Üldine ajateenistuskohustus

[Kapten Trumm]

Minumeelest mingi aeg katsetati seda reservväelasele tema tsiviili keskmise palga maksmist (vist maksuameti andmete järgi) ja lõppes see sellega, et lugupeetud kodanikud hakkasid labaselt oma riiki huiama, võttes enne RÕKi välja puhkusi ja tehes muid taolisi trikke, mis suurendasid viimase 6 kuu keskmist töötasu ja seega ka RÕKi eest saadavat summat?

Auastme järgmi maksmine reservistile toimub 2006. aastast, sinnamaani ma Riigi Teatajast träkkides jõudsin.

[vesilemb]

Järgnev on nüüd minu isiklik arvamus ajateenistusest ja ei pruugi olla poliitiliselt korrektne.

Ajateenistus on tegelikult vaid üks osa riigikaitsest. See eest oluline osa ning ajateenistusse suhtumise määravad ülejäänud riigikaitselised elemendid ja kontseptsioon tervikuna.

Vaherepliik: Mind ajab sügavalt iiveldama igasugused artiklid ja kommentaarid meedias kuidas vene vägi tuleb ja võtab eesti vaid mõne tunniga ja igasugune vastupanu on mõttetu. Kui ainult peaks tahtma. Seetõttu on ka ajateenistus mõttetu. Vat ei võta! ja ei ole mõttetu!
Need kes sedasi mõtlevad, tembeldan mina "kasulikeks idiootideks". Vaenlasele kasulikeks mõistagi.

Loomulikult, ei ole okupatsioonist pääsu, kui mingil põhjusel peaks suur naaber nii otsustama. KUID! Enne sellise otsuse tegemist peab olema piisav motiiv (näiteks vene kodanike pogrommide takistamine) ning see peab olema piisavalt vähe ebameeldiv (kiire, ohvriteta, vastukajata, tagasilöökideta).
Sellest viimasest algabki väikese riigi kaitse. Okupeerimine peab olema vaevarikas, aega nõudev, tagasilöökidega, ootamatuseid täis, kulukas ja ohvrite rohke, ehk võimalikult ebameeldiv. Välispoliitilised ebameeldivused vähemalt garanteerib eesti kuulumine mitmetesse organisatsioonidesse, mis toob vähemalt väga pikaajalised probleemid ja olulise suhtumise halvenemise ümbritsevate maade poolt. Nagu näiteks EL, Nato (isegi kui ei toimu sõjalist vastulööki mis iganes põhjustel)
Esmane ebameeldivus vaenlasele tuleb siiski kaitseväe kui sellise eksistentsist, tema võimekusest, motivatsioonist ning rahva suhtumisest oma kaitseväkke.
Kui vaenlane on veendunud, et okupatsioon põhjustab suuri kaotusi, nõuab kaua aega ja tekitab jätkuvalt hilisemaid probleeme siis sellega on ühe väikse riigi kaitseeesmärk täidetud. Kuid see ei tule nii lihtsalt. Loomulikult ollakse pidevalt kursis relvadega, sõdurite hulga, väljaõppe taseme, kasutatavate kaitsetaktikate ja motivatsiooniga, mida see vene luure siin teebki.
Ning just sellepärast ongi meile vaja hästi väljaõpetatud, piisavalt ebameeldiva relvastusega motiveeritud reservi, keda on võimalik koheselt rakendada kriisi tekkides. Selleks väljaõppeks ongi ajateenistus. Siin õnnestuks veel ühtkoma teist paremaks ja effektiivsemaks muuta nagu alati, kuid hetkel sellesse ei lasku.
Kriisid ei tekki iseenesest ja ootamatult. Seda oli näha ka Gruusia konfliktist. Nii nagu ei ole nii, et kui antakse käsk, siis 3 tunni pärast on Tallinn vallutatud. Heal juhul maandub väiksearvuline desant kusagil, ei muud. Kuid suurejooneliseks okupatsiooniks on vaja koondada vägesid ja ettevalmistusi teha. See ei jää aga märkamata. Tänapäeval mitte kunagi. Nii et ka meil on aega ettevalmistuda.
Mis juhtub siis kui kõik on ettevalmistamata, mäletame segelt 1991 Augusti sündmustest, kuidas Pihkva diviis jõudis päevaga tallinnasse materiaalsete kaotustega ja kohaliku miilitsa ABIGA, ilma vastutegevuseta ja kuidas mõned raadioamatöörid lõikasid diviisi käsuliini läbi, muutes üksuse kasutuks massiks.
Vot nii mu daamid ja härrad

[allatah]

Vesilemb, nõustun laias laastus Su arvamusega, AGA....

Loomulikult, ei ole okupatsioonist pääsu, kui mingil põhjusel peaks suur naaber nii otsustama.

Selle suhtumisega lähed justkui oma muule jutule natuke vastu.
Aga kui meie näeme, et Suur Naaber on niimoodi otsustanud, siis anname kasvõi sajale snaiprile 50 Suure Naabri kõige tähtsama riigi/sõjaväetegelase pildi ja nad teevad siis niimoodi, et nad surevad. Vajadusel kordame protsessi kuni hetkeni, mil Suurt Naabrit hakkab juhtima meile sõbralik meeskond.

Sorry, see oli teoreetiline näide, aga mitte ei saa leppida selle jutuga, et kui ikka Venemaa tahab, siis ta meid okupeerib. Ega siis kõik venelased (kui palju neid seal Venemaal veel alles on?) saagi ju siia Eestisse oma elunatukest jätta. Meie ülesanne ongi teha nii, et isegi kui nad seda üle kõige tahavad, siis nad seda ei saa. Kui me leiame, et tavapärsed lahendused ei tööta, siis vajadusel kasvõi iga tuumaraketihoidla juurde valvesse meie lõhkeaineeksperdid. Iga Lääne-Venemaa silla juurde kaamera ja lõhkeaine ning iga väeosa lähedusse automaatne-autonoomne-luure-ründe UAV.

[Cyberbear]

huvitav teemapüstitus, ka raisatud ajana peaks ajateenistus olema kogemus kogu eluks

[vesilemb]

Vesilemb, nõustun laias laastus Su arvamusega, AGA....

Loomulikult, ei ole okupatsioonist pääsu, kui mingil põhjusel peaks suur naaber nii otsustama.

Selle suhtumisega lähed justkui oma muule jutule natuke vastu.

Ei lähe vastuollu. Sest oma otsuseid teeb meie suur naaber siiski iseseisvalt meilt luba küsimata. Mis meie saame teha, on see et oma käitumise ja suhtumisega muuta sellise otsuse tegemine võimalikult ebameeldivaks, nii ebameeldivaks, et seda ei juhtuks. Selles seisneb meie ülesanne ja EKV ülesanne.
See eeldab ühtlasi seda, et me ikkagi valmistume reaalseks okupatsiooniks. Ning tehnilises mõttes on suurel naabril ka reaalne ressurss okupeerimiseks olemas.
Suure naabri sisemine elu on ettearvamatu ning me ei saa kunagi liiga kindlad olla, et motivatsioon okupeerimiseks või sisemise ebastabiilsuse tekitamiseks piisavalt kõrgeks ei lähe, mis ületaks sellega kaasnevad ebameeldivused. Meenutagem kasvõi 2006 Maid või 2008 Augusti. Pole ju väga ammu ja käekiri sarnane.

[vesilemb]

Sorry, see oli teoreetiline näide, aga mitte ei saa leppida selle jutuga, et kui ikka Venemaa tahab, siis ta meid okupeerib. Ega siis kõik venelased (kui palju neid seal Venemaal veel alles on?) saagi ju siia Eestisse oma elunatukest jätta. Meie ülesanne ongi teha nii, et isegi kui nad seda üle kõige tahavad, siis nad seda ei saa. Kui me leiame, et tavapärsed lahendused ei tööta, siis vajadusel kasvõi iga tuumaraketihoidla juurde valvesse meie lõhkeaineeksperdid. Iga Lääne-Venemaa silla juurde kaamera ja lõhkeaine ning iga väeosa lähedusse automaatne-autonoomne-luure-ründe UAV.

Need on küll olulised kuid siiski tehnilised detailid mis muutuvad kiiresti koos ajaga. Kui oodata on teist samasugust ebameeldivust nagu tshetsheenia, siis loomulikult on lävend väga kõrge. Ma olen üsna veendunud, et kui venelased oleks teadnud kui palju jama sealt tshetsheeniast kaela tuleb, siis oleksid nad selle probleemi hoopis teisiti lahedanud. Kuid nad ei teadnud seda. Seetõttu on oluline et potensiaalne vaenlane teaks juba ette kui ebameeldiv saab tal olema.

[Lemet]

2006 aasta mai??? 2007 ja aprill järsku?

[vesilemb]

2006 aasta mai??? 2007 ja aprill järsku?

Oi tõrva!!! Minu ajarvamine läks nässu. Muidugi 2007 Aprill. vabandan.

[Heigo]

Reservõppekogunemine 10.2011 Ämaris tekstis ja pildis. Lausa lõikab sisse...
http://www.youtube.com/watch?v=FSsM-uTni5Q

[Lemet]

Niuts-niuts-niuts....pets ja aiku olid minu arust sisukamad ja mõtestatumad tegelased.

[Madis22]

Reservisti asi ei ole reservõppekogunemisel mitte mööda metsi ringi tormata, huvitavaid taktikalisi olukordi läbi elada ja meeletutes kogustes uusi militaarteadmisi õppida, vaid ennekõike lihtsalt meelde tuletada, mismoodi on sõdur olla. Seda ei saa neile loengu korras õpetada, see ei ole ka asi, mida saaks kiires korras ühe pärastlõuna või nädalavahetusega teha. Kui reservõppekogunemiste eesmärk oleks ainult tüüpsete taktikaliste olukordade meelde tuletamine, siis piisaks selleks ühest klassiruumipäevast. Et aga eesmärk on anda reservistidele kogemus, siis on vaja see klassiruumipäev venitada piisavalt pika aja peale. Kas piisavalt pikk aeg on neli päeva, nädal või kaks, on juba eraldi teema.

Vähemasti nii olen mina sest asjast aru saand. Et reservõppekogunemistel käijad kurdavad kummivenitamist ja mõtetut ajaraiskamist näitab, et neile pole vastavat (või mõnda muud asjakohast) selgitust nende õppusel viibimise otstarbele antud.

[Kapten Trumm]

Ega sa seda naljalt selgeks kellegile ei tee, seleta palju tahad.
Kes ikka viitsib passida, et olla vahend staabi tööle reaalsuse andmiseks.
Tekitad molutamise - järgmine kord pole kellelegi tuhinat tulla.
Seepärast ei saa alahinnata tegevuse sisukust ja mõtestatust.
Passimisele järgmine etapp on igasugu vahejuhtumid (kes oli lõhnadega, kes tegi muud lollust).

Niipalju kui näha-kuulda saanud (ei eitagi, et asi areneb), siis probleem pole mitte selles, et passimine on mingi suurte võllide ajutöö loomulik kõrvalnähe, vaid tegemist on lihtlabase organiseerimisvõime puudumisega, aga ka ükskõiksusega. Näiteks olukord, kus sada meest saadetakse ühekorraga riidelattu, kus on vaid kaks veeblitädi. Seal peabki ummik olema.

Oli kunagi nii, et juurdeantud kompanii veebel arvas õhtul, et talle aitab sellest tsirkusest ja kedagi asemele ei pannud. Ja läks koju magama.
Sai siis öösi ise laskemoona jagatud, vett orgunnitud ja ettekandeid tehtud. Õnneks meie jaos olid üsna teravad pliiatsid, kes KV-s igasugu tagala erialasid pidanud.
Saime ka asendamatu laisa kaadrita hakkama.

Üks väga ohtlik nähtus, mida kogetud - reservi(ülemad) unustavad omi allüksusi alatasa maha. Näiteks saadetakse kuskile vaatluspostile teadmisega, et 14.00 tuleb vahetus, seda ei tule ega tule. Keegi unustas üldse ära, et 8 meest sai kuskile saadetud. Väga paha komme selline.

[Lemet]

http://www.jt.ee/824058/hirm-ajateenist ... pea-toole/

[reaaally]

See kes tahab ja ei saa ajapikendust, peab ikka paras loll olema (tänapäeval saab seda nii kergelt).

Mahavisatud aeg kindlasti mitte, lähen ise vabatahlikult (muidu vabastatud elulõpuni) just sellepräast, et kogemusi saada ja ennast proovile panna. Hiljem on mida meenutada
Ja mis selle aastaga ikka peale hakata peale töö? Vähemalt mina arvan, et ajateenistus on huvitavam kui üksluine töö. Ausalt öeldes ei tahaks ma üldse tööd teha

[kangelaspioneer]

Väikese arvutuse tulemusena selgub, et ajateenistuses kulutab inimene ca 1,3-2 % oma tööjõuturul viibitavast ajast. Seejuures selles madalamalt tasustatud osas. Kogu selle aja jooksul kulub ilmselt tunduvalt rohkem haiguslehtedele ja lihtlabasele tööle hilinemisele, seega "ajaraiskamise" argument ei päde kohe kuskilt otsast viilimise põhjusena.
Teine asi on õppimine- kui inimene väidab, et ta ajateenistuses midagi kasulikku ei õpi, on ilmselt viga tema õppimisvõimes, seega on kogu põhikoolile järgnev haridustee tema puhul maha visatud aeg ja raha.