Jidide, kasaaride, hasaaride, ažkenazi juutide all mõeldakse neid tegelasi, endise kaukasuse aladelt keda hakati juutideks pidama selle tõttu, et nad loobusid näiliselt oma iidsest usundist šamanismist-satanismist, võtsid aastal 740-800 omaks juudi usu ning kombed. Nende puhul sisuliselt ajalooline side Iisraeliga puudub ja tegu ei ole semiitidega?corvus kirjutas:Vabandust, aga mis vahe on jidil (aškenazi juudil) ja juudil? Või saan ma aru, et sinu arust on jid (venekeeles: žid) mittejuut, vaatamata sellele, et nad moodustavad täna umbes 90% juutidest? Palun defineeri mulle jid nii nagu sina seda mõistad!
Minu arust viljeled sina just demagoogiat, üritades nüüd korraga tõestada, et sa ei mõelnudki "juudi maffiat" vaid millist maffiat siis kui tohib küsida?
Iisraeli riigi moodustasid ikka mitte nõukogude sekulaarse taustaga juudid. Kui me vaatame näiteks 1948.aastal, mil riik moodustati, enim levinud jidiši dialekti seal kandis siis oli selleks pigem läänedialekt kui idadialekt. Sellel fenomenil oli mitmeid põhjuseid. Üks see, et haridust andsid seal enamasti läänedialekti (viies laine) kõnelejad. Ja üsna selgelt olid enamuses juudid kes Palestiinat sellal asutasid pigem religioossed kui ateistid. Ja sellel juhul ei ole oluline rõhutada, et riik loodi sekulaarsetel põhimõtetel. Üks ei välistanud teist.
Seega on sinu väited igas aspektis vigased.*
Kui me nüüd räägime nende samade tegelaste puhul juudi enamlastest või juudi maffiast siis me peame tõdema, et need on isikud kes on minetanud oma juudi usul, kultuuril, kommetel põhineva kodanliku identiteedi ja pöördunud tagasi iidsesse usundisse šamanismi-satanismi. Järelikult me saame nende tegelaste puhul kasutada ainult väljendeid jidi enamlased või jidi maffia, antud juhul juudi enamlastest ja juudi maffiast rääkimine on võrdne antisemitismiga ehk sefaradi juutide, semiitide vastase laimuga.
Sefaradi juudid on minu arusaamist mööda need kellel on ajalooline side Iisraeli Palestiina aladega ja keda võib nimetada ajalooliselt semiitideks.