Sa üritasid näidata asja ühes valguses - sulle soodsas.
Ma näitasin, et samal asjal on ka teine külg - ehk vastupidine näide, kudas Soomega on toimima pandud üsnagi kallis transpordiprojekt, mis on märksa kallim ja keerukam lahendus kui üks maanteesild. Sama asja tegemine meil maksaks vast tagasihoidliku sadakond miljonit eurot? Palju rohkem kui üks tühine maanteesild, mida juba aastat 15 "rajatakse".
Konkreetne "Narva seasulu" lahendamine teise maanteesilla ehitamise ja läbilaskevõime suurendamisega kaotaks ka need imelikud rekkade järjekorrad. Suurem läbilaskevõime sunniks osapooli ehitama ka täiendava piiri-infra sinna. Asi on puhtalt poliitilise tahte taga ja nagu läheb asi teravamaks, hakkab vene pool venitama ja udutama.
Arvestades, et Eesti eksport Venemaale Soomest sugugi alla ei jää(rahvaarvu arvestades.)
Miks sa arvad, et sellel protsessil üldse poliitilised tagamaad on? Mitte majanduslikud?
Näiteks asjaolu, et eestlased said majanduslike kärbetega kiiremini hakkama ja konkureerisid edukamalt?
Venemaal on ju ka eraettevõtlus, vaevalt mõni suurkaubamajade kett sealiha ja räim tomatis ostmist Kremlis kooskõlastamas käib. Ostab sealt, kus kaup parem/odavam parasjagu on.
Võidab see, kes suudab kiiremini kohaneda (arva, kuidas toimuks ametühingustatud Soomes tööliste sellised palgakärped nagu meil olid?).
Ja Venemaa osa meie koguekspordist juba soovitavat osamahtu vaikselt ületama hakkab...
Puhtalt see arv veel ei räägi kogu tõde.
Toome minevikust sellise näite nagu gaasi hind, mida Kreml kasutas (justnimelt KASUTAS) poliitilise "boamaona".
Palju aastaid müüdi Eestisse gaasi odavamalt kui mujale Euroopasse. Mäletate -kunagi oli keskküte suht odav Eestis.
Paraku aga jäi tarbimise ehk sõltuvuse kasv ühel hetkel kinni - oma osa hakkas mängima EL roheline poliitika, teiselt on Eestis arvestatav alternatiiv nagu põlevkivi ja riiklikult kontrollitav elektrimajandus. Tehti ka see rumal viga, et gaasivõrgu arendus jäeti kommertsalustele ja arusaadavalt oli see soovitatele piisavalt kallis nali. Üks suuremaid projekte tollal oli Pärnu "gaasitamine". Ühtel hetkel kannatus katkes (katsed saavutada Eesti gaasisõltuvust nurjusid) ja Gazprom sai vabad käed küsida, mida nad soovivad. Siis tekkisid need dollari kursist ja tont teab millest sõltuvad hinnad (2008 a paiku). Seda ka tehti ja peale seda algas ka toasooja hinnaralli, kus gaasisoojuse megavatt-tund hüppas umbes aastaga 400-500 kroonilt 1000 krooni alla.
Niiet et mingi asi Venemaal edeneb, ei ole veel kogu tõde.
Võib olla nii kinnitus poliitika õigsusele kui ka "boamao efekt". Mine tee kindlaks

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.