taifunk kirjutas:Eks krüpto ja ühilduvus ning ka kindlus keskkonnamõjude vastu on põhilised tegurid, mis tingivad "roheliste" seadmete kasutuse. Kuigi viimase aja trendid on tõesti, et tehnoloogia alal eelistatakse Commercially Off The Shelf (COTS) lahendusi, kuna selleks ajaks kui "roheline" kast on välja arendatud, on ju tehnoloogia teinud suure arenguhüppe edasi. Võrdluseks 155mm toru on tänapäeval laias laastus sama toimega kui see oli oma loomise algul mõnikümmend aastat tagasi.
Samamoodi on eeter väga hõivatud resurss ja et laigulised mehed saaks ikka omavahel üldse ühendusi luua ilma, et suvaline seade oma asja ajades üle ei karjuks, ongi ju ära jagatud sagedusvahemikud kus keegi kisada võib. Minnes suvalistele tsiviilsagedustele kisama, võib ka enda hääl ju ära kaduda suure kisa sisse.
Eestis ma arvan on militaarsagedustel valitsemas suur tühjus. See vastu prantsusmaal või ukrainas oleks need sagedused suht mölarikkad. Lihtsalt riikide võimekused ja vajadused on erinevad. Suunatud antenne kasutades on suht keeruline ise ennast segada. Kui kommerts ja vabasagedusi kasutada siis ma usun et tüüpiliselt kusagilt metsast sidet tehes eemal asuvad asulad, kus suht tihe möla käib väga oluliselt ei häirikski. Kaugemalt luurates sulanduks kõik üheks mölaks ning kui soovitakse signaali allikat trianguleerida tuleks signaali allikad läbi kammida ükshaaval, et siis keskenduda huvipakkuvatele signaaliallikatele. Nojah, see on kõik paljas teooria. põhiline on ikkagi kommertsvidina odavus. Neid võib kasvõi vastase valejälgedele juhatamiseks suvaliselt puulatvadesse toppida. Ja toita saaks neid tavalisest akust suht pikalt. Kui päiksepatarei juurde lisada või tuulegeneraator masti tippu, siis oleks see oluline logistiline võit sõjaaegse kütusevarustuse tagamises. Või siis üldse teha selline kübaratrikk, et imitaatorid panna militaarsagedustele ja reaalne side vabasagedusele. Paras tüng oleks küll
Ahjaa, mis puutub 155mm kahurisse, siis on võimalik siingi imet teha. Üks Kanada teadlane (Gerald Bull), kes lõpuks killiti tema töö pärast uuris põhjalikult kehade liikumist hüperhelikiirustel (üle 3 mach) nagu mürsud seda normaalselt teevad. Eesmärgiga tulistada satelliite orbiidile. Ning kõrvalproduktina ja raha teenimiseks parandas tavalise kahuri laskeulatust.
Tavaline 155mm haubits suudaks tulistada 20-25km kaugusele. Kuid aerodünaamiliselt täiustatud mürsud suudaksid sama laenguga lennata 35km - 60km sõltuvalt meetodist (basebleed või rocket assisted).
Rootslased on selle leiutise baasil ühe mobiilse haubitsa valmis meisterdanud, millele on lisatud hulgaliselt muid häid omadusi:
http://en.wikipedia.org/wiki/Archer_Artillery_System
Näiteks tänu oma laskekiirusele suudab 1 kahur erinevaid laskenurkasid kasutades tulistada välja mitu mürsku, mis jõuavad sihtmärgini samal hetkel. Ning enne mürsu sihtmärgini jõudmist positsioonilt lahkuda. Ühest 155mm kahurist päris palju välja pigistatud
