Gordon kirjutas:Tommy, jälgides seda, mis meil poliitmaastikul toimub võib osutuda reaalsuseks, et meie kõigi elavast kujutlusvõimest jääb puudu tegelikult tekkida võivate olukordade ettekujutamiseks.
Mängus, mis käib üle meie peade, tehakse meid niimoodi "poolrasedaks", et paha hakkab. Ausõna, see on minu isiklik arvamus ja parem on sellele väga mitte mõelda, kole abitu tunne tekib.
Mis meie poliitmaastikul siis viga on..??
Arvad et skandaale ja skandaalikesi tuleb ette vaid meil ...??
Võta riigid nagu Iisrael, Itaalia jne. jne.
Meie poliitmaastik on suht korralik ja normaalne, tingituna tõenäoliselt selle väiksusest ja läbipaistvusest. Me lihtsalt ei pane tähele(ja kui, siis unustame kohe) kõiki neid tempe(samasuguseid ja hullemaidki, kui meil), mis leiavad aset riikides, mida me üldistades ausateks ja korralikeks peame.(kui paljud ikka jälgivad tähelepanelikult teiste riikide sisepoliitikat) Inimene oma ahnuses ja saamahimus on vist igal pool ühesugune.
Ja kui inimene on takkapihta veel põhiliselt kollase meedia tavatarbija,....siis...
Näiteks keelatakse üldmobilisatsioon (aga varjatult kohtadele asuvad katteüksused on täna enamvähem nali nii arvult kui relvastuselt) ja öeldakse KVJ-le, et mõtle välja plaan B. Ilma mobilisatsioonita
Ei saa aru, millele rõhutakse..
On siis ees invasioon või mitte..??
Kui jah, siis milline peaks olema see plaan B...??
Kui vastaseks on Venemaa suuruse ja sõjalise võimsusega riik..
Ilma reservita võime me vastu astuda ehk Läti suurusele riigile. Ja poliitik võib tõesti arutleda sõjaväelastega teemal, "on meil tõesti vaja kohe 40 tuhat meest, äkki saame 20 tuhandega hakkama"
Mis rumal jutt on see "ärme mobiliseeri, see võib ärritada"...jura. Et nad tulevad meile kallale, aga ärme kaitseks valmistu, äkki tulevad kallale....Kus on loogika..?
Pigem, võib kiire ja põhjaliku mopi demonstreerimine näidata vastasele teotahet ja otsusekindlust. Koos sellest (võimalik) järelduva olukorra normaliseerimisega.
Kui poliitik, kes omab soovi riiki kaitsta, kes teab, millel põhineb riigi kaitsevõime, usub, et sissetungi oht on reaalne, miks peaks ta hakkama rääkima mingist plaan B. Milline see olema peaks..??
Veelkord, me kas otsustame tegutseda või mitte. Ikka vastavalt olukorrale.
Kui keegi on isiklikult veendunud, et "ega meie poliitikutel nagunii mune pole",(selles veenmine vist paistabki point olevat) siis on see veenduja isiklik probleem. Seda kindlam, et veenduja ise ühtegi poliitikut ei tunne. Vähemalt neid, kes piisavalt kõrgel seisavad. Jama, kui isiklik mulje põhineb kollase meedia põhjal.