M14 TP2 teemast Küsi kaitseministrilt!

[rbl]

Kindlasti on Sadlaki kinnitus hea ja on teisigi häid kinnitusi. Kuid ma püstitasin endale universaalsema lähteülesande.Kes on laskespordiga tegelenud see teab et õige sihiku kaugus ,kaba pikkus ja nurk (tekkinud kolmnurk mis on lasu sooritamisel lihaslukus) võimaldab täpse lasu sooritamist.Kuna tegemist on ikkagi täpsuslaskuri relvaga siis peab ka sellega arvestama.

Täpsuslaskur (designated marksman) peab andma kiiret ja täpset tuld. Relv peab olema robustne, laskmine toimub enamasti harkjalalt, põlvelt või mõnelt muult toelt. Klassikalise laskespordiga pole siin suurt midagi pistmist.

Vaadates pildilt USA kinnitust siis telgjoones reguleerimis võimalus ei ole märkimisväärne. Sihik jääb liiga ette ja ei võimalda tekitada vajalikku lihassiduvust rääkimata laskuri anatoomilistest iseärasustest.

Kaitseväe täpsuspüsse ei saa valmistada lähtuvalt iga võitleja füüsilistest iseärasustest. Taga asuv sihik ja põsetugi on ehk olulised püstisest asendist klassikalise laskespordi harrastajale. Lahinguväljal lamades asendist ei tee sellise püssiga mitte kui midagi ja see lihassiduvus ei koti seal kedagi.

Tellitud suureparased kinnitused on kallid ja vajavad tihtipeale relva ja laskuri järgi kohandamist samuti hooldust ja remonti ,mille tellimine on kauge ja aeganõudev. Kuna eestis on ta juba väljatöötatud ja katsetatud ,miks mitte edasi arendada. Ootaks aktiivset kaasalöömist ja nõuandeid.

Millist hooldust, remonti need plekitükid siis nii väga vajavad, et peaks kohe USA-sse remonti ja hooldusse saatma? Igat relva ei saa komplekteerida kaitseväes lähtuvalt võitleja füüsilistest iseärasustest, tegu ei ole klassikalise laskespordiga. Milleks leiutada uuesti jalgratast ja kulutada sellele meeletult kallist ressurssi ja aega selle asemel, et võtta juba järeleproovitud ja töötav konseptsioon ja seda kohapeal rakendada? M-14 töötavaid modifikatsioone on kümneid ja kümneid, milleks mängida kilplast?

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ifications

Selle M-14 pidevale tuunimisele on juba piisavalt raha kulutatud, et selle eest oleks võinud kohe osta kaitseväele H&K G28/H&K417 täpsuspüssid. Need lõputud eksperimendid M-14. ei vii kuhugile, olgu selleks modifikatsiooniks TP3, TP4, TP5. Lihtsalt mõnus raha/kaitseressursside ärapõletamise viis.

[Kapten Trumm]

Mis sa ise arvad, kas ehitada tasutad saadud relvadele natuke jubinaid juurde ja võtta ta uues rollis kasutusele on odavam või kallim tehasetoote ostmisest?

[Bjorn]

Rääkides rahast, siis artiklis oli mainitud summa ca 1000 eur/ relv, et TP3 modifikatsioon sisse viia.

Viimati vaatasin, siis Tikka T3 Tactical .308 oli 1500 eur kanti letis. KV saaks kindlasti 1k alguse poole selle hinna. S&B on juba olemas.
No kohe väga tahaks seda sub-moa relva M14 asemele. Brittidel poltlukk relv jaosnaipritel toimib, miks mitte ka meil. Kombineerituna olemasolevate S&B sihikutega hakkab 500m olema nali, pingutused hakkavad 700+ peal tulema.

P.S. Kes on viimast Magpul videot vaadanud: Art of Precision Rifle, siis näeb, et .308 läheb kilomeetri peale ka välja! Me siin murrame pead, kuidas 500m peal siluetis hoida kolme lasku, sest relvad on ebapädevad.

B.

[rbl]

Samas esimene modifikatsioon TP1- uus kaba + optikakinnitus + optika jalad + optika + harkjalg jne. kardan, et tuleb 1000 eur-i, TP2- uus optika + optika jalad + põsetugi + optikakinnitus jne. arvatavasti üle 3000 eur-i kõikide nende modifikatsioonide peale on juba kena raha magama pandud. Kui nüüd liita sinna veel see TP3 tuuning 1000 eur. otsa tuleb kokku kusagil 5000 eur-i või enamgi veel. Seda kõike 1.5-2 MOA SVD/GALATZ klassi täpsusega relva eest? Mäletab keegi palju me omalajal ühe GALATZi eest välja käisime oli vist u. 6000 USD?

Briti armee uus sub moa täpsuspüss Lewis Sharpshooter L129A1 maksab ilma sihikuta u. 3000 USD. Britid lisasid sinna omakorda veel 2600 USD 6x48 ACOG sihiku peale ja said relva hinnaks umbes 5600 USD. Kokku osteti 440 relva, mis läks maksma 2.5 millionit USD ehk 1.9 millionit EUR-i. Meiegi kaitseeelarvet silmas pidades täiesti jõukohane summa.

Vaevalt, et poliitikud soovivad idanaabrit Tikka T3 Tactical sub moa relvadega ärritada. Neile relvadele on ka kallist ja korralikku täpsusmoona vaja. Kui neile hakatakse suvalist ebakvaliteetset .308 kaliibris paska sisse toppima ja relvad perse keeratakse võib edaspidi sellest sub moa täpsusest vaid und näha. Arvestades HK USP saatust siis on see vägagi tõenäoline.

[Medusa]

Nagu mina meistri jutust aru sain, siis 1000€ katab endas:
- helisummuti raua peal
- harkjalg
- kaba täiendamine lisaelementidega - uus põsetugi, kaba pikendus, õlaplaadi tõstmine
- päästiku ülelihvimine ning valangu välistamine
- optikakinnitus relva lael (lisaks selle seadmine relvale vastavaks)
- optikajalg kiirkinnitusega (so rõngad koos oma alusplaadiga)

Iseenesest on palju asju selle raha sees. Kuid nagu artiklis sai kirja pandud, siis üks asi on rahaline mõõde - jälle kulutame raha sama platvormi peale (mis mitmekordse tuunimise käigus tõesti oleks võimaldanud osta uue baasrelva). Teine asi on ajaline mõõde - tegijate ja kasutajate aeg, mis on alla magama pandud. Mina olen isiklikult oma mitmendat M14 relva sisse lastes küll mõelnud, et milleks see kõik. Raha on teenitav, kuid mina ei saa tagasi seda tiirus raisatud aega, mis on kulunud relva sisselaskmiseks ning erinevate probleemidega maadlemiseks. Lõpuks olen suutnud jõuda sinnamaani, et saaksin oma M14 relvaga täita sellele ette seatud tingimusi - tabavad lasud 600m piires - sest optikakinnitus on paigal, kuigi viltuses asendis (mainitet kõrvalekalle 90 cm @100m). Kuid ma ei saa oma tabelit lihtsalt niisama teisele M14 laskurile anda, sest tema relval on sihik väheke teises asendis ning kaugemal hakkavad erinevused sisse tulema.

Kuid kas ei saaks ehk nii, et juba riiulist võetav relv võimaldab täita sellele ette nähtud ülesandeid ja tingimusi, selmet loota õnnele (et on sattunud piisavalt täpne relv ning optika on ka paigal) ning raisata selle selgitamiseks kõvasti aega ja vaeva. Raha on väiksem mure selle kõrval.

Britid ei kasuta jaos poltlukku, neil on AR-10 platvormil tehtud L129A1, mis on 7,62x51 kaliibris poolauto, seda täiendab uus .338LM kaliibriga L115. Britid tegid sellise nükke, et 7,62 täpsustuli toodi jakku ja poolautosse, snaiprivõimekus on suurema kaliibriga poltlukuga (mitte enam 7,62). Ka meie võiksime sama asja harrastada - poolauto on 7,62 (ehk siis M14, mis VÕIKS lõpuks ka toimiv olla, sest kui teised on maailmas sellega hakkama saanud, siis ehk saaksime ka meie) ning snaiprivõimekus on 300WM/338LM ning erirelvana 50BMG pärusmaa.

Samas on ka 7,62 poltlukk hea relv, kasvõi Tictac kaliibris .308Win ning 20' rauaga. Summuti otsa, optika peale ning on tõsine tegija 700-800m piires.

Oleks tagumikul küüned, kribaks see mööda lage ringi, kui rääkida teemast - oleks kunagi tehtud seda või toda. Ei tehtud, ning hetkel oleme sellise olukorra ees, nagu see, noh, parasjagu on. Saab küll tõdeda, et kui tahad head ja odavat, siis osta kaks asja, üks hea ning üks odav. Kuid ehk õpitakse sellest loost midagigi. Loodetavasti.

M14 ei ole halb valik, kui järgida artiklis toodud märkusi:
1. Relvade eesmärgipärane valik - kas relv on täpne ning terve
2. Korralik optikakinnitus, osta kasvõi Sadlak või TIKSi variant, mis on relva peal paigal niikaua kuni see maha kruvitakse, mitte ei liigu ise ringi.
3. Kabale piisab olemasolevast põsetoest ning ka käepide on talutav, lisaks veel tõstetava õlaplaadi (Galil Snaipril on samad reguleerimisvõimalused ning mulle sobisid need väga). Originaalkaba on piisavalt hea, sest on lihtne ja kerge. Sage EBR (pildil artiklis) pakub rohkem reguleerimisvõimalusi ning ise sellest väga ära ei ütleks, kuid teeb relva raskemaks (peamiselt eesotsast, mistõttu peab tugikäsi tugev olema) ning pakub rohkem kohti igasuguse sodi kogunemiseks. Ning maksab 1000€ (viimastel andmetel).
4. Valikuline, kui raha on - Harris tüüpi harkjalg enne pildil viidatud jupiga laesääre all. Selliseid lahendusi Eestis on, ning paistavad hästi toimivat.
5. Valikuline, eelistaks harkjalale - normaalne summuti, nagu ka artiklis oleval EBR-il peal oli. Eeliseks oli tollel see, et läheb otse leegisummuti peale, miinuseks suht krõbe hind. B&T siiski.
6. Täiendavalt, optikakinnituse Picatinny liist võiks olla ilma kaldeta, siis saaks lihtsamini igasuguseid punatäppe või termosid peale panna. Sihik võib olla nt TRG optikajalas (3 rõngast plaadil), millesse endasse on -30 MOA sisse ehitatud, See võimaldaks tõsta sihikut koos jalaga ühelt relvalt teisele palju lihtsamini, a'la optika TRG-l ning M14 peal termo vms. See TRG jalg maksab u 300€. Kallis, kuid kvaliteetne ja usaldusväärne.

Kaitseliidus oleks mõistlik järgida töötavaid lahendusi - jao tell poolauto täpsusrelvaga ning selle kõrval kõrgemal tasemel snaiprivõimekus poltlukkudega. Seda kõike VG/LK/SKK raames. Mitte üks VÕI teine. Mõlemat on vaja selle valdkonna võimekuse parimaks ärarakendamiseks, aga see eeldab siiski olemasolevat personali, stabiilseid koolitusprogramme ning töökorras tehnilist varustust.

[NA]

Tervist,

Harkjalast rääkides - töötasime välja ühe variandi M14 puitlaadile (kasutades ära olemasolevaid avasid ning lisatöötlust tegemata). Toimib "kiige" põhimõttel, relva raskuskese on allpool jalgade ja hälli omavahelist kinnituspunkti. Käisime tiirus 300m peal katsetamas ning tabamistihedus ja stabiilsus oli hea.

Edasiarendus on kindlasti vajalik ning kriitika on teretulnud. Saab harkjalga ka proovimiseks väljastada, kel vaid huvi on.

+372 5126797

[ruger]

Mis mind imestama paneb on see, et TP arenduses on kasutatud vanemaid relvi.
Tsitaat jahindusfoorumist: "Aga meie võtsime karpidest välja 3 tuliuut M-14 ja kõik olid nii korras, et olin meeldivalt üllatunud. Ei mingit pikka juttu, laadida ja tuld! Isegi sihikud olid paigas! Reservväelase ja kodumaa kaitsja unistuste relv! " http://www.marandi.fie.ee/jahifoorum/vi ... f=1&t=3126 Kogu antud partii tuleks üle vaadata ja kasutada ainult uusi relvi. Hetkel tundub pappi ikka erinevate lahenduste peale kulutatud summades, mille eest oleks saanud juba uhiuue relvasüsteemi. M14 on jah hetkel relv, millest tahetakse, et ta sobiks jaotasemelt kuni kompanii tasemele. Mõni täpsem relv laseb ehk jah kuni kilomeetrini, kuid iga kaliiber siiski on oma piiridega.

[wolfgang]

Mees, kelle klaviatuurist antud tsitaat pärineb, on päris kõva tegelane antud vallas. Meistersportlane laskmises, nii vindist, kui siledast, NA-s SVD peal ja avaldanud teaduslike töid ballistikast. Et võib uskuda. Samas on mu vaatevälja, hiljuti, ujunud selline tukk nagu HOWA. Siin foorumis üks soome mees presenteeris enda oma, netist olen vaid kiitvate hinnangute peale sattunud. Hind alla tonni euri ja väidetavalt, otse karbist tulles, alla MOA relv. http://www.snipercentral.com/howa.htm nt. see vend kirjutab.

[Medusa]

Weatherby teeb ka Howa kloone, üks nendest on Vanguard sub-moa Varmint, millele annavad samuti sub-moa garantii. Tolle hind .308Win kaliibris oli krooniaja lõpus 15-16000 krooni, ehk sisuliselt 1k euri. Korralik 22' raud, kuid ainult sisemine salv.

Baasrelvadest võibki rääkima jääda, sest valik on lai. M14 ei ole ka halb relv, kui paremad palad välja otsida. Neid tehti siiski masstootmises, kus oli nii paremaid kui halvemaid päevi.

[kaur3]

OT. Howa tuuning Saksast.

http://www.roedale.de/epages/howa_customshop.htm

[Bjorn]

Möödus tihe nädalavahetus taas mitme M14TP2 seltsis. (13tk, värske kaup st. esimest korda laskeväljal TP2-d).
Peale ca 50 lasku selgus, et üks relv on täiesti lootusetu - küljeparanduse klikid optikal otsas ning ikka puudu.
Paar relva tahtsid mehiselt palju klikke, et üldse märklehte jõuda @ 100m.

Jätkuvalt saab tõdeda, et:
Lamades laskeasendis 13-st härrasest mitte ühelegi ei sobinud mugavalt kaba-optika-põsetoe combo. Ikka kaba liiga madalal keha suhtes, optika liiga kõrgel ja kaugel jne.
Päästikud annavad vahest valangut, küll jah õnneks harva antud partiist.


Jätkates üldisel temaatikal.
Kas seoses viimase "TP3" artikli ilmumisega on autoritele tulnud tagasisidet vastavatest institutsioonidest või nulliring? Ehk siis küsimus laiem - mis edasi saab? See on juba selge, et keegi ei vastuta, kuid kuidas edasi? Fakt on see, et hetkeseis on nukker.

[Medusa]

Möödus tihe nädalavahetus taas mitme M14TP2 seltsis. (13tk, värske kaup st. esimest korda laskeväljal TP2-d).
Peale ca 50 lasku selgus, et üks relv on täiesti lootusetu - küljeparanduse klikid optikal otsas ning ikka puudu.
Paar relva tahtsid mehiselt palju klikke, et üldse märklehte jõuda @ 100m.

Arvaks, et kui sihiku on peale pannud ikka selline tegelane, kes seda ka oskab, siis 25 m peal proovides peaksid tabamused olema mõne cm raadiusega ringi sees, lähtudes raua asukohast sihiku suhtes, u paar cm sihtimispunktist paremale ning mitu alla (ei mäleta kohe peast, kui kõrgel sihik rauast on, tundub ligi 10 olevat). Paarkümmend cm (so suurem osa meetrist 100m peal) on üle mõistuse lohakas töö. Ka minu relv tahab saada 90 klikki külgparandust, et optika mehaanilisest nullist relva nulli jõuda sellel distantsil. Mina muretsen natuke sellepärast, et kui sisemine toru on päris külje peale keeratud, hakkab see pärssima ka kõrgustrumli reguleerimist, ehk kui sisemine läheb vastu välimist, võib reguleerimismehhanismidele kas viga teha, või tekitada sellist viga, kus kõrguse juurde keeramisel hakkab rist ka külgsuunas liikuma. Igatahes on see sihikule endale koormavam, kui ei saa oma mehaanilise nulli lähedale sisse lastud.

See praegune juustuviil on igatpidi pinge alla külge kruvitud ning lasušoki käigus tekivad igasugused huvitavad efektid. Sihik on ka raskevõitu ning avaldab oma liikumisega rohkem koormust juustuviilule, so optikakinnitusele. Huvitav, kui stabiilne oleks see siis, kui oleks vähemalt normaalselt pealegi pandud, et kas oleks samaväärne jama, või isegi toimiks normaalselt.

[Bjorn]

Üks asi millega veel peab arvestama on see, et pidevalt viltukeeratud asendis läätsed ei anna sama teravust ja selget pilti nagu sirges asendis.

USA profilaskurid kasutavad ntks Burris Signature rõngaid, millega saad rõngastega ära nullida võimalikult õigesse asendise optika, ilma tehasepoolt null-seadet rikkumata. Aksepteeritavaks loetakse kuni 10cm erinevust @ 100m. Seejärel viimased cm-d keeratakse klikkidega.

Siinkohal meenub artikkel TicTac testimisest, kus pandi tehasest tulnud relvale tehaseseadetes optika peale ja 100m pealt vajas kaks küljeklikki, et nulli saada.

[allatah]

Kellel NordArmi harkjala vastu huvi on, siis soovitan nendega ühendust võtta. Mina sain seda (või natuke esialgsemat) harkjalga kunagi katsetada. Paraku oli tol hetkel küll aega/laske vähe ning ei õnnestunudki laskmise jaoks asja korralikult külge saada. Minu relval oli plaskaba, aga seda oli proovitud puitkaba peal. See polt, mis pidi laesääre august läbi minema oli liiga pikk ja läks vastu gaasikolbi. Ilmselt oleks probleemi saanud lahendada mõne lisaseibiga, aga tol hetkel läks nagu läks. Muidu kasutusmugavuse kohta ei oska midagi halba öelda, kuid mul pole ka väga palju kogemusi harkjalgadega.

Optikast ja selle kinnitusest niipalju, et minul on seni vedanud. Pole kordagi mingit jama olnud, aga oma "lennust" olen ma vist küll praktiliselt ainuke, kelle relv pole kunagi remonti vajanud. Isegi sihik on "suhteliselt" otse ja saan kõigile kaugustele laskmiseks sihikut reguleerida (külgparandust napilt).
Aga probleem on selles, et ma ei tea, kas minu relv laguneb ära järgmise harjutuse ajal, sõjaolukorras või jääb ta terveks. Ses suhtes, et kui 10 inimest on laskmas ja kahe päeva jooksul tekib kahel relval tõsine rike, siis kaob selle süsteemi vastu usaldus. Kuigi mulle tundub, et äkki tulid need nõrgad kohad kohe välja ja nüüd on asi veits parem. Äkki sattus praakkaup?

Muuseas, kui keegi soovib M14 tavalist sihikut sisse lasta, siis just katsetsin. Kuna ma selle sihiku numbrite tähendust ei tea, siis esialgu keerasin justkui kõige lähema peale. Siiski oli minu relval normkõrguseks neli ja üks klikk. Et siis 4,25 või arumaeisaanud mitu ühikut see klikk seal on. Ja ühe nõksu keerasin sihikut ka nii, et laseks vasakule poole.
Muidugi, raudsihikut saab kasutada vaid siis, kui põsetugi alla lasta.

[rbl]

Kaitsevägi oleks võinud Šveitsi firmal Brügger & Thomet AG lasta need M-14 automaadid Picatinny liistudega ära moderniseerida nii nagu tehti automaatidega Galil ja AK-4.