Palgad

[kangelaspioneer]

Kas kaheksatonnise masina kohta on 30 liitrit kuidagi üüratult palju pole, MAN sadul majandab 20- tonnise haakega sama kütusekogusega

Need 8t masinad veeresid ju enamikus tehaseväravast välja siis, kui selle ökonoomse MAN sadula konstrueerinud insener alles nartsu s*ttus. Lisame juurde maastikurehvid, neliveo ja kolonnisõidu.

[hummel]

MAN 462 võtab maanteel 45 ltr/100 km, 464 u 50 ltr. Eks seal ole seda mootorit ka ikka taga - 12,8 ltr turbo.

Mina ei hakkaks täna KV väeosi aga kinni panema! EKV ainus reaalne toimiv pääsetee aastaid kestnud pidevast personalialasest tulekahjukustutamise stiilis igapäevateenistusest on tegevkompaniide ja ajateenijate arvu suurendamine. Positiivne on selles osas, et uue KVTS-ga vähendatakse teenistusse võetavate kutsealuste tervisepiirangute loetelu.
Praegune väike struktuur suurteks asjadeks on lotomäng iseenda ja rahvamajandusega. 2-3 oma X militaarala spetsialisti EKV (eesti) peale on liiga ebakindel arv, 4-6 (oleks tagatud X eriala jätkusuutlikkus) palkamiseks aga ei jagu meie kääbusarmees piisavalt koormust. Ja palka ka eriti ei maksta.

Kaitsevägi koosneb täna tõepoolest kompaniisuurustest "mutantpataljonidest", mis on täielik tragikomöödia väljaõppelises ja majanduslikus mõttes. Teatud hetkedel käivad need kaks asja ka käsikäes. Praeguse 3 "kompaniiteemalise" ajateenijate "hajapataljoni" asemele tuleks Maaväes luua 2 täiesti kompaktset normaalset jalaväepataljoni koos kohandatud linnakutega. Ei usus, et väljaõppealadega midagi praeguse seisuga võrrelduna halvemaks muutuks. Pigem väljaõppe tase tõuseb, sest relvaliik saab teha rohkem koostööd. Kui STV paikneks ka nii, et üks patarei Tapal ja teine näiteks Võrus, siis meie arengutase oleks pataljoni taseme mõistes tänasega võrrelduna päris ausalt alles aastas 2004! Kusjuures olen praktiliselt kindel et iga-aastase haja-tendipataljoniga ongi taktikalise taseme lugu nii! Kevadormidel nähtu-kuuldu pole nagu ka optimismi süstinud...
Näeks nende väljaarendatavate linnakute-pataljonidena Jõhvit ja Võrut. Mõlemas peaks resideerima tulevikus korralik 6-kompaniiline jalaväepataljon ja ei ühtegi muud brigaadi allüksust. Võrus on praegusel hetkel sees 5 kompaniid ja ilmselt mahuks sinna ka 6. Jõhvis on praegu aga vaid 2 kompaniid ja sinna oleks vaja kohe juurde vähemalt paar kasarmut. Selle eest on Jõhvi söökla planeeritud ja projeteeritud eeskjulik - juba praegu oleks see suuteline toitlustama 2-3x suuremat koosseisu.
Vahipatist tuleks aga jalaväeõpe likvideerida ja asendada teise SP kompaniiga. SP kompaniidel on linnas olla parem, kui metsakolkas.
Kui Jägalasse hakatakse ehitama uut uhket linnakut, peaks igasugused brigaadi taseme jalaväe TTKo ja LuKo koos vastavate alljuhikursustega sinna kokku panema.

Ehitaks äkki üles korraliku struktueeritud RA Kaitseväe, mitte nagu praegune pm "Tootsi peenar". Pudru ja kapsad! Tõuseks ka Maaväe taktikaline tase ja inimestel oleks parem ja arusaadavam teenistus.

Arvan, et ka ajateenijate arvu kannatab tõsta, et toota aastas 2 pataljoni 1 asemel ja tagada pidev töötsükkel. Praegu tuleb hakata iga suvi/sügis kogu süsteemi jälle 0-ist üles ehitama ja välja arendama, mis on kaadrile (keda niigi napib) päris koormav. Praegu võetakse teenima 3200 ajateenijat aastas, aga kaheks tsükliks oleks vaja u 4500. See oleks ka saavutatav tervise- jms piirangute märgatava vähendamisega (nagunii on suur osa haigetest niisama kõrvalehoidjad) ja vabatahtlike naiste kaasamisega. Noormeeste väiksemad aastakäigud on nii 9000 vist. Ilmselge on, et kui käib läbi rohkem ajateenijaid, tekib ka rohkem huvilisi kaadriteenistuse vastu ja allüksuste kaadri read täienevad. Samuti saab juurde võtta ja välja õpetada eksklusiivseid erispetsialiste, keda armee vajab mitmeid eri liike ja keda tsiviilistki palgata pole võimalik.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mnjaa, foorumlasel hummelil siin palju terveid mõtteid ju kirjas - ainult konkreetselt palkade teemast see mõttearendus küll päris kaugele hälbinud

Tegelt, omamoodi huvitav juba - miks pagan me siin foorumis alatasa, erinevaid teemasid arutades, ikka ja jälle (ning ühtemoodi) nende kaitseväe struktuursete küsimuste juurde välja jõuame

[Lemet]

Et see asi siin juba OT on läinud siis...

464 u 50 ltr

all mõtled Sa seda 8x8 jurakat?

Sest koormat vedav 19.464 sadul ei kipu ka täislastis (40 T) kuidagi üle 40 liitri sajale võtma.

[hummel]

Oleme mõõtnud 462 -te pikal maanteesõidul 2/3 tühjalt (u 2 t kandamit mürsuraamide näol) ja kerge 105mm haubitsaga sabas ning saanud kuluks 40...45. 155mm taga - tuleb u 60+ jne. 464 peaks aga keskmises lastis 50-ga toime tulema küll. Kui gero sooja andma panna, läheb kuni +5 ltr tunnis juurde. Paak on 270 ltr + miskine varu ja sellega teeb 462 arvestuslikult u 500 km ära.

Struktuuridele läheb jutt sellepärast, et palgad on otseselt seotud personaliga ehk ametikohtadega, personalivajadused aga otseselt organisatsiooni struktuurilise korraldusega. Arukam on hakata kogu süsteemi parandama ja tervendama ebapiisavalt efektiivsete struktuuride korrastamisest, mitte lihtsalt palkadeks või hüvedeks ressursse juurde pumbates. Ega pole nagu eriti midagi pumbatagi.

Aga palgad ka.

Nimelt tuli üks viljastav idee palgasüsteemi lahenduses.
Väidan, et vähemalt pooltel juhtudest annab kaadrikaitseväelane oma teenistusliku sõjaväelise kompetentsi välja mitte astmepalga või vastutuse, vaid tegeliku sõjaväelise auastme järgi. Ja selle järgi võiks ka maksta.
Kaotaks ära astmepalgad (ja lisatasud) ning maksaks ainult auastmetasu, mida võib jagada kaheks-kolmeks astmeks vastavalt auastme staažile. Näiteks kui auastme vanus on 4 a, siis esimesed 2 a saad vähem, järgmised 2 a natuke rohkem. Kolmandat astet hakkaks saama, kui auastme vanus on tegelikult täis tiksunud ja nii siis jääbki.
Kaitseväes on siis teatavasti personalipüramiid auastme ametikohtadelt enamasti tagurpidi. Uuem info on, et lisaks leitnant-suhtele on juba ka majori kohti struktuuridesse rohkem tehtud, kui kapteneid. Reaalselt on aga pealekasvupüramiid ikka õigetpidi ehk leitnante kõige enam ja majoreid kõige vähem. Nii saaks maksta inimestele selle põhjal, mis nad tegelikult on. Raha jääks ka ilmselt üle ning inimesed hakkaksid rohkem mõtema oma teenistuslikule pädevusele. Sõjaväelisele auastmele aga tuleks senisest rohkem kaalu.

Ajateenijate allüksustes kuni kompanii tasemeni maksaks aga riviametikohtadele stabiilselt kohustuslikku ületunnitasu näiteks SBK ajal 12 h ja muul ajal 6 h kuus. See pole lihtsalt preemia, vaid selle eest on allüksuse rivikaader kohustatud ka iga kuu väljaspool 8-17 ületööd tegema ja allüksuses inimestega tegelema. Kas siis alluvaid kontrollima, täiendõpetama, viima läbi häireid, arenguvestlusi, valmistama ette järgmiseks päevaks vms. Praktiliselt hea ja kohusetundlik allüksuse rivikaadriväelane selle aja ka nagunii kuuga ära kulutab. Vb rohkemgi.
Kui aga hakkame maksma reaalsete ületundide eest vastavalt graafikule, on bürokraat-staabiohvitseridest juhtkonnal kohe loogiline idee - oi, keelame selle mõttetute ületundide tegemise ja hoiame kokku. Reaalselt neid aga tuleb allüksustes nagunii teha, sest teisiti pm ei saa - lihtsalt siis tasuta. Samas makstaks ikka näiteks allüksuses mingit 5 või 10 % lisatasu, aga pole täpselt teada, mida selle raha eest inimeselt tema töös ka nõuda võiks. Kas ta peab ka alluvate kasvatamisega tegelema või lihtsalt käib tööl?

Väliõppusetasu peaks jääma, sest see rikub lõpuks teatud määral inimese tervist ja tähendab lisakoormust. Tuleks maksta välitingimustes ööbimise eest + tasuta toit. Ei peaks olema suur tasu - muidu hakatakse kohe jälle kokkuhoiuks metsaminekut keelama. Miski 10 EUR - öö vms, kusjuures NOV-MAR võiks olla 15 EUR. Talvekülm kulutab tervist enam, kui suvekuumus.
Lähetustasu tuleks maksta ka viibitud ööde alusel, kuid see võiks olla riigi piires ka lihtsalt tasuta toitlustamise näol. Majutus peaks toimuma sel juhul majas voodis voodipesuga...
Siin veel mõningaid nüansse, mis peaksid selgeks saama.

Lisatasusid (% palgast) võiks aga maksta erialaametikohtadele. Näiteks korralikku elektroonikut või arsti kv palga eest nagunii tööle ei võta ega ka kaitseväes 0-ist välja ei koolita (tuleb küll jah teha täiendõpet) ja sellele vastavalt tuleks ära määrata ka ametikohad, mis saavad lisatasu, et kv oleks konkurentsivõimeline. Vastaval ametikohal peaks olema ühtlasi tsiviilkutsediplom ette näidata, mitte, et rivikaitseväelane lihtsalt läheb erialaametikohale, et rohkem pappi saada (ja elu lihtsam), aga tegelikult ta ei olekski tsiviilis vastaval ametil tööturul pädev. Need tsiviilspetsialisti erialaametikoha lisatasud peaks otsustama palgajuhendi koostamisel ükshaaval miski suhteliselt laiapõhjaline tark (mitte vaid personalosakond vs raamatupidamine) komisjon ja võrdluseks tuleks võtta erasektori palgatase.
Lisaks tuleks erialaametikohtadele kehtestada praegused naiste ÜKVT normatiivid, et erikaadrit hoida. Samas kõik riviametikohad peaksid olema praeguste meeste normatiividega, sõltumata soost. Olnud juttu ka õiguskantsleriga. Kodanik ja ühiskond ootab ju nii nais-, kui meeskaitseväelaselt rühmaülemana võrdset sooritust? Peaaegu nagu Politseis asi.

[ruger]

http://www.epl.ee/news/eesti/ohvitserid ... d=64104231

[Lemet]

Samal teemal

http://www.epl.ee/news/arvamus/juhtkiri ... d=64104267

[Kapten Trumm]

Nende seas oli bürokraatia vähendamine, staapide arvu vähendamine, ministeeriumidevahelise dubleerimise lõpetamine ja koostöö erasektoriga. Nende mastaapsete reformide kõrval tundub õpetajate palkade saamiseks pakutav gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamine isegi liiga lihtne.

Midagi nii tarka kohtab arvamuslugudes harva.
Vastutöötamine sellistele muudatustele saab jube olema.
Kaugelt võimsam kui õpetajate liidu arglik lärm meedias.
Laar on haiglas.
Reinsalu hakkab tegema?

[kangelaspioneer]

Viimasel ajal olen ühe ja teise probleemi üle juurelda ning selle tulemusena toon välja veel ühe probleemi või lausa probleemidevõrgustiku:
Nimelt vastavalt Bologna deklaratsioonile läks KVÜÕA üle 3+2 haridussüsteemile, seega antakse nooremleitnanti auaste 3 aastase õppe eduka läbimise järel. Vastavas asutuses viibides jääb mulje, et seesama Bologna on üks püha lehm ja õppekava akrediteeringuta jäämine võrdne vähemalt meie galaktika lõpuga. Üsna eestlaslik.
Väljaõppe maht on kokku 180 EAP-d, sellest otseselt taktikat ja sõjalist juhtimist sõltuvalt erialast 40-50 EAP-d (sic!). Rühmatasemel juhtimist sellest umbes pool. Nii jõuavad rühmaülemad väeosadesse, olles pead murdnud elektrotehnika, erinevate psühholoogia valdkondade ja millega iganes veel, omades samal ajal kogemust 2-3 rühma ja kompanii tasemel soorituse juhtimises.
Edasi- rühmaülemana saab noor ohvitserihakatis läbi viia laskmisi, õpetada sõdurile söösthüpet, positsioonivalikut, kaeviku kaevamist ja muid vahvaid asju, samuti vormistada selle kohta terve kartoteegikapitäie pabereid. Siinkohal tahan tähelepanu juhtida asjaolule, et umbes poole meie ajateenija väljaõppest on üksiksõduri tasemel väljaõpe.
Heal juhul saab ohvitser ka korra või kaks aastas rühmaülemana oma üksuse taktikalist tegevust juhtida, põhiliselt küll vastavas valdkonnas aspiranti nõustada. Juhtub ohvitser aga pärast esimest teenistusaastat kompaniiülema kohale, saab ta toota pabereid, pabereid ja veel pabereid. Kevadiste harjutuste ajaks lastakse ka tema kabinetist välja ning viiakse kompanii juhtimispunktiga metsa, kus ta tegeleb põhiliselt kompanii administratiivse küljega (toodab pabereid).
Kompanii ülem toodab samuti pabereid, aga suhtleb vahelduseks ka sõduritega ning, mis oluline, saab paaril-kolmel korral aastas tegutseda õppusel kompanii taktikalise juhina. Ja mõnikord liigutada oma kompaniid virtuaalses sõjas arvutiekraanil.

Kui ohvitser jõuab pataljoni staabi tasandile, on ta oma vähemalt 7-8 teenistusaasta jooksul saanud teha oma 7-8 taktikalist otsust ning saanud need mingi üksusega ka reaalselt ellu viia, pidades seejuures rangelt kinni ohutustehnika nõuetest ning vähemalt pooltel juhtudel peatades pimeda saabudes taktikalise olukorra.

Pataljoni staabis läheb asi juba lõbusamaks- staap osaleb aasta jooksul ca 4-l JVBr/KRK harjutusel, neist ühel tehakse vähemalt kaks lahinguplaani. Tõsi, nooremad mehed jäetakse osade õppuste ajaks "kodu hoidma" ehk tegelema katkematu paberivooga ülevalt alla ja alt üles. Sellest hoolimata algab siinkohal "taktikalise geeniuse" pidurdamatu areng, kui tegemist pole op.sektsiooni nooremohvitseriga, kes plaani tegemist vaatab kõrvalt ning tegeleb asjadega, mida "gurud" teha ei viitsi.

Siit võiks seda juttu veel pikalt jätkata, aga point peaks olema selge- ohvitseride praegune karjäärisüsteem toodab administraatoreid, mitte sõjaväelisi juhte, mis omakorda süvendab jõge tema praeguses sängis. Üheks oluliseks ohvitseride teenistusest lahkumise põhjuseks ongi väljakutsete puudumine- vähemalt minu jaoks ei ole virn pabereid väljakutse vaid peavalu. Pärast rühma- ja kompanii taset, jõudes staapide ja tagalakeskuste rägastikku, on motivatsioonikriis lihtne tulema, sest inimeste juhtimine (olgugi, et administratiivne) on kadunud, paberid aga jäänud. Kui igal hommikul tekib lauale pakk pabereid, millistest enamus on tegelikult täiesti kasutud, siis olgu see rahanumber milline tahes, "metsa poole" hakkab vaatama ikka.

Kuidas asja parandada-
- saata see 3+2 kus kurat ning viia põhikursus tagasi 4 aasta peale, millest üks aasta oleks puhas põrkamine. Et igaüks saaks teha oma taktikalised otsused, need ellu viia ja saada oma vitsad.
- tõmmata koomale üübersõdurite koolitust ning pöörata tähelepanu üksusele ning juhtidele. See tähendab, et SBK+ relvaeriala maksimaalselt 6-7 nädala peale, sealt edasi jagu, rühm ja kompanii. Ja pataljon. Kui aspirantide koolitus jätta samale mahule, siis peaks rühmaülem saama vähemalt mõned sooritused rohkem teha= kogemus, mida hiljem aspirandiga jagada.

Jätan siinkohal kõrvale variandid ohvitseride kõrgharidusnõudest loobumise osas, see on juba tõsisem temaatika.

[pakzmagu]

Uut teemat ei hakanud tegema, eks servapidi sobib see kokkuhoiu - ja muu jutt ka siia.

Tehnika koondamine tooks kokkuhoidu
http://www.postimees.ee/784174/tehnika- ... okkuhoidu/

Uus sõjalise kaitse arengukava

• Praegune sõjalise kaitse arengukava kinnitati 2009. aastal. See pidi kehtima 2018. aastani.

• Vahepeal on riigikaitse mõistet aga oluliselt laiendatud. Peale kaitseväe peavad riigikaitseülesanded olema kõigil ametkondadel.

• Tegemist on ühe põhjalikuma riigikaitse senist ülesehitust ümber korraldava dokumendiga, mis alustab sisuliselt nullist – nii pannakse kirja, millised ohud Eestit ähvardavad, mida saaks nende maandamiseks ja ärahoidmiseks teha, milliseid võimeid on Eestil selleks tarvis, milliseid ressursse meil on nende võimete väljaarendamiseks kasutada. Samuti mida on mõtet üles ehitada Eestil endal ja mida saaksime NATO käest.

• Uus sõjalise kaitse arengukava peab valmima 2012. aasta detsembriks ja see on mõeldud aastateks 2013-2022.

• Dokumendi koostamisse kaasas kaitseministeerium terve rea teisi riigiasutusi ministeeriumidest keskpangani välja.

• Paralleelselt koostab kaitseministeerium rohelist raamatut ehk mõttepaberit sellest, kuidas ühendada praegused rahuaja ja sõjaaja riigikaitse seadused üheks seaduseks. Ka see muutus kajastab uut mõtlemist, et riigikaitse pole üksnes kaitseväe ülesanne. Uus seadus on kavas vastu võtta 2013. aastal.

Eks me näe, ütles pime.

[hillart]

Tegemist on ühe põhjalikuma riigikaitse senist ülesehitust ümber korraldava dokumendiga, mis alustab sisuliselt nullist – nii pannakse ...

Meenutab kangesti ühte tuntud ja paljutsiteeritud fraasi, mis meie lähinaabruses tänase päevani populaarne on.

"Maailmas analooge mitteomav, ... jne., jne."
Teame kah, mis tavaliselt sellele järgnenud on.
Tea, kas meil saab miskit teisiti olema?

[TTA]

Tegemist on ühe põhjalikuma riigikaitse senist ülesehitust ümber korraldava dokumendiga, mis alustab sisuliselt nullist – nii pannakse ...

Meenutab kangesti ühte tuntud ja paljutsiteeritud fraasi, mis meie lähinaabruses tänase päevani populaarne on.

"Maailmas analooge mitteomav, ... jne., jne."
Teame kah, mis tavaliselt sellele järgnenud on.
Tea, kas meil saab miskit teisiti olema?

NO sisuliselt on see ju SKAK'i uuendatud variant. Mis seal ikka järgnema peaks...

[Kapten Trumm]

Üks asi - selge on, et mingeid rahalise katteta õhulosse pole mõtet püstitada - meenutame mitte väga ammuseid kümnete tuhandete meestega "operatiivstruktuuri" plaane. Kui need mehed on relvastatud laskemoonata M14 püssidega, siis on see struktuur kahtlane.

Aga teine asi - mis mind isiklikult kõrvu kikitama paneb selle laiapõhjalise riigikaitse kaadi lauale löömise juures.
Seni on meil üsna edukalt viljeletud tulutut rahapõletamist igasugu kõrvalteemadele - nagu ütles üks ajakirjanik kunagi tabavalt - tehtud loendamatuid tagasi- ja kõrvalsamme, et taeva pärast ei peaks tegelema lahinguvõime olulise kasvatamisega (et mitte asjaga tegeleda).

Eelmise SKAK-iga (kõige häda kiuste tundus, et hakkab looma) tekkis nagu mingi selge sott - plaanitu polnud minuarust mitte kõige arukam (kopterite ost, laevade ost niigi virelevale mereväele), aga siiski. Pool muna on tühjast koorest parem.

Isiklikult on hirm, et laiapõhjalise riigikaitse näol hakatakse tegema järjekordseid tantsusamme taha-kõrvale-kokku.
Ma ei ole eriti optimistlik, et teised ministeeriumid kiirustavad oma niigi nappivat eelarvet laiapõhjalise riigikaitse katlasse puistama.
Pigem on kamin see, kes rahakotirauad avab (õigemini sunnitakse tegema). Mis tähendab, et masu poolt niigi räsitud plaanidest tuleb veel üht-teist maha võtta.
Siinkohal ei väida, et laiapõhjalist riigikaitset vaja pole - ainult teatud kahtlused tekivad teemal "mille arvelt".

Miks pole laiapõhjalise riigikaitsega tegeletud? Aga seepärast, et muud ministeeriumid ja omavalitsusüksused ei pea seda tähtsaks ja ei raatsi sinna midagi kulutada.
Kui vallamajas pole isegi taskulampi karbitäie varupatareidega, siis mis laiapõhjalisusest siin rääkida?
Või kui siseministeerium üllitab hädaolukorra seaduse, kus on lausa välistatud sõjalised teemad?
Ettevalmistuste tee sõjaoludes toimetulekuks pole siseministeeriumi ja KOV-ide ees ka täna püsti olnud.
Muide - siseministeeriumist saab (vähemalt mõned aastad tagasi sai) taotleda raha kriisiplaanide elluviimiseks.
Keegi ei keelanud juba 2007 panna HOS-i sisse, kes vastutab näiteks tsiviilelanike esmavajaduste (vesi, tekk, kuivtoit ja arstiabi) eest sõjaoludes.
Ometi seda ei tehtud?
Miks?
Aga seepärast, et see nõuab arvestatavaid ressursse. Kui politseinikud vinguvad madala palga pärast, sis on mingi hüpoteetiline sõjaolukord siseministeeriumis kama kaks.
Ja see ei ole odav.
Luua Eestis üldine tsviilvalmisolek tulemaks toime nt 30-päevase sõjategevusega maksab päris mitu soomusmanöövervõimet.
Kõik vajalik infra, inimesed, väljaõpped, varud, varustus jne jne.
Kamin on praegu ainus ministeerium, kus raha enamvähem rahuldavalt käes on.
Mujal on kokkuhoiumeetmed jõudnud tükati absurdini.

Küll aga see laevastike ja kopterite kokkutõmbamine on õige ja paratamatu.
Kirjutasin sellest juba aastaid tagasi, nüüd nagu näha - on idee teostumiseni jõudmas.
Kopteriprogramm tuleb kärpida selliseks, et kamin mingeid uusi koptereid ei osta ja kogu lugu.
Selleks puudub igasugune tehniline vajadus.

[kangelaspioneer]

No nii hull see asi ikka ei ole... Mul isiklikult on antud plaani osas üsna kõrged ootused. Lõpptulemusena peaks olema kokku lepitud, mida keegi ühe või teise kriisi korral tegema hakkab ja millised vahendid selleks kasutada on. Näiteks pronksiöö sarnase mäsu puhul peab politsei oma asja tegema, KL teda abipolitseiga toetama (seejuures peab politseil olema plaan toetajate rakendamiseks), piirivalve näiteks kuskil kontrolli tõhustama, kaitsevägi võibolla HNS operatsiooni jaoks ennast valmis panema, haiglad nii ja nii mitu erakorralise meditsiini kohta valmis panema jne jne. Sõjaohu/poliitilise kriisi korral peab KV hakkama erakorralisi reservkogunemis tegema, N tööstus M linnas nt keskenduma okastraadi tootmisele, politsei oma tegevuse ümber korraldama, päästeamet oma lahkunud töötajad ja endised päästekompanii ajateenijad üles otsima... ehk saab ka jagatud, et traktor linnas X läheb KRK pioneeridele, aga traktor linnas Y hoopis päästele.
Selline peaks antud plaani laiem sisu olema, eks rumalusi lipsab ikka sisse, sest KaMin on praeguseks ainus, kes sarnaste küsimustega natukenegi tegelenud on, teised tegutsevad ilma plaanita ja vastavalt olukorrale, üks päev korraga.

[Kapten Trumm]

Eks ta sedapidi ole.
Rõõmuga võib tõdeda, et siin paar aastat tagasi jutuks olnud probleemide osas teemal "tsiviilressursid kaitseks" on jää liikuma hakanud, tasakesi aga siiski. Kas keegi sai idee või oli asja loomulik käik, polegi oluline. Pea-asi, et liigub.

Selles kogu selle laiapõhjalise kaitse häda ongi, et kamina haldusala ongi ainuke, kes mingit initsiatiivi näidanud on. Tsiviilvalmisoleku pidur istub täna enamasti siseministeeriumis, kes nii sõnades kui tegudes üritab end vägisi teemast "sõjaline" distantseerida.

Murelikuks tegi see, et ainuke, kel raha on, ongi kamin. Teistel koosneb täna eelarve enamvähem jooksvateks kuludeks ja oh seda seakisa, mis hakkab tulema Pikalt/Raua tänavalt....

Tsiviilressursside osas on omajagu pidurit tulnud justiitsministeeriumist, kes asus mõni aasta tagasi ennastsalgavalt isikuvabaduse ja põhiseaduslike õiguste kaitsele põhjendusega, et "mingi oletatav sõda tulevikus ei anna õigus sekkuda eraomandi ja eraelu puutumatusse" - jutt oli konkreetselt kaitseks vajalike ressursside üle arvestuse ja kontrolli teostamisest rahuajal. Justiitsministeeriumi tollased juristnõunikud esitlevad seda täna riigiõiguse ja normitehnika loengutel kui oma suurt töövõitu (case on la ühes õpikus lausa sees).

Niiet piikide murdmist valitsusel sel teemal jagub.