"Tankid EKV-le"

[WesseAllik]

Misasi neid tanke siis koosmõjus kaitseb? Ratassoomukid? Need ei oma roomikmasinaga koos tegutsemiseks vajalikku läbivust. Ratassoomukid ja tankid vene armees tähendas, et jalavägi lidus rünnakul ahelikus tankide taga. Tegutsemiseks lahinguväljal tankidega koos ongi leiutatud roomikutel jalaväe lahingumasin ehk IFV.

IFV leiutati muuseas selleks, et kasutada seda tuumasõjas jalaväe kandjatena. Kas meil on oodata tuumasõda ?

Infantry fighting vehicles were first developed in the 1960s with the Soviet Union's BMP-1, for the first time allowing supporting infantry to accompany tanks on a battlefield when nuclear weapon use was expected.

Armoured warfare

Jalaväe ülesanne on, et nad kaitseks tanke külgedelt ja segaks vastase jalaväge ( ei laseks tanki lähedal tegutseda ), sest tank on kohati suht pime ja küljelt lastud TT pauk võib palju kahju teha.

IFVde olemasolul on nendest vähe kasu selle ülesande ( tankide kaitsmise ) täitmisel, kuigi neil on tavaliselt peal automaatkahur mis on sobilik jalaväe vastu, on tal üldiselt samad probleemid mis tankil ( on pime ), kuid sealjuures ei oma erilist soomust. Eesti mõistes on ka vaateväli liiga väike - steppis ja kõrbes on ehk tõesti hea 30 mm automaatkahuriga kaitses olevat jalaväge küttida, VF omab ka liiga palju tanke ning jalaväe TT võimekus on liiga hea, et IFVsid iseseisvalt kas või jalaväe vastu kasutada.

Seega jalavägi jalastub enne lahingut IFVdest, ning longib sama moodi tankide taga - kõrval ning julgestab neid.

Kasuta loogikat, kui jalavägi istuks lahingu ajal lihtsalt IFVs, siis milleks seda jalaväge üldse kaasas vedada ? Teiseks, IFV on siiski nõrk masin, kohtumine tankiga või natuke parema TT relvaga on talle tihti saatuslik. Iisrael näiteks, ei kasuta IFVsid, kuigi tal peaks seda sõjalist kogemust olema küllalt regulaararmee vastu.

IFVd on omal kohal rohkem Afganistaani - Iraagi stiilis sõdades, kus vastase kõige suurem TT võime on RPG7. IFV on hea tulejõuga, kergem kui tank ning saab kaasas vedada jalaväge mis siis telke läbi otsib. Suuremas armees annab juurde ka paindlikust.

Marder on Pasist hulka paremini kaitstud, maastikul parema läbivusega ja paremini relvastatud.
Pasi standardkujul on kaitstud ainult käsirelvade tule eest.

Iga asjalikum relv laseb mõlemast läbi, natukenegi asjalikuma masina ( isegi BMP 3me ) vastu pole kummagi pearelvast suuremat kasu. Läbivus on suhteline - Pasi suudab jälle ujuda.

Mingit olulist vahet pole.

[man21]

Noh, see ujuvus pole mingi näitaja kui arvesse võtta, et mõni jõgi neile vaid sobibki. Jah, lintidel masinaid on meie poolsoisele maastikule vaja. Marder oleks alustuseks hea küll.

[hillart]

Ei tule siia mingeid tanke ega soomukeid, ainus mida e-riik vajab on küberkaitse!

Mis moodi küberkaitse üle piiri sõitvat tanki peatab?

Samamoodi nagu mõistlike postitustega suvalist lahmijat peatad. Ei peatagi..

Kuidas nii, et ei peata?
Peatab ikka küll, sest selleks ajaks tõenäoliselt on ka vaid E-riik, ja e-riigis on kübersõdalased vägagi hinnas ja tegijad. Ja üle e-riigi piiri sõitvad idavaenlase tankid võetakse karjakaupa maha nagu naksti.
Selline oleks kahjuks küll sõjategevuse oletatav stsenaariun vaid e-riigi korral, kuid paraku pole me veel (õnneks) ainult e-riik ning siin tuleb asjadega kuidagi teisiti hakkama sada.

[Kapten Trumm]

IFV leiutati muuseas selleks, et kasutada seda tuumasõjas jalaväe kandjatena. Kas meil on oodata tuumasõda ?

Ei leiutatud. IFV leiutati selleks, et vedada soomusüksustes jalaväge lahinguväljal koos tankidega, kuna selgus, et soomustransportöörid selleks ei kõlba nõrga soomuskaitse, nõrga relvastuse ja kehva läbivuse tõttu (ratasmasinad). Paljud riigid kasutasid (ja kasutavad ka täna) meie mõistes motoriseeritud jalaväebrigaadis soomustransportööre, kuid selle erandiga, et roomikutel (venelastel MTLB, juutidel nt M113, ka USA kasutas külma sõja ajal enne Bradley pealetulekut M113-t). Tuumasõja koha pealt pole erilist vahet, kas on soomustransportöör või jalaväe lahingumasin (e lahingsoomuk), tuumasõja kõlbulikuks teeb masina hermetiseeritud (mingi piirini) siseruum ja masina keres ülerõhu tekitav filterventilatsioon (see on peal ka Eestis tarvitatavatel BTR-idel ja Pasidel).

Soomustransportööri ja jalaväe lahingumasina põhiline kasutuse erinevus seisneb selles, et soomustransportöör on lahingutakso, mis toimetab jalaväe lahinguväljale, kaitstes seda seejuures mõju eest, mille eest veoauto ei kaitse, eelkõige killud, plahvatuslaine ja käsirelvade kuulid. Jalaväe lahingumasin on suuteline liikuma lahingus koos tankidega ja on piisavalt relvastatud vastase soomukite ja tankide hävitamiseks ning pakub seesolijatele paaremat kaitset (eesprojektsioonis tavaliselt 30 mm). Kuuldavasti hävitasid 1991 Lahesõjas USA Bradley'd lahinguväljal rohkem tanke kui Abramsid. Põhjuseks võis olla tasane reljeef ning TOW rakettide "pikem käsi" kui Abramsi kahuril.

Täna on eelkõige väheintentsiivsete sõdade mõjul turule toodud hulgi soomustransportööre ratastel, mis relvastuse ja kaitse osas juba ületavad 70ndate jalaväe lahingumasinaid, kuid nad ei ole jalaväe lahingumasinad sellest hoolimata. Eelkõige seepärast, et nad ei suuda maastikul liikuda koos tankidega. Rehvide tühendamise ja täitmisega on võimalik ratasmasina läbivust tõsta, kuid see toimub masina kiiruse arvelt, vastasel juhul tulevad rehvid maha.

Sõltuvalt soomusüksuse otstarbest eksisteerivad eri kombinatsioonid tankidest ja lahingsoomukitest.
Vene süsteemis on motolaskurväeosades tankide ja lahingsoomukite/soomustransportööride suhe enamasti 1:3, tankivägedes vastupidi (kas venelastel praegu puhtaid tankibrigaade on, on ise küsimus).

BMP võib olla õhukesest plekist ja ebamugav, kuid seda kompenseeritakse soomuki väikeste mõõtmetega (pane BMP ja Pasi kõrvuti, kummale on lihtsam pihta saada) ning suure massiga. Meie peame vaatama eelkõige seda, kes on vaenlane ja mida ta kasutab. Kui vastane kasutab siinkandis MTLB-sid, mis on väga hea läbivusega, siis minuarust on kahtlane mõte hakata nendega maastikul ratasmasinatega võidu manööverdama. Kui vastane kasutab BMP-2sid, siis Marder mulgustab nad igal juhul ära.

[kaur3]

Juhul kui EKJ peaks tegutsema oma raudvaraga ning idanaaber tegutseb määrustiku järgi, siis ma jään mõttesse, et palju meie tulevase soomusbrigaadi masinaid jõuab üldse näost näkku kontaktini vastase peajõududega. Kuidas meie brigaad suudab end ära peita vastase erineva taseme luureüksuste eest (mille ülesandeks on paika panna meie formatsiooni asukoht ning piirid) ning eeljulgestuste eest? Brigaad on piisavalt suur moodustis, et vähemalt kellegile neist ette jääda. Kui kontakt on juba loodud, siis tuleb lähemalt uurida, kuidas vastane reageerib (suurtükivägi, õhjõud, dessandid jne).


image upload


png image hosting


image upload


gif image hosting

[Kapten Trumm]

Jah see on teine küsimus (ja fundamentaalsem) - kui elujõuline see brigaadivärk meil üldse on.
Need on vist ärapõlatud kpt Toomse sõnad, et riigikaitse, mis ei valmistu halvimaks, ei maksa s****gi.

Ma üritasin piiksuda sel teemal, et KUI on otsustatud minna ikkagi selle üheainsa brigaadi teed, siis me ei peaks tehnikat ostes end päris palja tagumikuni maksma ning katsuks soetada sellist, mis ongi mõeldud tüüpilise vastase vastu tegutsemiseks. Ehk tank peab olema selline, mis lisatuuninguga T-72 esimese lasuga ja vastasele kättesaamatust kaugusest mulgustab ja jalaväe masin peaks tulema toime vastase tehnikaga.

Meil pole Afganistan, kus on vaja teha 200 km pikkusi motoriseeritud patrulle ja vastane nõrk, mingite Bradley'dega seal sõiduautidega liikuvat vastast üle manööverdada oleks selge overkill. Savionnide purustamiseks oleks Strykeri "tank" kah väga viis masin, lisaks kihutab 90 kmh mööda kõva pinnast ja haarab Toyotasid tiivalt.

Mis puutub ratasmasinate vaimustust, siis natuke tudeerides tundub, et tegu on järjekordse Pentagoni "särava ideega", mida armee just käsi plaksutades vastu ei võtnud. Pentagonis on nende "säravate ideedega" (ja sõjaväelaste arvamuse ignoreerimisega) ennegi ämbrisse astutud, viimati juhtus see OIF planeerimisega, kus siis lennuväe ja SOF-i koordineeritud löökide all pidi Iraagi riik põrmu varisema ja rõõmust ogar rahvas vabastajaid tervitama.

Kui kontakt on juba loodud, siis tuleb lähemalt uurida, kuidas vastane reageerib (suurtükivägi, õhjõud, dessandid jne).

Praegu tundub, et 1. soomusbrigaadi ainuke lootus on, et vastasel läheb nende combined arms operatsioonidega tiba ligadi logadi (oskused roostes, side sitt ja kogemust napib) ja me suudame kuidagi paremini kui Gruusia brigaadid suutsid. Teisalt on see ikka väga õhuke edumaa.

[tommy]

Ma üritasin piiksuda sel teemal, et KUI on otsustatud minna ikkagi selle üheainsa brigaadi teed, siis me ei peaks tehnikat ostes end päris palja tagumikuni maksma ning katsuks soetada sellist, mis ongi mõeldud tüüpilise vastase vastu tegutsemiseks.

Sina oledki see ainus, kes siin sellest brigaadist piiksub.
Ei tea, et keegi teine mingeid ilmatuid soomusbrigaade luua plaanib.(vähemalt minu teada)
Või vähemalt sõjaaja tingimustes kasutada.

Ehk tank peab olema selline, mis lisatuuninguga T-72 esimese lasuga ja vastasele kättesaamatust kaugusest mulgustab ja jalaväe masin peaks tulema toime vastase tehnikaga.

Minu arust on vist lausa ministri tasemel välja öeldud, et kui midagi hangitakse, peab see olema moodne ja tänapäevane...

[rbl]

Ei tule siia mingeid tanke ega soomukeid, ainus mida e-riik vajab on küberkaitse!

Mis moodi küberkaitse üle piiri sõitvat tanki peatab?

Mis moodi tankid ja soomukid e-riiki, virtuaalset reaalsust kaitsevad? Kas seda oleks võimalik tankide ja soomukitega peatada?

http://www.rahvastikuminister.ee/

[Kapten Trumm]

Sina oledki see ainus, kes siin sellest brigaadist piiksub.
Ei tea, et keegi teine mingeid ilmatuid soomusbrigaade luua plaanib.(vähemalt minu teada)
Või vähemalt sõjaaja tingimustes kasutada.

Ohoo
Ametlike dokumentide järgi on kavas siiski 1. jalaväebrigaadi muutmine (vähemalt) osaliselt mehhaniseeritud ja soomustatud brigaadiks.
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/fi ... 10_est.pdf

Tsiteerin:

Mehhaniseeritud üksused
MEHHANISEERITUD ÜKSUSTE ARENDAMINE KUJUNEB ARENGUKAVA ÜHEKS
SUUREMAKS JA RESSURSIMAHUKAMAKS PROJEKTIKS, SEST TEGEMIST ON
TÄIESTI UUE RELVALIIGI JUURUTAMISEGA, MIS ON HÄDAVAJALIK ESMASE
KAITSEVÕIME LOOMISEL.

Arengukava kohaselt toimub mehhaniseeritud üksuste väljaarendamine
brigaadi koosseisus järgmise aastakümne jooksul. Selleks hangitakse kas
tankid või jalaväe lahingumasinad ning õpetatakse välja vastav üksus.
Mehhaniseeritus tagab jalaväebrigaadile parema kaitstuse, suurema tulejõu
ja mobiilsuse lahinguväljal. Mehhaniseeritud üksuste väljaarendamisel kaalutakse mitut võimalust.

Jalaväe lahingumasin kujutab endast sisuliselt soomustatud sõiduvahendit
ühe jao suuruse üksuse (kuni 10 meest) transportimiseks lahinguväljal.
Praegu Scoutspataljoni varustuses olevad soomustransportöörid PASI
on mõeldud eelkõige jalaväe transportimiseks lahinguväljale.
Võrreldes soomustransportööridega on jalaväe lahingumasinad võimsama
relvastuse, parema soomuskaitsega ja maastikuläbivusega ning mõeldud
jalaväe veoks ja toetamiseks lahinguväljal. Kas mehhaniseeritud üksus
moodustatakse tankide või jalaväe lahingumasinate hankimisega, otsustatakse
täiendava analüüsi käigus, lähtudes Kaitseväe eelistustest ja kasutada
olevatest ressurssidest.

2018. aastal on Kaitseväel arvestatav luurevõime Eestit ähvardada võivate
ohtude õigeaegseks avastamiseks, kõrgvalmidusega ja osaliselt
soomustatud jalaväebrigaad, Kaitseliidu ja reservüksustest koosnevad
kaitseringkonnad, korralik õhukaitse nii strateegiliste objektide kui ka
maaväeüksuste kaitseks ning korrastatud õppekogunemiste- ja mobilisatsioonisüsteem
Kaitseväe hulga mitmekordistamiseks võimaliku ohu korral.

Kui sealt asjatundmatu PR häma kõrvale jätta, siis jutt on ikkagi tanke ja IFV-sid sisaldava üksuse loomisest.
Jutt käib nähtavalt soomusbrigaadi osalisest loomisest "palju rahakott aastani 2018 kannatab".
Üldiselt mujal ilmas on "täiendavate analüüsidega" jõutud ühte kohta - üksus vajab nii tanke kui IFV-sid ning selline üksus pole alla brigaadi suurune (kui "valmis" on).
Ka Pentagoni vaimusähvatused on viinud samasse kohta - uus ja huvitav Strykeri brigaad sisaldab mõlemat (tankid ratastel seejuures) ja umbes sarnases suhtes sellega, mis varem leiutatud.

[tommy]

Mul savi, mil viisil formeeritakse/asustatakse loodavat üksust rahuajal. Küllap nii, kuidas soodsam väljaõppele/ülalpidamiskuludele...
Oluline on, kuidas harjutatakse võitlema sõjaajal....
Igasugune brigaadidega opereerimine siin pinnal tänapäeval pole enam suurt tõsiseltvõetav. Mitte ainult soomusväes.
Pakuks, et pataljoni lahingugrupp saab olema peamine võitlusüksus. Tihti lausa kompanii oma.
Soomlastel näiteks....

Panssariprikaati (PSPR) on Parolannummella Hattulassa sijaitseva Suomen maavoimien rauhanaikainen koulutusjoukko-osasto. Panssariprikaati kouluttaa miehistöä Leopard 2A4 taistelu- sekä BMP-2 rynnäkköpanssarivaunuille, jalkaväkeä sekä tykistö- ja ilmatorjuntamiehistöä.

Sodanajan yksikkönä toimii kaksi mekanisoitua taisteluosastoa, joiden pääkalustona ovat Leopard 2A4 -taistelupanssarivaunut ja BMP-2 -rynnäkköpanssarivaunut. Mekanisoidussa taisteluosastossa on hieman alle kaksituhatta miestä ja 29 taistelupanssarivaunua. Taisteluosaston panssarihaupitsipatteriston kalustona on neuvostoliittolaisvalmisteinen 122 panssarihaupitsi 74.

[Kapten Trumm]

Pataljoni lahingugruppide kasutamine iseenesest ei välista SA brigaade.
Nt USA armees on põhiline maaväe löögijõud BCT ehk brigade combat team
Tegelikult Iraagis tegeletigi pataljoni lahingugruppidena. Näiteks pioneeripataljon tegi jalgsipatrulle ja suurtükipataljon jagati patareide kaupa laiali pataljonide vastutusaladele.

Mekanisoidussa taisteluosastossa on hieman alle kaksituhatta miestä ja 29 taistelupanssarivaunua. Taisteluosaston panssarihaupitsipatteriston kalustona on neuvostoliittolaisvalmisteinen 122 panssarihaupitsi 74.

2000 meest pole mingi pataljoni lahingugrupp, vaid tegemist on juba umbes 3 moodsa pataljoni suuruse pisi-brigaadiga. Selle asja nimi ongi ju mehhaniseeritud jalaväebrigaad, mille koosseisus on muuhulgas üks tankipataljon ja seee "patteristo" on ilmselt 2S1 Gvozdika divisjon. Olen aru saanud, et rahuajal eksisteerib tankibrigaad, kuna tanke on neil jämedalt 3 pataljoni jagu ja need asuvad kõik seal Parolas ühes kohas.

Põhiline probleem tekib pataljoni lahingugrupil LT ja LTT küsimustega, tanke jagada on kõige lihtsam.
Kui anda lahingugrupile kogu vajalik nänn, siis muutub ta millekski poolkõva brigaadi suuruseks, mis tegeleb põhiliselt mitte soomusmanöövri, vaid järgi lohiseva toetuse saba kaitsmisega vastase eest. Seepärast soomltel need "alle kaksituhatta miesta" seal ongi.

Umbes analoogne probleem tekib, kui brigaad toimetab ilma diviisi ja armee taseme toetuseta. Kuskilt peavad tulema MRLS-id, õhutõrjeraketid ja palju muud. Pannes need brigaadi sisse, meenutab selle manööver Nokia telefoni maomängu, kus peale mõne eesmärgi allaneelamist kasvab madu liiga pikaks ja tükk tegu on hoiduda oma saba tabamisest.

[WesseAllik]

Eesti olusid, VF relvajõudusid ja teisi selliseid asju arvesse võttes, ei tule meil manööversõjast midagi suuremat välja - maastik kus me saame opereerida on liiga väike. Peale selle on tegemist piiratud maastikuga ( jõed, sood ja mets ). Seega EKV tankide ülesanne saab olla pigem VF tankirünnakute peatamine ehk siis olukord, kus IFVdel pole midagi asjaliku teha. Seega siinkandis hakkame me pidama rohkem WW2 stiilis positsioonisõda, kui Iraagi stiilis manööversõda.

Mängu tuleb ka meie õhutõrje puudulikus, ehk siis mingitki AA vihmavarju on meil võimalik tekkitada ainult väga piiratud maa-alale.

Mis puutub Marderisse, siis ma ei näe sellel masinal mingit asjaliku tegevust selles olukorras - peale selle, et ta on lihtsalt overpriced APC. Tanke lähimaa pealt ta toetada lihtsalt ei suuda, sest EKV tankid peavad sõdima teiste tankidega, kaugemalt pole tal lihtsalt vajaliku relvastust. Jalaväe vastu on ta umbes sama võimetu ( näiteks motolaskur roodu tabelrelvastuses on iga BTRil peal kaks RPG 29ed + kui tegemist on BTR 90 või BTR 80Aga siis 30 mm kahur uuemat tüüpi moonaga laseb Marderi esisoomusest läbi ).

Arvestades juurde, et Marderil pole ka tänapäevaseid öö ega termokaameraid - ei saa temaga ka hästi pimedal ajal opereerida.

Seega ma ostaks Marderite raha eest lihtsalt rohkem tanke, sest nendest oleks kindlasti oluliselt rohkem kasu selles olukorras.

Kui mingit IFVd üldse vaadata siis peaks tal olema järgnevad omadused.

1. Esisoomus vastu pidama uuemat tüüpi alakaliibrilist 30 mm laskemoona.
2. Pearelv augustama BMP 3 tüüpi masinaid suvalisest kohast, oleks hea kui suudaks ka küljepealt tankile häda teha.
3. Kaasaegsed side, vaatlus ja mu elektroonika mille abil saaks pimedal ajal efektiivselt tegutseda.
4. Igasuguste RPGde ja selliste asjade vastu Hard Kill süsteem

Kui selline masin käib üle jõu siis üldse loobuda IFVdest ja osta rohkem tanke.

[Kilo Tango]

Eesti olusid, VF relvajõudusid ja teisi selliseid asju arvesse võttes, ei tule meil manööversõjast midagi suuremat välja - maastik kus me saame opereerida on liiga väike. Peale selle on tegemist piiratud maastikuga ( jõed, sood ja mets ). Seega EKV tankide ülesanne saab olla pigem VF tankirünnakute peatamine ehk siis olukord, kus IFVdel pole midagi asjaliku teha. Seega siinkandis hakkame me pidama rohkem WW2 stiilis positsioonisõda, kui Iraagi stiilis manööversõda.

Mängu tuleb ka meie õhutõrje puudulikus, ehk siis mingitki AA vihmavarju on meil võimalik tekkitada ainult väga piiratud maa-alale.

Mis puutub Marderisse, siis ma ei näe sellel masinal mingit asjaliku tegevust selles olukorras - peale selle, et ta on lihtsalt overpriced APC. Tanke lähimaa pealt ta toetada lihtsalt ei suuda, sest EKV tankid peavad sõdima teiste tankidega, kaugemalt pole tal lihtsalt vajaliku relvastust. Jalaväe vastu on ta umbes sama võimetu ( näiteks motolaskur roodu tabelrelvastuses on iga BTRil peal kaks RPG 29ed + kui tegemist on BTR 90 või BTR 80Aga siis 30 mm kahur uuemat tüüpi moonaga laseb Marderi esisoomusest läbi ).

Arvestades juurde, et Marderil pole ka tänapäevaseid öö ega termokaameraid - ei saa temaga ka hästi pimedal ajal opereerida.

Seega ma ostaks Marderite raha eest lihtsalt rohkem tanke, sest nendest oleks kindlasti oluliselt rohkem kasu selles olukorras.

Kui mingit IFVd üldse vaadata siis peaks tal olema järgnevad omadused.

1. Esisoomus vastu pidama uuemat tüüpi alakaliibrilist 30 mm laskemoona.
2. Pearelv augustama BMP 3 tüüpi masinaid suvalisest kohast, oleks hea kui suudaks ka küljepealt tankile häda teha.
3. Kaasaegsed side, vaatlus ja mu elektroonika mille abil saaks pimedal ajal efektiivselt tegutseda.
4. Igasuguste RPGde ja selliste asjade vastu Hard Kill süsteem

Kui selline masin käib üle jõu siis üldse loobuda IFVdest ja osta rohkem tanke.

• Ei tule ei siin ega mitte kusagil maailmas riikide vahel enam mitte mingit WW1 stiilis positsioonisõda. Selliseid vastasseise peaaegu, et ei esinenud isegi mitte WW2 ajal. Põhjused võid kodutööna välja mõelda
• Tankide roll on ikka peamiselt vasturünnakute teostamine ning vastase rünnakujõu tükeldamine.
• VF rünnakujõududest moodustasid Gruusias (seal on veel suletum maastik) valdava osa BMP-d. Miks peaks see Eestis teisiti olema.
• Keegi ei keela paigaldada Marderile uut torni koos suurema kaliibriga pearelvaga, öövaatlusseadmetega ja ka TT rakettidega.
• Mis on see "marderite raha" mida sa siin tankide peale kulutad? Antud masinate puhul sõltub kõik oluliselt hinnast.
• Marderi peamine puudus on pigem see, et need on üsna kulunud.
• Kaasaegsete side- ja vaatlusseadmete paigaldamine Maarderile ei ole keeruline probleem.

[Kapten Trumm]

Kuigi ka minu ettekujutus armoured maneuver warfare'i pidamisest on üsna algeline, tundub mulle seda teemat lugedes, et tükati pannakse üsna puusalt. Et minusugune võhik aru saab, tähendab, et tegu peab olema väga rämeda puusalt panekuga.

http://www.globalsecurity.org/military/ ... rigade.htm

Noored, kui te natuke ikka viitsite uurida jalgratta leiutamise asemel, siis märkate peagi, et nn motoriseeritud jalaväebrigaadis on lahingsoomukite ja tankide suhe ikka seal 2:1 ja 4:1 vahel. Seega lahingsoomukeid on vaja rohkem kui tanke. Üldiselt lähtutakse geomeetria seaduspärasustest, et ühe mulli ümbritsemiseks (nt kaitse eesmärgil) on vaja vähemalt kolme mulli. Lahingsoomukid kaitsevad tanke ja tankid kaitsevad lahingsoomukeid. Tänapäeva rakettrelvade juures on asi juba sedapidi, et jalavägi kaitseb rohkem tanki kui tank jalaväge.
Sellest arvan, et on tingitud ka suhe, et motoriseeritud jalaväebrigaadis on lahingsoomukeid tunduvalt rohkem kui tanke.

Eestis on diskuteeritud ka soomusmanöövervõimest selles mõttes, et oleks ainult TT rakettide ja kahuritega relvastatud kiired soomukid ilma tankideta.
Loodetavasti ei tule meil leiutatud jalgratast ise oma nahal katsetama hakata. Kui see soomuk sülitaks välja "silmapiiri taha" lastavaid rakette, siis oleks asjal jumet.
Kui ta sülitab välja aga otsenähtavust vajavaid rakette, läheb kahtlaseks. Ma arvan, et eestvaates ei tee T-72 Leopard 2A6-le suurt midagi. Kahtlane on ka, kas TT raketid teevad (Iraagi "stabiliseerimisoperatsioonidel" oli juhtumeid, kus tank sai pihta korduvalt, sh Milaniga ja ei löödud seda sassi). Mingi Strykeri, Piranha, Marderi vms asja mulgustab T-72 ilma pikema jututa ära. Järelikult vajab antud kooslus jõudusid, mis kustutaks kõigepealt ära tankid ja jääks seejuures ühte tükki, et kergemad jõud saaks edasi madistada.

[Kapten Trumm]

• Ei tule ei siin ega mitte kusagil maailmas riikide vahel enam mitte mingit WW1 stiilis positsioonisõda. Selliseid vastasseise peaaegu, et ei esinenud isegi mitte WW2 ajal. Põhjused võid kodutööna välja mõelda
• Tankide roll on ikka peamiselt vasturünnakute teostamine ning vastase rünnakujõu tükeldamine.
• VF rünnakujõududest moodustasid Gruusias (seal on veel suletum maastik) valdava osa BMP-d. Miks peaks see Eestis teisiti olema.
• Keegi ei keela paigaldada Marderile uut torni koos suurema kaliibriga pearelvaga, öövaatlusseadmetega ja ka TT rakettidega.
• Mis on see "marderite raha" mida sa siin tankide peale kulutad? Antud masinate puhul sõltub kõik oluliselt hinnast.
• Marderi peamine puudus on pigem see, et need on üsna kulunud.
• Kaasaegsete side- ja vaatlusseadmete paigaldamine Maarderile ei ole keeruline probleem.

Kui me läheme "tankidega tankide vastu", siis võidab see, kel rohkem tanke, kas meil oleks?
Järelikult tuleb minna tankidega vastase moonavooride vastu.
Kui 1941 suvel oleks Wehrmacht läinud nuga noa vastu Punaaarmee mehhaniseeritud korpusega, siis oleks nende sõda lõppenud paari nädalaga - nende kaotusega.
Aga Wehrmacht otsis välja õhukese koha rindes ja ründas moonavoore, tagalaüksusi ja staape.

Miks Gruusias olid enamikus BMP'd? Aga seepärast, et vene motolaskurväeosades ongi selline ülesehitus, et BMP-de ja tankide suhe on jämedalt 3:1.
Gruusia sõjas tankibrigaade ei osalenud (kas nend venes ongi enam), siis oleks tanke rohkem olnud. Tankibrigaadid oleks mõeldud tegutsemiseks põhisuunal, rünnakukiilu tipus.
Ameeriklastel on olemas ka "heavy brigade", kus on umbes 60 tanki ja 90 lahingsoomukit.

Marder on TT rakettidega vägagi relvastatud. Meile teadaoleva TT raketiga Milan.