Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
pagan, ma ei kujuta ette, mis seltskond selle 700 000 mehelise palgaarmee pundi moodustab.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Õigus Sinul:Lemet kirjutas:Soov võib ju neil selline vaga olla, aga tegelikus....saame näha.
http://izvestia.ru/news/516177
...требования к расходу топлива, дальности и грузоподъемности настолько высоки, что по ним проходят только зарубежные машины.
Ja ükski Vene kopter ei vasta sõjaväelaste nõuetele!
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Mina nagu hästi ei mõista seda venelaste väidetavat lääne tehnika armastust - eriti kui jutt mingist lihtsamast rauast.
Alati jääb ju küsimus ka kasutaja arusaamadest, kui need on kujundatud vene autosid parandades ja ohvedel pärinevad NSVL ajast , siis need Ivecod hakkavad seal näguripäevi nägema. Lihtsama raua puhul ei määra väga tema tehnilised andmed ja 20% väiksem kütusekulu, vaid nende korrashoid, kasutamise oskused ja muu selline.
Kui väljaõpe on kehv, ei aita need välismaa soomukid ka midagi. Või kui neid ei suudeta nõuetekohaselt korras hoida, siis on varsti nende lahinguvalmidus NSVL ajastu BTRi-idega samal pulgal. Need mootorid ei kannata suurepärast kodumaist õli M-10G2.
Teine küsimus on Venemaal alati "kindral talv". Saksa päritolu ehitustehnika on juba alla -20 viss omadega hommikul nagu mõni nädal objektil nägin.
Seepärast käivadki D-30 haarad maa külge reamehe jõu ja kuvaldaga, sest see lahendus töötab igasuguse temperatuuriga.
Kõik liigne hüdraulika, elekter, peenike ja täpne mehhaanika võib olla kasutu, kui konstruktsioon ei võimalda teda soojendada nt lõkke auto alla tegemise teel ja ilma soojendamata asjad lihtsalt ei liigu.
Alati jääb ju küsimus ka kasutaja arusaamadest, kui need on kujundatud vene autosid parandades ja ohvedel pärinevad NSVL ajast , siis need Ivecod hakkavad seal näguripäevi nägema. Lihtsama raua puhul ei määra väga tema tehnilised andmed ja 20% väiksem kütusekulu, vaid nende korrashoid, kasutamise oskused ja muu selline.
Kui väljaõpe on kehv, ei aita need välismaa soomukid ka midagi. Või kui neid ei suudeta nõuetekohaselt korras hoida, siis on varsti nende lahinguvalmidus NSVL ajastu BTRi-idega samal pulgal. Need mootorid ei kannata suurepärast kodumaist õli M-10G2.
Teine küsimus on Venemaal alati "kindral talv". Saksa päritolu ehitustehnika on juba alla -20 viss omadega hommikul nagu mõni nädal objektil nägin.
Seepärast käivadki D-30 haarad maa külge reamehe jõu ja kuvaldaga, sest see lahendus töötab igasuguse temperatuuriga.
Kõik liigne hüdraulika, elekter, peenike ja täpne mehhaanika võib olla kasutu, kui konstruktsioon ei võimalda teda soojendada nt lõkke auto alla tegemise teel ja ilma soojendamata asjad lihtsalt ei liigu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Samas jälle Vene kaugpõhjas nõuka ajal töötasid ainult Magiruse veokad. Suudeti käigus hoida küll.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
VF presidendikandidaat jutustas, kuidas taastada relvajõud
Esmaspäeval, 20-ndal veebruaril, ilmus presidendikandidaadi V: Putini järjekordne programmartikkel- „Olla tugev: rahvusliku julgeoleku garantiid Venemaa jaoks.“ Selles eemaldub praegune peaminister teesist, et ainult võimas armee saab olla aluseks riigi kindlale majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule.
„Maailm muutub. Selles toimuvad globaalsed transformatsiooniprotsessid peidavad endas kõige erinevamaid, tihti etteenustamatuid riske. Maailmamajanduse kriisi ja muude vapustuste varjus peidab end tihti soov lahendada oma probleeme teiste arvel, jõuga survestamise teel. Mitte juhuslikult ei kostu täna hääled, nagu tekiks peagi „objektiivselt“ küsimus sellest, et rahvuslik suvereniteet ei tohiks laieneda globaalse tähendusega ressurssidele. Ja vaat selliseid isegi hüpoteetilisi võimalusi Venemaa suhtes olla ei tohi. See tähendab- me ei tohi viia kedagi kiusatusse oma nõrkusega.“- alustab Putin.
Et hiiglaslike kulutuste hädavajalikus armee tarbeks ei jätaks kellelegi muljet üleliigsusest, jätkab peaminister:
„Meie silme all puhkevad üha uued regionaalsed ja lokaalsed sõjad. Tekkivad ebastabiilsuse ja kunstlikult sütitatud ja juhitava kaose tsoonid. Kusjuures jätkuvad sihiteadlikud katsed provotseerida selliseid konflikte ka vahetult Venemaa ja meie liitlaste piiride lähedal. Me näeme, kuidas devalveeritakse ja lõhutakse rahvusvahelise õiguse baasprintsiipe. Seda eriti rahvusvahelise julgeoleku sfääris.“
Putini arvates on „…endise sõjaväelise struktuuri, mis jäi meile päranduseks NSVL-st, arengupotentsiaal täielikult ammendunud…Väljapääs on vaid üks- ehitada Uus Armee. Kaasaegset tüüpi armee- mobiilne ja pidevas lahinguvalmiduses olev.“
Järeldused, kinnitab autor, on tehtud. Tänaseks päevaks on...
„…maavägedes olemas ja laiali paigutatud üle saja üldvägede ja spetsialiseeritud brigaadi. Need on täisväärtuslikud lahingukoondised, mis on komplekteeritud kaadri ja tehnikaga. Normatiiv häire korras jalule ajamiseks on üks tund. Ümberpaiknemisaeg potentsiaalsesse sõjategevusteatrisse- üks päev. „'
„Õhujõududes on loodud seitse võimsa infrastruktuuriga suurt lennuväebaasi. Moderniseeritakse lennuväljade võrku. Viimase nelja aasta jooksul on- esmakordselt möödunud 20 aasta jooksul- remonditud 28 lennuvälja. Käesoleval aastal on ette nähtud tööd veel 12 sõjaväelennuväljal…maapeal baseeruvate kaasaegsete raketikomplekside osa on viimase nelja aasta jooksul kasvanud 13 protsendilt 25 protsendini. Jätkatakse veel kümne raketipolgu ümbervarustamist strateegiliste kompleksidega „Topol-M“ ja „Jars“. Kauglennuväes on täielikult säilitatud strateegiliste raketikandjate Tu-160 ja Tu-95MS park, käivad tööd nende moderniseerimisel…Valvesse asuvad uued strateegilised raketikandjad „Borei“…"
Ameerika raketitõrjesüsteemide laialipaigutamine püstitab Venemaa ette veel ühe strateegilise ülesande- tagada meie strateegiliste raketikomplekside võime „ületada ükskõik milline raketitõrjesüsteem ning kaitsta vene vastulöögi potentsiaali“. Selleks tuleb...
„...eelseisval kümnendil vägedesse üle 400 kaasaegse maismaal ja merel paikneva kontinentidevahelise ballistilise raketi, kaheksa allvee raketiristlejat, ligi 20 mitmeotstarbelist allveelaeva, üle 50 lahingulaeva, ligi 100 sõjalise otstarbega kosmoseaparaati, üle 600 kaasaegse lennuki, kaasa arvatud viienda põlvkonna hävitajat, üle tuhande helikopteri, 28 polgukompleksi raketisüsteemidega S-400, 38 divisjonikomplekti õhutõrjerakette „Vitjaz“, 10 brigaadikomplekti „Iskander-M“, üle 2300 kaasaegse tanki, ligi 2000 iseliikuvat suurtükki ning samuti 17 000 ühikut autotehnikat“
Lõpuks veel Venemaa kaitsetööstuskompleksist. Ühelt poolt rõhutab Putin, et...
"Armee ümberrelvastamiseks teeme panuse nimelt Venemaa sõjalis-tööstuslikule kompleksile ja teaduslikule baasile“, kuid samal ajal „on lubamatu, et armee muutuks moraalselt vananenud relvastuse , tehnoloogia müügituruks, ksjuures seda veel lisaks kõigele riigi rahade eest.“ Sestap peetakse peaministri poolt võimalikuks kindla eesmärgiga välismaise tehnika ostud..
Selle kohta, kuivõrd realistlikud on peaministri plaanid ja hinnangud, uuris „Svobodnaja Pressa“ poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi direktorilt Aleksander Šaravinilt:
„Minu arusaamist mööda on see artikkel kõige sügavamaks ja professionaalseimaks sellest, mis on kirjutanud ja rääkinud kaitseküsimuste kohta Vladimir Putin. Selles on viimasel 20-l aastal toimunu tõsine analüüs. On tehtud põhimõtteline järeldus, et uuele Venemaale on vaja uut armeed, mida me kunagi enne pole kuulnud. Samuti on õige, et vajatakse tõsist analüüsivat aparaati või struktuuri, mis tegeleks julgeolekusfääris prognoseerimise ja planeerimisega aastakümneteks ette. See on õige, sest see, mis meil siin viimastel aastatel selles vallas toimus, on tehtud väga sageli „põlve otsas“ – sellest on kõnelenud ka Kindralstaabi ülem ise.
Veel on tähtis, et Putin on püüdnud leida mingeid kompromissvariante organiseerimaks relvajõudude ja kaitsetööstuse koostegevust . Ta mõistab, et on vaja võtta maha barjäärid, mis seisavad sõjalis-tööstusliku kompleksi ja tervikuna majanduse vahel. Need tõkestavad kõrgtehnoloogiate valgumist kaitsetööstusest ülejäänud majandussfääri. Ja sel juhul kanname me suuri rahalisi kaotusi. Ameeriklastel, juutidel, taivanlastel annavad kaitsetööstusesse paigaldatud rahad mitmekordset suurendatud efekti, mis võimaldab kogu riigi majandusel areneda. Meil aga pole seda kunagi olnud.
„SP“: "Millised on artikli puudused?"
„Mõningat skepsist kutsub esile lubadus rahuldada nii sõjaväelaste kui kaitsetööstuse huvisid. Need on tihti diametraalselt erinevad. Kaitsetööstus tahaks müüa seda, mis on olemas ja teha seda võimalikult kallilt, sõjaväelased aga tahaksid osta seda, mida vaja ja võimalikult odavalt. See vastuolu esineb kogu maailmas ja lahendust leida on alati ülimalt keeruline.
Kuid artikli põhiline puuduas on muus. Putin ütles, et meile on vaja uut armeed. Aga seda, mis see „uus armee“ endast kujutab, seletada ei suutnud. Piirdus vaid väliste tunnustega- uus tehnika ja relvastus, uus struktuur, uus juhtimine, uus varustus– ja sotsiaalsüsteem. Kuid mitte see pole peamine. Peamine on see, et tuleb muuta ühiskonna suhtumist pagunitega inimesse, riigi suhtumist. Armee sees peavad tekkima uued sõjaväelised teenistussuhted. Meil on ikka veel inimene pagunitega kruvike. Ja pole tähtis, kas tegu on reamehe või kindraliga."
„SP“: "Kuidas seda muuta?"
„Kardinaalselt tuleb muuta ohvitseride edutamist kõrgematele ametipostidele, tuleb muuta ohvitseride kogu rolli ja palju muid põhimõttelisi asju. Selles on terve armee ideoloogia, meil on see paraku aga endine."
„SP“: "Kas on reaalne artiklis antud lubadused ümberrelvastamise osas?"
„Need arvud artiklis on orienteeruvad, sest anda prognoose, mis juhtub kümne aasta pärast, on lihtsalt võimatu. Nii või teisiti tulevad kaitsetellimuse korrekteerimised, see on rahvusvaheline praktika. Mis puudutab 400 ballistilist raketti, siis kehtib see ka selle kohta. Võimalik, et neid vajatakse isegi suuremas koguses. Meie sõjalis-tööstusliku kompleksi moderniseerimise peale kulutatakse kolm triljonit rubla. See eeldab nii olemasolevate võimsuste moderniseerimist kui ka uute tehaste ehitamist."
Geopoliitiliste probleemide Akadeemia presidendi, kondral-polkovnik Leonid Ivašovi kommentaar:
„SP“: "Leonid Grigorjevitš, olete jõudnud Putini artiklit lugeda?"
„Lasin silmad üle“
„SP“: "Ja milline mulje jäi?"
„See on esimene süsteemne, kontseptuaalne töö viimase kahekümne aasta jooksul Venemaa rahvusliku kaitse osas, mis baseerub tõsisel geopoliitilisel analüüsil ning riigi julgeoleku strateegilisel planeerimisel. Avaldab muljet, et Putinil on tekkinud ohutunne, et ilma otsustava riigi kaitsevõime tugevdamiseta võime kaotada kõik. Ja et Lääs pole meile sõber ja partner, vaid pigem vastane. Ja et vaid tuumarelvale loota enam ei tohi. Nii et kogu selle probleemidekompleksi mõistmine presidendikandidaadil on. Aga kuidas see praktikas realiseerida, seda selgust ilmselt pole."
„SP“: "Kas Teile ei tundu, et mõned Putini artiklis püstitatud eesmärgid tunduvad ausalt öeldes utoopilised? Nagu näiteks lubadus toota ja panna kümnendi jooksul lahinguvalvesse 400 uut kontinentidevahelist ballistilist raketti. Tänasel päeval klopsib ainuke tehas Votkinskis neid aastas kokku kuskil kaheksa…“
„Kuni kümme.“
„SP“: „Olgu siis nii. Kümne aasta jooksul ei tule kuidagi üle saja välja. Tuleb kas veel kolm sellist tehast ehitada või järsult Votkinski tehase võimsust suurendada. Kuidas teile tundub?“
„400 raketti on kontseptuaalne lähenemine. Palju neid arvestuste kohaselt riigile vaja on. Aga kuidas neid niipalju toota- sellist arusaama pole mitte ainult Putinil."
„SP“: Miks Teile niimoodi tundub?"
„Ma kohtusin Putiniga jaanuaris.“
„SP“: „Silmast silma või mingil nõupidamisel?"
„Silmast silma rääkisime. Nagu ma oletasingi, ei teadnud peaminister paljutki. Talle on sokutatud ja ilmselt sokutatakse ka praegu teist informatsiooni.“
„SP“: „Mida näiteks Putin ei teadnud?“
„Paljutki. Näiteks seda, et meie kõrgemate tehnikakoolide lõpetajad saavad kaitsetööstuse ettevõtetes palka kuue tuhande rubla piires (suurtes piirides 1 € = 40 rubla- LEMET). Samuti ei teadnud totaalsest varastamisest riikliku kaitsetellimuse sfäärides."
„SP“: „Mille mastaape sõjaväe peaprokurör Fridinski hiljuti kosmilisteks nimetas. Artiklis, mida me arutame soovitas VPP võrdsustada taolised faktid riigireetmisega. Justkui absoluutselt õige. Aga mis segab? Millegipärast pole taolistest kohtuprotsessidest taolise paragrahvi alusel midagi kuulda?“
„Inimesed segavad. Millise kaadriga kavatseb Putin oma plaane kaitsevõime tugevdamise osas täide viia, on täiesti selgusetu. Nendega, kes kõik juba laostanud on? Ei tule välja."
„SP“: „Muide, kaadritest. Artiklis teeb peaminister teatud kokkuvõtteid sõjaväereformist „Serdjukovi moodi“. Kusjuures hindab tehtut eranditult positiivses võtmes. Loogiline on oletada, et kaitseministri roll ei näe tema silmis välja lammutavana. Kas see tähendab, et peale oma tõenäolist võitu valimistel ei kavatse VVP kaitsestruktuuride juhtkonnas vahetusi teha?“
„Mida Putin sellest praegu mõtleb, seda me ei tea. Vahetada Serdjukovi välja või mitte- see pole täna tema kompetents. Kaitseminister on presidendi sfäär. See tähendab- siiani veel Medvedevi. Kuigi mõju sellele küsimusele avaldada Putin saab. Arusaadav, et Serdjukov tuleb ministri postilt minema peksta. Nagu ka kindral Makarov Kindralstaabi ülema kohalt. Ilma selleta ei õnnestu ühtegi neist õigetest mõtetest, mis artiklis kirjas, ellu viia."
http://topwar.ru/11509-vladimir-putin-b ... ossii.html
Esmaspäeval, 20-ndal veebruaril, ilmus presidendikandidaadi V: Putini järjekordne programmartikkel- „Olla tugev: rahvusliku julgeoleku garantiid Venemaa jaoks.“ Selles eemaldub praegune peaminister teesist, et ainult võimas armee saab olla aluseks riigi kindlale majanduslikule, sotsiaalsele ja poliitilisele arengule.
„Maailm muutub. Selles toimuvad globaalsed transformatsiooniprotsessid peidavad endas kõige erinevamaid, tihti etteenustamatuid riske. Maailmamajanduse kriisi ja muude vapustuste varjus peidab end tihti soov lahendada oma probleeme teiste arvel, jõuga survestamise teel. Mitte juhuslikult ei kostu täna hääled, nagu tekiks peagi „objektiivselt“ küsimus sellest, et rahvuslik suvereniteet ei tohiks laieneda globaalse tähendusega ressurssidele. Ja vaat selliseid isegi hüpoteetilisi võimalusi Venemaa suhtes olla ei tohi. See tähendab- me ei tohi viia kedagi kiusatusse oma nõrkusega.“- alustab Putin.
Et hiiglaslike kulutuste hädavajalikus armee tarbeks ei jätaks kellelegi muljet üleliigsusest, jätkab peaminister:
„Meie silme all puhkevad üha uued regionaalsed ja lokaalsed sõjad. Tekkivad ebastabiilsuse ja kunstlikult sütitatud ja juhitava kaose tsoonid. Kusjuures jätkuvad sihiteadlikud katsed provotseerida selliseid konflikte ka vahetult Venemaa ja meie liitlaste piiride lähedal. Me näeme, kuidas devalveeritakse ja lõhutakse rahvusvahelise õiguse baasprintsiipe. Seda eriti rahvusvahelise julgeoleku sfääris.“
Putini arvates on „…endise sõjaväelise struktuuri, mis jäi meile päranduseks NSVL-st, arengupotentsiaal täielikult ammendunud…Väljapääs on vaid üks- ehitada Uus Armee. Kaasaegset tüüpi armee- mobiilne ja pidevas lahinguvalmiduses olev.“
Järeldused, kinnitab autor, on tehtud. Tänaseks päevaks on...
„…maavägedes olemas ja laiali paigutatud üle saja üldvägede ja spetsialiseeritud brigaadi. Need on täisväärtuslikud lahingukoondised, mis on komplekteeritud kaadri ja tehnikaga. Normatiiv häire korras jalule ajamiseks on üks tund. Ümberpaiknemisaeg potentsiaalsesse sõjategevusteatrisse- üks päev. „'
„Õhujõududes on loodud seitse võimsa infrastruktuuriga suurt lennuväebaasi. Moderniseeritakse lennuväljade võrku. Viimase nelja aasta jooksul on- esmakordselt möödunud 20 aasta jooksul- remonditud 28 lennuvälja. Käesoleval aastal on ette nähtud tööd veel 12 sõjaväelennuväljal…maapeal baseeruvate kaasaegsete raketikomplekside osa on viimase nelja aasta jooksul kasvanud 13 protsendilt 25 protsendini. Jätkatakse veel kümne raketipolgu ümbervarustamist strateegiliste kompleksidega „Topol-M“ ja „Jars“. Kauglennuväes on täielikult säilitatud strateegiliste raketikandjate Tu-160 ja Tu-95MS park, käivad tööd nende moderniseerimisel…Valvesse asuvad uued strateegilised raketikandjad „Borei“…"
Ameerika raketitõrjesüsteemide laialipaigutamine püstitab Venemaa ette veel ühe strateegilise ülesande- tagada meie strateegiliste raketikomplekside võime „ületada ükskõik milline raketitõrjesüsteem ning kaitsta vene vastulöögi potentsiaali“. Selleks tuleb...
„...eelseisval kümnendil vägedesse üle 400 kaasaegse maismaal ja merel paikneva kontinentidevahelise ballistilise raketi, kaheksa allvee raketiristlejat, ligi 20 mitmeotstarbelist allveelaeva, üle 50 lahingulaeva, ligi 100 sõjalise otstarbega kosmoseaparaati, üle 600 kaasaegse lennuki, kaasa arvatud viienda põlvkonna hävitajat, üle tuhande helikopteri, 28 polgukompleksi raketisüsteemidega S-400, 38 divisjonikomplekti õhutõrjerakette „Vitjaz“, 10 brigaadikomplekti „Iskander-M“, üle 2300 kaasaegse tanki, ligi 2000 iseliikuvat suurtükki ning samuti 17 000 ühikut autotehnikat“
Lõpuks veel Venemaa kaitsetööstuskompleksist. Ühelt poolt rõhutab Putin, et...
"Armee ümberrelvastamiseks teeme panuse nimelt Venemaa sõjalis-tööstuslikule kompleksile ja teaduslikule baasile“, kuid samal ajal „on lubamatu, et armee muutuks moraalselt vananenud relvastuse , tehnoloogia müügituruks, ksjuures seda veel lisaks kõigele riigi rahade eest.“ Sestap peetakse peaministri poolt võimalikuks kindla eesmärgiga välismaise tehnika ostud..
Selle kohta, kuivõrd realistlikud on peaministri plaanid ja hinnangud, uuris „Svobodnaja Pressa“ poliitilise ja sõjalise analüüsi instituudi direktorilt Aleksander Šaravinilt:
„Minu arusaamist mööda on see artikkel kõige sügavamaks ja professionaalseimaks sellest, mis on kirjutanud ja rääkinud kaitseküsimuste kohta Vladimir Putin. Selles on viimasel 20-l aastal toimunu tõsine analüüs. On tehtud põhimõtteline järeldus, et uuele Venemaale on vaja uut armeed, mida me kunagi enne pole kuulnud. Samuti on õige, et vajatakse tõsist analüüsivat aparaati või struktuuri, mis tegeleks julgeolekusfääris prognoseerimise ja planeerimisega aastakümneteks ette. See on õige, sest see, mis meil siin viimastel aastatel selles vallas toimus, on tehtud väga sageli „põlve otsas“ – sellest on kõnelenud ka Kindralstaabi ülem ise.
Veel on tähtis, et Putin on püüdnud leida mingeid kompromissvariante organiseerimaks relvajõudude ja kaitsetööstuse koostegevust . Ta mõistab, et on vaja võtta maha barjäärid, mis seisavad sõjalis-tööstusliku kompleksi ja tervikuna majanduse vahel. Need tõkestavad kõrgtehnoloogiate valgumist kaitsetööstusest ülejäänud majandussfääri. Ja sel juhul kanname me suuri rahalisi kaotusi. Ameeriklastel, juutidel, taivanlastel annavad kaitsetööstusesse paigaldatud rahad mitmekordset suurendatud efekti, mis võimaldab kogu riigi majandusel areneda. Meil aga pole seda kunagi olnud.
„SP“: "Millised on artikli puudused?"
„Mõningat skepsist kutsub esile lubadus rahuldada nii sõjaväelaste kui kaitsetööstuse huvisid. Need on tihti diametraalselt erinevad. Kaitsetööstus tahaks müüa seda, mis on olemas ja teha seda võimalikult kallilt, sõjaväelased aga tahaksid osta seda, mida vaja ja võimalikult odavalt. See vastuolu esineb kogu maailmas ja lahendust leida on alati ülimalt keeruline.
Kuid artikli põhiline puuduas on muus. Putin ütles, et meile on vaja uut armeed. Aga seda, mis see „uus armee“ endast kujutab, seletada ei suutnud. Piirdus vaid väliste tunnustega- uus tehnika ja relvastus, uus struktuur, uus juhtimine, uus varustus– ja sotsiaalsüsteem. Kuid mitte see pole peamine. Peamine on see, et tuleb muuta ühiskonna suhtumist pagunitega inimesse, riigi suhtumist. Armee sees peavad tekkima uued sõjaväelised teenistussuhted. Meil on ikka veel inimene pagunitega kruvike. Ja pole tähtis, kas tegu on reamehe või kindraliga."
„SP“: "Kuidas seda muuta?"
„Kardinaalselt tuleb muuta ohvitseride edutamist kõrgematele ametipostidele, tuleb muuta ohvitseride kogu rolli ja palju muid põhimõttelisi asju. Selles on terve armee ideoloogia, meil on see paraku aga endine."
„SP“: "Kas on reaalne artiklis antud lubadused ümberrelvastamise osas?"
„Need arvud artiklis on orienteeruvad, sest anda prognoose, mis juhtub kümne aasta pärast, on lihtsalt võimatu. Nii või teisiti tulevad kaitsetellimuse korrekteerimised, see on rahvusvaheline praktika. Mis puudutab 400 ballistilist raketti, siis kehtib see ka selle kohta. Võimalik, et neid vajatakse isegi suuremas koguses. Meie sõjalis-tööstusliku kompleksi moderniseerimise peale kulutatakse kolm triljonit rubla. See eeldab nii olemasolevate võimsuste moderniseerimist kui ka uute tehaste ehitamist."
Geopoliitiliste probleemide Akadeemia presidendi, kondral-polkovnik Leonid Ivašovi kommentaar:
„SP“: "Leonid Grigorjevitš, olete jõudnud Putini artiklit lugeda?"
„Lasin silmad üle“
„SP“: "Ja milline mulje jäi?"
„See on esimene süsteemne, kontseptuaalne töö viimase kahekümne aasta jooksul Venemaa rahvusliku kaitse osas, mis baseerub tõsisel geopoliitilisel analüüsil ning riigi julgeoleku strateegilisel planeerimisel. Avaldab muljet, et Putinil on tekkinud ohutunne, et ilma otsustava riigi kaitsevõime tugevdamiseta võime kaotada kõik. Ja et Lääs pole meile sõber ja partner, vaid pigem vastane. Ja et vaid tuumarelvale loota enam ei tohi. Nii et kogu selle probleemidekompleksi mõistmine presidendikandidaadil on. Aga kuidas see praktikas realiseerida, seda selgust ilmselt pole."
„SP“: "Kas Teile ei tundu, et mõned Putini artiklis püstitatud eesmärgid tunduvad ausalt öeldes utoopilised? Nagu näiteks lubadus toota ja panna kümnendi jooksul lahinguvalvesse 400 uut kontinentidevahelist ballistilist raketti. Tänasel päeval klopsib ainuke tehas Votkinskis neid aastas kokku kuskil kaheksa…“
„Kuni kümme.“
„SP“: „Olgu siis nii. Kümne aasta jooksul ei tule kuidagi üle saja välja. Tuleb kas veel kolm sellist tehast ehitada või järsult Votkinski tehase võimsust suurendada. Kuidas teile tundub?“
„400 raketti on kontseptuaalne lähenemine. Palju neid arvestuste kohaselt riigile vaja on. Aga kuidas neid niipalju toota- sellist arusaama pole mitte ainult Putinil."
„SP“: Miks Teile niimoodi tundub?"
„Ma kohtusin Putiniga jaanuaris.“
„SP“: „Silmast silma või mingil nõupidamisel?"
„Silmast silma rääkisime. Nagu ma oletasingi, ei teadnud peaminister paljutki. Talle on sokutatud ja ilmselt sokutatakse ka praegu teist informatsiooni.“
„SP“: „Mida näiteks Putin ei teadnud?“
„Paljutki. Näiteks seda, et meie kõrgemate tehnikakoolide lõpetajad saavad kaitsetööstuse ettevõtetes palka kuue tuhande rubla piires (suurtes piirides 1 € = 40 rubla- LEMET). Samuti ei teadnud totaalsest varastamisest riikliku kaitsetellimuse sfäärides."
„SP“: „Mille mastaape sõjaväe peaprokurör Fridinski hiljuti kosmilisteks nimetas. Artiklis, mida me arutame soovitas VPP võrdsustada taolised faktid riigireetmisega. Justkui absoluutselt õige. Aga mis segab? Millegipärast pole taolistest kohtuprotsessidest taolise paragrahvi alusel midagi kuulda?“
„Inimesed segavad. Millise kaadriga kavatseb Putin oma plaane kaitsevõime tugevdamise osas täide viia, on täiesti selgusetu. Nendega, kes kõik juba laostanud on? Ei tule välja."
„SP“: „Muide, kaadritest. Artiklis teeb peaminister teatud kokkuvõtteid sõjaväereformist „Serdjukovi moodi“. Kusjuures hindab tehtut eranditult positiivses võtmes. Loogiline on oletada, et kaitseministri roll ei näe tema silmis välja lammutavana. Kas see tähendab, et peale oma tõenäolist võitu valimistel ei kavatse VVP kaitsestruktuuride juhtkonnas vahetusi teha?“
„Mida Putin sellest praegu mõtleb, seda me ei tea. Vahetada Serdjukovi välja või mitte- see pole täna tema kompetents. Kaitseminister on presidendi sfäär. See tähendab- siiani veel Medvedevi. Kuigi mõju sellele küsimusele avaldada Putin saab. Arusaadav, et Serdjukov tuleb ministri postilt minema peksta. Nagu ka kindral Makarov Kindralstaabi ülema kohalt. Ilma selleta ei õnnestu ühtegi neist õigetest mõtetest, mis artiklis kirjas, ellu viia."
http://topwar.ru/11509-vladimir-putin-b ... ossii.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Hea näide meie reaktsioonist oli Mikseri ettaste uudistes mõned päevad tagasi, kus vana ütles otse ära, et olukorras, kus NATO sõjaline võime nõrgeneb ja Vene oma tugevneb, peaksime me otsima Venemaaga rahumeelseid kokkuleppeid 
Sellist kapitulantluse ilmingit nähes vajus mul küll suu lahti.
Kuskilt ei paistnud arusaamist, et lisaks kõigele pehmele tuleb rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse panustada.
Sellist kapitulantluse ilmingit nähes vajus mul küll suu lahti.
Kuskilt ei paistnud arusaamist, et lisaks kõigele pehmele tuleb rohkem iseseisvasse kaitsevõimesse panustada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Kas ajaspiraali järgmine vint on kätte jõudnud?Hea näide meie reaktsioonist oli Mikseri ettaste uudistes mõned päevad tagasi, kus vana ütles otse ära, et olukorras, kus NATO sõjaline võime nõrgeneb ja Vene oma tugevneb, peaksime me otsima Venemaaga rahumeelseid kokkuleppeid
Kas ajalugu kordub, kuid seekord pisut kõrgemal arengutasemel?
P.S.
Just-kui me Venemaaga tüli noriks. Kuigi meediast võib mõnikord selline mulje jääda küll, kui vastavaid artikleid lugeda. S.t., et püütakse lugejaisse komposteerida seda mõtet, mitte et tegelikkuses mingit tülinorimist oleks.
Oli üks hea ütlus kord (täpset sõnastust ei mäleta) - Venemaa naabrid saavad olla vaid vasallid või vaenlased.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Ühest küljest on Mikseri jutus tõsi, nt ütlus, et tankibrigaadidest fantaseerimine meie riigikaitset edasi ei vii.
Teisalt nagu üritatakse iga hinnaga ajada palli sinna, et taeva pärast mingit sõjaväe poleks vaja.
Mina loen seda kahes võtmes
1. Seoses nimetatud sõjalise tasakaalu nihkega ei saa Eesti enam klähvida väikse koerakesena suure peremehe sääre varjust (mis mõni aeg tagasi oli meie välispoliitika üks jooni)
2. Selle asemel, et teha jõupingutusi sõjalise vaakumi täitmiseks, eelistame ise püksid maha lasta ja "otsida rahumeelseid lahendusi".
?
Sellist juttu võivad ajada inimesed, kel on slaavi blatnoikultuurist üsna udune ettekujutus. Selle kaanonite järgi tulebki nõrkasid peksta ning rahumeelse kokkuleppe nimel teise poole taganemist sammu võrra tuleb ise kasutada juhusena, et kaks sammu edasi astuda. Kompromissi otsimine on nõrkuse tunnus.
Seega Eesti julgeolek "nihkuva tasakaalu tingimustes" saab vaid püsida kahel vaalal (vt Soomet)
1. usutav sõjajõud ja sellega kaasnev võime oma sõnade taga seista (vajadusel ka rünnates) - ja alles seejärel liitlaste abile lootmine
2. emotsionaalsel tasemel ja praktiliselt tähenduselt kolmandajärgulistes, kuid muidu tuleohtlikes küsimustes tarbetu teise poole ärritamise vältimine (näiteid minevikust: Nordstream, WWII küsimused, Gruusia)
Soomes ei ole poliitikute hüsteerilisi blogisid Mistral dessantlaevade teemal. Neil on ammuilma tööriistad selle Mistrali uputamiseks olemas. See annab kindlustunde - nagu annab kindlustunde korralik rauduks korteril, kui koridoris käib suurem lööming.
Teisalt nagu üritatakse iga hinnaga ajada palli sinna, et taeva pärast mingit sõjaväe poleks vaja.
Mina loen seda kahes võtmes
1. Seoses nimetatud sõjalise tasakaalu nihkega ei saa Eesti enam klähvida väikse koerakesena suure peremehe sääre varjust (mis mõni aeg tagasi oli meie välispoliitika üks jooni)
2. Selle asemel, et teha jõupingutusi sõjalise vaakumi täitmiseks, eelistame ise püksid maha lasta ja "otsida rahumeelseid lahendusi".
?Sellist juttu võivad ajada inimesed, kel on slaavi blatnoikultuurist üsna udune ettekujutus. Selle kaanonite järgi tulebki nõrkasid peksta ning rahumeelse kokkuleppe nimel teise poole taganemist sammu võrra tuleb ise kasutada juhusena, et kaks sammu edasi astuda. Kompromissi otsimine on nõrkuse tunnus.
Seega Eesti julgeolek "nihkuva tasakaalu tingimustes" saab vaid püsida kahel vaalal (vt Soomet)
1. usutav sõjajõud ja sellega kaasnev võime oma sõnade taga seista (vajadusel ka rünnates) - ja alles seejärel liitlaste abile lootmine
2. emotsionaalsel tasemel ja praktiliselt tähenduselt kolmandajärgulistes, kuid muidu tuleohtlikes küsimustes tarbetu teise poole ärritamise vältimine (näiteid minevikust: Nordstream, WWII küsimused, Gruusia)
Soomes ei ole poliitikute hüsteerilisi blogisid Mistral dessantlaevade teemal. Neil on ammuilma tööriistad selle Mistrali uputamiseks olemas. See annab kindlustunde - nagu annab kindlustunde korralik rauduks korteril, kui koridoris käib suurem lööming.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Portreelugu inglise keeles kindral Šamanovist.
http://fmso.leavenworth.army.mil/documents/Shamanov.pdf
http://fmso.leavenworth.army.mil/documents/Shamanov.pdf
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
Majanduslikult on see täiesti võimalik.No mitte ei tahaks uskuda, et neil õnnestub elukutselistele täielikult üle minna...
Erinevalt Eestist on Venemaale relevantse suurusega palgalise armee (700 000 inimest) rahaliselt täiesti jõukohane.
Arvestades keskmiseks palgaks armees ca 800 dollarit (meie keskmine palk) tuleb palgaraha suurusjärgus 10 miljardit USD,
mis moodustab 60-miljardilisest eelarvest hulka väiksema osa kui meie palgafond kaitse-eelarvest.
Venemaal võiks keskmine palk olla meist ka mõnevõrra väiksem - arvan, et tahtjaid siiski leitakse.
Eriti kui asja taga on ka tõsisem sotsiaalne pakett.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
"Eriti kui asja taga on ka tõsisem sotsiaalne pakett."
näiteks tasuta koht tsiviilkaitsevarjendis?
näiteks tasuta koht tsiviilkaitsevarjendis?
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
Padulollust pole mõtet suust välja ajada. Eriti kui asjast ise suurt ei teata. Mida VF relvajõudude kindralstaabi ülem armeekindral Nikolai Makarov selle asja kohta räägib, kaasa arvatud needsamad sotsiaalsed tagatised, saab lugeda siit:OnuEnn kirjutas:"Eriti kui asja taga on ka tõsisem sotsiaalne pakett."
näiteks tasuta koht tsiviilkaitsevarjendis?
http://flot2017.com/publication2/armija ... vropu_foto
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
"Padulollust pole mõtet suust välja ajada"
ise te seda varjenditeteemat hoidsite elus, ma siis arvasin oma lolli aruga, et see on teie jaoks piisavalt "ja veel milline sotsiaalne garantii".
ma muidugi tänan viite eest, aga mulle pakub huvi rohkem uus kaitseliidu seadus ja selle pakutavad sotsiaalsed garantiid. mul pole kommet võõrast kintsu kraapida.
ise te seda varjenditeteemat hoidsite elus, ma siis arvasin oma lolli aruga, et see on teie jaoks piisavalt "ja veel milline sotsiaalne garantii".
ma muidugi tänan viite eest, aga mulle pakub huvi rohkem uus kaitseliidu seadus ja selle pakutavad sotsiaalsed garantiid. mul pole kommet võõrast kintsu kraapida.
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
Ei, ärge jumalapärast enda silmaringi laiendage, see on saatanast...mul pole kommet võõrast kintsu kraapida.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa eesmärgiks on elukutseline armee
Mõni elab meil ikka veel õndsas teadmises, kuidas vene armee üks pidevas alkoholijoobes olev ning muldonnis elav ning eimillegagi hakkama saav seltskond on.
Ma muretseks rohkem selle pärast, et miks meie sõjaväelinnakutes neid eriti ei leia...mis sellest võõrast kintsust ikka kraapidanäiteks tasuta koht tsiviilkaitsevarjendis?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist