Side eriala ja vahendid

[Dan]

Mida see "putkineni komplekt" head teha oskab? Vaja oleks kõigepealt mõelda mille jaoks raudvara soovime kasutada, mis tasandil (jagu/rühm/jne.) ja siis hakkame mõtlema mida soovime.

Mul on väikene skepsis, mis puutub igasugu Soome elektroonikasse. Põhjustatud aastatepikkusest praktilisest kogemusest - see mis töötab ja on väidetavalt Soomest pärit, on välja töötatud mõnes teises EU maas, trükkplaadid on valmistatud Hiinas ja komponendid tulevad Malaisiast

[kõuts]

Mida see "putkineni komplekt" head teha oskab? Vaja oleks kõigepealt mõelda mille jaoks raudvara soovime kasutada

Mul on väikene skepsis, mis puutub igasugu Soome elektroonikasse.

Mina sain aru , et kui eesmärk on ainult side siis see komplekt suudab luua kooderitud side. Seega on vaja arvutit ainult selleks mis täitaks kodeerimis funktsioon...ja ka vist modemit. Või ainult data side pidamiseks. (Seda osa võiks kasutaja Juhani Putkinen kommenteerida)

Aga Soome tehnika koha pealt on minul küll ainult positiivseid kogemusi. Ise olen kokku puutunud Soome,Rootsi,Pransusmaa,Itaalia CNC pinkidega. Siis ma võiks öelda et Soome ja Rootsi omad ei lagune. Ja tehinkat seal peal küll seinast seina Made in China ja samutis ka Made in Switzerland.
See kui mingi ettevõtte kasutab/usaldab teiste ettevõttete skeeme,elektroonikat vms ei ole vahet ju. Peaasi ,et tervik töötab. Hiinas on odav asju toota. Heh ega Hiinas ainult madalakvaliteediga asju ei toodeta.

[Dan]

Aga Soome tehnika koha pealt on minul küll ainult positiivseid kogemusi. Ise olen kokku puutunud Soome,Rootsi,Pransusmaa,Itaalia CNC pinkidega. Siis ma võiks öelda et Soome ja Rootsi omad ei lagune. Ja tehinkat seal peal küll seinast seina Made in China ja samutis ka Made in Switzerland.
See kui mingi ettevõtte kasutab/usaldab teiste ettevõttete skeeme,elektroonikat vms ei ole vahet ju. Peaasi ,et tervik töötab. Hiinas on odav asju toota. Heh ega Hiinas ainult madalakvaliteediga asju ei toodeta.

Mu sõnavõtt kõlas lahmimisena mõnes mõttes, kuid tuletan meelde, et antud riigis algas elektroonikatootmises langus juba enne uut aastatuhandet. Insenerikaadris on palju tööjõudu imporditud "kolmandast maailmast."

Mis puutub Hiinasse, siis seal on viimased 5 aastat toimunud majanduskasv ja palgad tõusevad 10..20% aastas. See tähendab, et juba praegu on sealt koos transpordikuludega Euroopasse MÕNE toote sisse ostmine pea-aegu sama kallis, kui kohapeal tootmine. Suur probleem Euroopast pärit firmade jaoks on peale ametlikku tööaega toodetud toodetega- kohati on see arenenud organiseeritud kuritegevuseni, mille kohta kohalikud võimud silma kinni pigistavad. Otsene näide on ebays müügil olevad 15-25 eurosed nutitelefonid...

Isiklikult olen sellel seisukohal, et seal pole aastakümnete pikkust traditsiooni tehnoloogia alal, nagu Euroopas või USA-s ja pikas perspektiivis see hakkab tugevalt rolli mängima. Kahtlemata on tegu üldse mitte rumala rahvaga, seda näitab kasvõi nende inseneride õppimisvõime. Samas on seal nii palju elanikke, et juba "looduslikult" ei tekita imestust nende tootearendus/tootmisvõimalused. Mõned asjad sealt on kvaliteetsemad kui Euroopas/USAs toodetud, eks aeg näitab mis tulevik toob. Sealt pärit sõjatehnilisi sidelahendusi pole minu teada ükski riik reaalses elus kasutanud, või ma eksin?

[harrikas83]

MIs on erinevate sidepidamisviiside eelised ja miinused:

Raadioside on lihtne pealtkuulata, ning kui krüpteering on peal ning pealtkuulamine raskendatud, saab lihtsalt raadioside maha suruda tugevate elektromagnetlainetega. Kui mahasurumine ei õnnestu, siis segatakse levi piisavalt, et raadio teel ühendust ei saaks. Siin ei loe isegi, kas on vhf või uhf või mis iganes lainepikkused. Muidugi peab mahasuruja arvestama sellega, et seljuhul on ka tema enda raadioside häiritud.


Mobiilside puhul on jällegi see miinus, et kui elektrit ei ole, siis kaovad vahepealt mastid ära ning sellega seoses ka levi.

traatside on lollikindel ning peaaegu võimatu pealt kuulata, kuid see eeldab ka lühikesi distantse.


Venelaste kohta niipalju, et viimane suurõppus mis venemaal kajastamist leidis seoses sidega, oli selline, et raadioside ja muu militaarside läks neil nii pekki, et kindralid pidid omavahel helistama mobiiltelefonidega, et üldse asja saaks.

[Bjorn]

Täpselt sama nagu Kevadtormil, EMT ja Elisa rõõmustasid kindlasti arvete üle.

B.

[Mercurius]

Sooviks konsulteerida targematega, millised võimalused on ühel militaarselt suht võhikul, kuid side erialal kodus oleval kodanikul kaasa aidata EKV tegemistele.

Isenesest töölt ära tulla ei ole vist mõtet, jääb siis järgi KL. Kuigi mõni aeg tagasi sai Staabi- ja Sidepataljoni ülematega käia arutamas EKV ja meie sideettevõtte koostöövõimalusi rahu ja sõjaaja tingimustes. Nagu kuuldud, käib side meil kaitsejõududes suht lihtsakoelisel (loe kuulikindlal) tehnilisel tasemel.

Kui valikuks osutub Kaitseliit, siis võiks soovitada malevat.
Elan Tallinnast natukene väljas Rapla poole Harju maakonnas, samas igapäevaselt käin tööl Tallinnas. Variant on ka nii Tallinna (kui ka Tartu) akadeemiline malev. Mis tasemel meil KL side võimekus aga on ja kas minusugusel oleks rakendust?

[harrikas83]

Grusiinide side suruti suurte elektromagnetkahuritega maha, ning nad olid sunnitud mobiiltelefone kasutama, sest kõrgsagedust on raske maha suruda, selleks tuleb hakata mastide lähedal kas pommitama mastide saatjaid või siis katkestama mastides elektrivoolu, et mastid üksteisega suhelda ei saaks, kuid teate Eesti põhjal isegi, et maste ei ole just vähe ning 1 mast on seotud 4-5 teise mastiga erineval suunal, et see ettevõtmine oleks olnud liiga kulukas.

MIks venelased kasutasid mobiilsidet? Sest Nad ise ei saanud täpselt samamoodi kasutada raadiolevi kui side maha surutud oli ning teiseks, neil lihtsalt EI TÖÖTANUD seal midagi. TÜüpiline vene armee näide. Mass on tohutu ,aga midagi ei tööta. Sellest oli peale sõda juttu ka.

Kolmandaks: Harris on täielik pask, vähemalt Manpack. Kui tahad teada miks, võin lähemalt rääkida, enda kogemusest ning ka teiste kogemusest.

[Bjorn]

Grusiinide side suruti suurte elektromagnetkahuritega maha, ning nad olid sunnitud mobiiltelefone kasutama, sest kõrgsagedust on raske maha suruda, selleks tuleb hakata mastide lähedal kas pommitama mastide saatjaid või siis katkestama mastides elektrivoolu, et mastid üksteisega suhelda ei saaks, kuid teate Eesti põhjal isegi, et maste ei ole just vähe ning 1 mast on seotud 4-5 teise mastiga erineval suunal, et see ettevõtmine oleks olnud liiga kulukas.

MIks venelased kasutasid mobiilsidet? Sest Nad ise ei saanud täpselt samamoodi kasutada raadiolevi kui side maha surutud oli ning teiseks, neil lihtsalt EI TÖÖTANUD seal midagi. TÜüpiline vene armee näide. Mass on tohutu ,aga midagi ei tööta. Sellest oli peale sõda juttu ka.

Kolmandaks: Harris on täielik pask, vähemalt Manpack. Kui tahad teada miks, võin lähemalt rääkida, enda kogemusest ning ka teiste kogemusest.

Jaga kogemusi, kui detailsem jutt, pane PM kaudu.

[vesilemb]

Olen siin omaette heietanud sõjasidest, kuna sidega olen eluaeg leiba teeninud.
Eesliinil on oluline, et sideseade oleks piisavalt lihtne kasutada, kaasas kantav, töökindel.
Ma küll ei tea miks grusiinide sõjaside kergelt maha suruti, kuid oletan, et nad kasutasid standardseid NATOs ja USAs kasutusel olevaid spetsiifilisi raadioside seadmeid oma eesliini side tagalasse ja staapi ühendamiseks. Ja see ongi nõrk koht. Nad töötavad kindlalt ettemääratud sagedustel kus on ainult sõjaväelased, mistõttu on sidesõlmed kergesti avastatavad. Piisab suunatud ja piisavalt tugevast kaugelt suunatud signaalist et isegi suunast välja pööratud antenni sisendisse genereerida kasulikku signaali summutav müra. Toimib väga operatiivselt ja kedagi ohtu seadmata.
Selle vastu aitaks ehk see, kui sideks kasutada tavalisi odavaid, poest saadavaid wifi või wimaxi seadmeid mis töötavad kommerts või vabadiapasoonides. Selliste seadmete leidmine üldisest möla taustast on keerulisem ning kogu riba summutamine sõjategevuse alal on lihtsalt füüsiliselt võimatu. See on ilmselt ka põhjus miks mobiililevi jäi toimima. Maste ja suunatud kiirgureid on lihtsalt liiga palju korraga summutamiseks.
Nii odavaid ja vähenõudlikke seadmeid saaks ühe militaarseadme asemel osta 10tk. kui mitte rohkem. Nii odava asja füüsilisest hävingust oleks pigem kasu, kui selle hävitamiseks kulub ära 100x rohkem maksev relv. Ning selle otsimiseks hõivatakse suured vaenlase ressursid. Kuid lõpptulemusena reaalset sideseiskumist ei toimu.
Nii et ma ei tea kes seal sides tegeleb, aga grusiinide kogemusest võiks õppida. Ja ka sellest kui lihtsate vahenditega oli võimalik nõukogude sõjaväe side rikkuda 1991 aastal.

[taifunk]

Eks krüpto ja ühilduvus ning ka kindlus keskkonnamõjude vastu on põhilised tegurid, mis tingivad "roheliste" seadmete kasutuse. Kuigi viimase aja trendid on tõesti, et tehnoloogia alal eelistatakse Commercially Off The Shelf (COTS) lahendusi, kuna selleks ajaks kui "roheline" kast on välja arendatud, on ju tehnoloogia teinud suure arenguhüppe edasi. Võrdluseks 155mm toru on tänapäeval laias laastus sama toimega kui see oli oma loomise algul mõnikümmend aastat tagasi.

Samamoodi on eeter väga hõivatud resurss ja et laigulised mehed saaks ikka omavahel üldse ühendusi luua ilma, et suvaline seade oma asja ajades üle ei karjuks, ongi ju ära jagatud sagedusvahemikud kus keegi kisada võib. Minnes suvalistele tsiviilsagedustele kisama, võib ka enda hääl ju ära kaduda suure kisa sisse.

[vesilemb]

Eks krüpto ja ühilduvus ning ka kindlus keskkonnamõjude vastu on põhilised tegurid, mis tingivad "roheliste" seadmete kasutuse. Kuigi viimase aja trendid on tõesti, et tehnoloogia alal eelistatakse Commercially Off The Shelf (COTS) lahendusi, kuna selleks ajaks kui "roheline" kast on välja arendatud, on ju tehnoloogia teinud suure arenguhüppe edasi. Võrdluseks 155mm toru on tänapäeval laias laastus sama toimega kui see oli oma loomise algul mõnikümmend aastat tagasi.

Samamoodi on eeter väga hõivatud resurss ja et laigulised mehed saaks ikka omavahel üldse ühendusi luua ilma, et suvaline seade oma asja ajades üle ei karjuks, ongi ju ära jagatud sagedusvahemikud kus keegi kisada võib. Minnes suvalistele tsiviilsagedustele kisama, võib ka enda hääl ju ära kaduda suure kisa sisse.

Eestis ma arvan on militaarsagedustel valitsemas suur tühjus. See vastu prantsusmaal või ukrainas oleks need sagedused suht mölarikkad. Lihtsalt riikide võimekused ja vajadused on erinevad. Suunatud antenne kasutades on suht keeruline ise ennast segada. Kui kommerts ja vabasagedusi kasutada siis ma usun et tüüpiliselt kusagilt metsast sidet tehes eemal asuvad asulad, kus suht tihe möla käib väga oluliselt ei häirikski. Kaugemalt luurates sulanduks kõik üheks mölaks ning kui soovitakse signaali allikat trianguleerida tuleks signaali allikad läbi kammida ükshaaval, et siis keskenduda huvipakkuvatele signaaliallikatele. Nojah, see on kõik paljas teooria. põhiline on ikkagi kommertsvidina odavus. Neid võib kasvõi vastase valejälgedele juhatamiseks suvaliselt puulatvadesse toppida. Ja toita saaks neid tavalisest akust suht pikalt. Kui päiksepatarei juurde lisada või tuulegeneraator masti tippu, siis oleks see oluline logistiline võit sõjaaegse kütusevarustuse tagamises. Või siis üldse teha selline kübaratrikk, et imitaatorid panna militaarsagedustele ja reaalne side vabasagedusele. Paras tüng oleks küll

Ahjaa, mis puutub 155mm kahurisse, siis on võimalik siingi imet teha. Üks Kanada teadlane (Gerald Bull), kes lõpuks killiti tema töö pärast uuris põhjalikult kehade liikumist hüperhelikiirustel (üle 3 mach) nagu mürsud seda normaalselt teevad. Eesmärgiga tulistada satelliite orbiidile. Ning kõrvalproduktina ja raha teenimiseks parandas tavalise kahuri laskeulatust.
Tavaline 155mm haubits suudaks tulistada 20-25km kaugusele. Kuid aerodünaamiliselt täiustatud mürsud suudaksid sama laenguga lennata 35km - 60km sõltuvalt meetodist (basebleed või rocket assisted).
Rootslased on selle leiutise baasil ühe mobiilse haubitsa valmis meisterdanud, millele on lisatud hulgaliselt muid häid omadusi: http://en.wikipedia.org/wiki/Archer_Artillery_System
Näiteks tänu oma laskekiirusele suudab 1 kahur erinevaid laskenurkasid kasutades tulistada välja mitu mürsku, mis jõuavad sihtmärgini samal hetkel. Ning enne mürsu sihtmärgini jõudmist positsioonilt lahkuda. Ühest 155mm kahurist päris palju välja pigistatud

[kangelaspioneer]

No põhiline jama sidega on ikka selles, et neid hüperägedaid rohelisi asju ei jagu kõigile. Jutud infoturbest jms jamast ei päde- mis krdi infoturvet on vaja rühma ja kompanii tasemel üksustele? MP tulejuhtidele? Sellel tasemel võib ka FB seinal infot edastada, niikuinii vananeb see enne, kui see tõlgitud saab ja võimaliku tarbijani jõuab. Andmesidega need mehed ei tegele, seega oleksid miskid turvameeste käsijaamad piisava töökauguse korral kõvad küll. Vähemalt saab neid ühe rohelise aparaadi hinna eest terve sületäie.

Siinkohal on küsimus- kuidas on taksofirmade side üles ehitatud? Töökaugused on päris uhked, kasutatakse võimsaid saatjaid, repiitreid või miskeid mastidele tuginevaid süsteeme?

[vesilemb]

Siinkohal on küsimus- kuidas on taksofirmade side üles ehitatud? Töökaugused on päris uhked, kasutatakse võimsaid saatjaid, repiitreid või miskeid mastidele tuginevaid süsteeme?

Taksofirmadel on tüüpiliselt baasjaam (kiisu) kusagil kõrges punktis tööpiirkonna keskel. Tallinnasse piisab ühest sellisest. Tüüpiliselt kasutatakse VHF'i ning ühte ainsat sagedust. Võimsuse koha pealt ei oska vastata. Omast kogemusest tean, et 4w raadio kärab 5km raadiuses päris hästi. 100w aga põhimõtteliselt nii kaugele kuni horisont ulatub. tüüpiline 25-30km hea side jaoks.
Sõjas selline variant ei sobiks, sest piisab sellest kui baasjaama antenni suunata suhteliselt vähene müravõimsus, et baasjaam enam ei kuuleks mitte kedagi.

Kui kasutatakse 2 sagedust - taksod saadavad ühel ja repeater teisel siis paraneb oluliselt ka taksojuhtide omavaheline side. seda kasutavad turvafirmad. Tallinna suuruse linna jaoks piisabki suht ühest ainsast repeaterist.

[kangelaspioneer]

Tallinn on kordi suurem, kui pataljoni või kompanii vastutusala.

[TimoT]

Siinkohal on küsimus- kuidas on taksofirmade side üles ehitatud? Töökaugused on päris uhked, kasutatakse võimsaid saatjaid, repiitreid või miskeid mastidele tuginevaid süsteeme?

Taksofirmadel on tüüpiliselt baasjaam (kiisu) kusagil kõrges punktis tööpiirkonna keskel. Tallinnasse piisab ühest sellisest. Tüüpiliselt kasutatakse VHF'i ning ühte ainsat sagedust. Võimsuse koha pealt ei oska vastata. Omast kogemusest tean, et 4w raadio kärab 5km raadiuses päris hästi. 100w aga põhimõtteliselt nii kaugele kuni horisont ulatub. tüüpiline 25-30km hea side jaoks.
Sõjas selline variant ei sobiks, sest piisab sellest kui baasjaama antenni suunata suhteliselt vähene müravõimsus, et baasjaam enam ei kuuleks mitte kedagi.

Kui kasutatakse 2 sagedust - taksod saadavad ühel ja repeater teisel siis paraneb oluliselt ka taksojuhtide omavaheline side. seda kasutavad turvafirmad. Tallinna suuruse linna jaoks piisabki suht ühest ainsast repeaterist.

Kõik kellel vaja linna ja rohkem professionaalse sidega katta, kasutavad ikka kahte sagedust ja repiiterit kõrgel. Dispetserid ei pea kuskil kõrgel asuma.

5 W käsijaamade vahel tõesti töökaugus ca 5 km aga kõrgel asuva 5 W repiiteri ja 5 W autokatusel antenni vahel 50 km täitsa töötav. Tavaliselt küll autojaam 20 - 50 W.