Kevadtorm 2012

[kangelaspioneer]

Artikli kirjutaja sõnade kohaselt kuulus ta evakuatsiooniauto meeskonda ja seega oli tema vahetuks ülemaks evakuatsioonimeeskonna ülem, kelle ülemaks omakorda jaoülem, ja see omakorda allus meditsiinirühma ülemale. Reservõppekogunemistel võetakse seersandid 1 nädal enne reakoosseisu just nimelt sellel eesmärgil, et nad saaksid oma teadmisi-oskusi värskendada. Parameedikutele-seersantidele on selleks olemas isegi RPVK, e. reservparameediku värskenduskursus, kestvusega 1 nädala. Selle jooksul siis, nagu nimetuski ütleb, värskendatakse vastavaid sõjaväemeditsiinilisi teadmisi-oskusi ja lisaks sellele saavad n.ö. värskenduse ka jalaväe osas.(NB! Sellel aastal ühegi RÕK-i jaoks vähemalt MedVÕK-ist vastavat kursust ei tellitud.)
Käesoleval juhul, nagu ma aru sain, pole miskit sarnast läbi viidud. Ja see on juba otseselt selle RÕK-pataljoni rida. Ning riburada pidi ka selle pataljoni tagalakompanii ja meditsiinirühma ülema asi.

Plaani järgselt peaks tegemist olema kiirreageerimisüksusega, kes tuleb kohale, võtab laost oma asjad ja hakkab sõda pidama. Sellist protsessi läbi harjutatigi, ainus "väljaõpe" enne sõtta minemist oli relvade normaaljooksule seadmine. Minu silmis oleks see seltskond vajanud natuke rohkem aega, ükskõik, kas see aeg oleks võidetud formeerimise bardaki arvelt või lisapäevana enne väljasõitu.
Samal põhjusel ei kutsutud ka seersante enne kogunemist täiendkoolitusele- enne mobilisatsiooni seda ju ka ei tehta.

Praeguseks on selgunud, et metsloom, kelle seadmist lühema keti otsa ma ühes eelnevas postituses soovisin, oligi lühikese keti otsas. Lihtsalt mingil äraarvamata põhjusel juhatati nad rünnakule mitmeid kilomeetreid vales kohas, nii et reservistide positsioonideni nad põhiosas ei jõudnudki.

[kert122]

äkki peaks harjutama hoopis käsuandmise protseduuri lühendamist, kõige olulisem osa viiest punktist on vast ülesanne, sellele tuleks keskenduda, igasugune persrep,sitrep,salta jms saab teha/täita, kui aega selleks on.

teine arusaamatu asi on "tegevus seis" 2200-0600, sellist luksust ei anna küll KV-le mitte ükski vastane.
Siis, saata mingi juhtimispunkt kuhugi ilma igasuguse julgestuseta, lõppes järgmise lausega raadioeetris:" raadioside võib olla kompromiteeritud"

suurtükkides hommikul kell 0600 käis suurem magamine, vastutegevus võis jalutada sisse vabalt ja 4 relva lihtsalt sodiks lasta.

varitsusse sattudes sõideti lihtsalt edasi, reaktsioon mõnedel puhkudel enam-vähem 0.

Igaljuhul tasuks planeerijatel arvestada, et võibolla on vastased imbunud juba selja taha, ja juhtuda võib igasuguseid situatsioone!

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Minumeelest harrastatakse RÕK-ides meil mingit arusaamatut väheintensiivse sõjategevuse formaati... See, mida idanaaber pakub, ei ole selgelt väheintensiivne tegevus. See võib olla päris valus kultuurishokk...

Saan aru, et staapidel on vaja tegevust, aga kas see käsuprotsess peab ikka käima üksuste molutamise saatel?

Põhimõtteliselt nõus nende tähelepanekutega:
- meie RÕKid on valdavalt väheintensiivsed
- see ei ole mitte mingis vastavuses potentsiaalse vastase eeldatud tegevusega
- käsuprotsessile langeb liigpalju tähelepanu ja see toimub allüksuste vahetu tegevuse arvelt

Nende tendentside põhjustest ka:
- krooniline kaadripuudus eelkõige (mis on objektiivne)
- RÕKide korraldajate mõttelaiskus ja vähene loovus (subjektiivne)
- KV kõrgema juhtkonna suht tardunud mõttemall (jälle subjektiivne)
- väljaõppeinfra vähene tugi ja väljaarendamatus (ei teagi, on see objektiivne või subjektiivne?)

Tegelikult ei peaks olema väga keeruline üks käreintensiivne pataljoni RÕK hästi ette valmistada ja läbi viia - eelkõige tahab läbimõtlemist kaadriressursi kasutus...
Näit kui ringkonnal pole tõesti raffast RÕKi medrühma koolituseks, siis mina ei mõista, mis takistab kõigi selle kaitseväe medteenistuse (nais-)kolonelleitnantide Tallinna regioonist paariks nädalaks põllale kupatamist? Et reservistidest parameedikute uusi teadmisi jagada ja iseenda praktilist sõdurikogemust värskendada?
Mõttelaiskus ja muud ei midagi, ühesõnaga

[Kapten Trumm]

Näit kui ringkonnal pole tõesti raffast RÕKi medrühma koolituseks, siis mina ei mõista, mis takistab kõigi selle kaitseväe medteenistuse (nais-)kolonelleitnantide Tallinna regioonist paariks nädalaks põllale kupatamist?

Jäävad haigeks? (wild guess)

[Larry]

Siin on omi mõtteid ja nähut vahendanud peamiselt kaadriväelased ja reservistid pluss niisama asjahuvilised, aga KL üksustest pole peaaegu miskit. Ae virukad ja Alutaguse mehed! Kirjutage kah mõni rida mis toimus ja kuidas teil läks.

[hillart]

Näit kui ringkonnal pole tõesti raffast RÕKi medrühma koolituseks, siis mina ei mõista, mis takistab kõigi selle kaitseväe medteenistuse (nais-)kolonelleitnantide Tallinna regioonist paariks nädalaks põllale kupatamist? Et reservistidest parameedikute uusi teadmisi jagada ja iseenda praktilist sõdurikogemust värskendada?

Naljatilk oled ikka küll.
Olukord ongi ju praeguseks just selline, nagu ma paar aastat tagasi pajatasin. S.t., polegi Kaitseväes enam arste pea-aegu. Kukkuge oma mõtlemisega maa peale tagasi! Mõni üksik veel on siia-sinna jäänud ja neilgi tiksuvad juba n.ö. viimased tunnid. Kellel pension, kes vaatab niisama paremate jahimaade järele. Rääkimata siis veel mingitest (nais) kolonelleitnantidest, missuguseid Tallinnas just-kui karjakaupa ringi pidi laskma.

Küsid, et mis takistab? Vastan.
See ainuke veel olemasolev (nais) kolonelleitnant markeerib staabis tervet teenistust, ja seega ei saa mitte paariks nädalaks sealt lihtsalt ära kaduda. Niigi enam kedagi ei ole. Siis on vähemalt keegi, kes koha peal telefonigi võtab ja välissidemetel hinge sees hoiab.

Aga kui su väljaütlemist analüüsida, siis - kui on olemas med. rühm, siis on olemas ka rühmaülem ja ei pea mitte raketiteadlane olema, et aru saada tõsisasjast, et just see rühmaülem selle väljaõppe eest vastutav oligi. Kui ta seda ei teinud, siis pole tarvis kedagi kusagil kaugel süüdistada. Teiseks, nagu juba ütlesin, MedVÕK-ilt väljaõpet selleks RÕK-iks ei tellitud. See võimalus oli täiesti olemas, aga soovi tegijate poolt selleks polnud. Tõenäoliselt ei tulnud neil miskit taolist lihtsalt pähegi, arvan ma. Tegelikult oldi MedVÕK-is selleks aga valmis ja võttis vaid õlgu kehitama, et vastavat käsku ei tulnud.
Kirjutuslaua tagant metsa minnes peaks olema siiski päris range funktsioonide jaotus. Kas siis tegelda väljaõppe läbiviimise, või iseenda praktiliste sõdurikogemuste värskendamisega. Neid kahte korraga teha ei saa. (Ja eriti küsitavaks teeb selle ettevõtmise veel fakt, et tegelikkuses polegi seal ju miskit värskendada (sellest olen ju juba piisavalt rääkinud. Ja nii ongi.) ja väljaõppe läbiviimise oskusi-kogemusi pole samuti (aga sellest olen kah juba ammu-ammu rääkinud, kui mõnel meelest läinud on. Kurb küll, aga nii see on.).

[kert122]

delfis üleval: http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus- ... d=64454932

Virukatele ja Alutagusele lisaks oli Järva ka väljas!

[kaur3]

Seoses majanduskriisi hädade vastu võitlemisega on tehtud Euroopa pankadele stressiteste, et ehk kuidas keegi kannatused ära kannatab. Nii mõnedki ei kannatanud. hillart võiks spekuleerida teemal, et kuidas meie enda meditsiinisüsteem taolisele stressile vastu peaks. Vahekohtunik ütleb, et selles kompaniis on kakskümmend haavatut ning "Aeg läks!". Rakvere haiglal oleks silt kiiresti tee otsas "Sõitke PERH'i". Mis nägudega PERH'is vaadatakse? 1,5 tunni pärast uus kohtamislahing ning nüüd 30 meest haavatud. Jne. Kas nüüd saadetakse Tartu Ülikooli Kliinikumi? Või on seal juba kuperjanovlased ees? hillart, mis hinde Sa hannaksid sellise kiirstressitesti tulemusel Eesti võimekusele?

[tommy]

........

Kas rahuaja oludes toimivat haiglat saab sobitada sõjaaja tingimustesse(nt. haavatute arv)..???
Selleks katseks siis...

[Kapten Trumm]

Noh, ärme nüüd tänaste tsiviilhaiglate sõja-aja võimete tohutu kasvu teemal fantaseerima hakka.

"Sõitke PERH'i". Mis nägudega PERH'is vaadatakse?

Miks te arvata, et seal üldse keegi vaatamas tollel hetkel on?

[hillart]

Seoses majanduskriisi hädade vastu võitlemisega on tehtud Euroopa pankadele stressiteste, et ehk kuidas keegi kannatused ära kannatab. Nii mõnedki ei kannatanud. hillart võiks spekuleerida teemal, et kuidas meie enda meditsiinisüsteem taolisele stressile vastu peaks. Vahekohtunik ütleb, et selles kompaniis on kakskümmend haavatut ning "Aeg läks!". Rakvere haiglal oleks silt kiiresti tee otsas "Sõitke PERH'i". Mis nägudega PERH'is vaadatakse? 1,5 tunni pärast uus kohtamislahing ning nüüd 30 meest haavatud. Jne. Kas nüüd saadetakse Tartu Ülikooli Kliinikumi? Või on seal juba kuperjanovlased ees? hillart, mis hinde Sa hannaksid sellise kiirstressitesti tulemusel Eesti võimekusele?

Oeh! Sellest asjast oli kah juba ühe teise teema all kaua-kaua aega tagasi juttu. Isegi läbi sai eelmisel aastal proovitud. Virtuaalselt muidugi.
Eelmisel aastal nimelt sai KV esimest korda teada arvudes tsiviiltervishoiuvõrgu kriisiaja võimekused. Senini oli dokumentidesse kirjutatud lihtsalt, et - viiakse edasi tsiviilhaiglasse. Ilma, et endal aimugi oleks, missugune vastuvõtuvõimekus meie tsiviilvõrgul üleüldse olemas on. Nüüd aga tuli ühtäkki välja, et kõigi EV haiglate peale vahest paarsada kohta ongi võimalik kriisi korral juurde luua (lisaks olemasolevaile kohtadele, mis sellisel korral muidugi kiirkorras plaanilistest tsivilistidest tühjaks tehakse. Ja pealegi! Kes peaks neid haavatuid sadade kilomeetrite taha vedama, või siis nende haiglate endi vahel kärutama? Pole taolist üksust. Taolise võimekuse olemasolule pole isegi mitte mõeldud mitte. Ja see üksuse enda masin (miliseid pataljoni peale vägagi marginaalne arv olemas on) ei saa ometi mööda eestit päevade kaupa ringi põristada. Ja seda veel võimaliku vastase täieliku üleoleku tingimustes õhus.
Aga eelmisel aastal, jah, selline asi juhtus, et puhtvirtuaalselt üritasime täita kohalikke haiglaid, missugused lahingupiirkonnale n.ö. mõistlikule kaugusele jäid. 2 päevaga olid kõikvõimalikud kohad täis. Isegi vanadekodud ja hooldusasutused. (Ma ei räägi üleüldse sellest, et minul küll mingit kindlustunnet selles pole, et neis asutustes selliste situatsioonide korral ka veel mõni nägu personalist kohal oleks.) Ja kolmandal päeval olid kõik need meie haavatud, kelle me sinna vedada olime jõudnud (virtuaalselt) vastase kätte langenud, sest -nii peabki olema ja meid kaitseb Genfi konventsioon. Ja seepärast polegi meil ette nähtud isegi mitte sellist üksust, kes meie haavatuid ja haigeid verejanulise idavainlase eest ära viiks. (kuidas aga haavatute ja näppujäänutega idamaised paramilitaarid ümber on käinud, selle kohta on viimasest paarikümnest aastast faktimaterjali küllaga võtta.)
Pole vist vaja pikalt mõlgutada saamaks aru taolise seisu toimet EKV kõrgele võitlusmoraalile, kui see tõsiasi päeval "X" äkki teadvusse jõuab. Mitte ainult ülemuskonnal, vaid ka lihtsüdureil, kes küll jao, rühma, kompanii ja võib-olla ka pataljoni tasemelt ära päästetakse ja edasi viiakse, kuid siis kusagil lhtsalt metsa alla riita laotakse.

Aga Vabadussõja lõpuks oli Kaitseväe meditsiiniteenistuse (toona sanitaarteenistuse) alluvuses 24 sõjaväehaiglat kokku üle 8000 voodikohaga, ning rindemeditsiiniga tegelesid (lisaks üksuste oma sanitaarteenistuse üksustele) liikuvad sanitaarkomandod, evakuatsiooniüksused hobuveokite, autode ja raudteekoosseisudega, üksikud sidumisüksused.
Sõjaväe Keskhaigemaja Juhkentalis oli EW lõpuaastateks Eesti ja Euroopa tipptasemel sõjaväemeditsiini keskus maailma tunnustatud sõjaväemeedikute juhtimisel. 400-600 voodikohta, missugust arvu oli SA võimalik peaaegu pooleteise tuhandeni tõsta. 8 osakonda tippspetsialistidega. Ja lisaks väljaõppeüksused. Jne., jne.
Jah, nii oli. Krdi kaua läheb vist veel aega, kuni otsustajate juures asjad kõrvade vahel paigale loksuvad. Aga ei paista veel loksuvat, sest tänase päeva seisuga on veel mõned arstid-õed pagunite all teenistust markeerimas. Ei tea ainult, kui kauaks veel? Pensionid paistavad ja põhjanaabrid kutsuvad kuni 10 X kõrgema palganumbriga.

Kuid seda juttu jätkata tähendaks minu pool ennast ikka ja jälle korrata, sest kaks-kolm-neli aastat tagasi siinsamas foorumis ma neist samustest asjadest juba rääkisin.

Küsisid, et kuidas meie oma meditsiinisüsteem taolisele stressile vastu peab. Tänaseks võib vist küll juba päris selgesõnaliselt öelda, et - pole pidanud.

[Kapten Trumm]

Tänast Eesti haiglavõrgustikku on arendatud kui äriühingut - vähem kulusid, rohkem tulusid. Asi on sinnamaani jõudnud, et nt PERHi EMO-s ehk maakeeli traumapunktis Mustamäel pole isegi kirurgi enam kohapeal kogu aeg. See-eest on värvilised distpleid, kust saab lugeda, mitu minutit veel minna võib ja kui seal viimati käidud sai, siis patsientide sorteerimist (punane-kollane-roheline) tegi mingi pensionärist registratuuritädi, kelle märgitud prioriteetsuse kohta tegi kohale kutsutud kirurg umbes sellist nägu

Eesti valmisolek on täna "keskmise suurusega tsiviiljama" - nt Tartu maantele panevad kokku kaks 40 reisijaga bussi. Puudutab see nii haiglaid kui ka sisejulgeolekut laiemalt. Mõnisada vene pätti 2007 aprillis tähendas, et ka politsei oli "overstretched" ja suutis selles tempos töötada mõned loetud päevad.

Lihtsalt RA optimeerimise mõttemaailma (mis iseenesest pole ju vale - raha pole meil) ei mahu mingid vinged meditsiiinitarvete laovarud ja "igaks juhuks" tehtud investeeringud. Need asjad eksisteerivad küll kõrvuti näiliselt samas Eesti Vabariigi ruumis, kuid tegelikkuses käib elu nagu teistega mittekokkupuutuvates aegruumides, kus igaüks sebib enda oma ka "eelmisel aastal sai KV teada haiglate tsiviilvõimekused".

[kaur3]

hillart, aitäh

[Martti]

varitsusse sattudes sõideti lihtsalt edasi, reaktsioon mõnedel puhkudel enam-vähem 0.

Eelmisel aastal kordusõppusel meile öeldi et varitususest tuleb läbi sõita. Lahingu alale liikude jäimegi varituse alla, kogu kolonn pani täiega edasi ja siis tuli käsk: "Pöörake ümber, teid varitseti". Kolonn pööraski ümber, sõitis ilusti ja vaikselt tagasi jäime tee äärse lagendiku juures seisma, autojuht tegi luugi lahti ja saimegi natuke kraavi ääres lamada. Aga vaenlane ju ei oodanud kuni me tagasi tuleme! Kui edasi, siis edasi. Millest selline ümbermõtlemine küll tulla võis jääb mulle arusaamatuks.
Lisaks veel selline asi, et meie üksusel oli linnalahingu autod Daf, mis kergelt liivasel pinnal suutsid juba liikumisvõimetuks muutuda, lisaks tohtis tagaluuki avada ainult juht, või siis keegi teine väljaspoolt. Mitte nagu Saureril, millel luuki avati seest poolt ja kohe jalastuti et mitte jääda kauaks tule alla.

[ruger]

Konflikti korral tuleb ehk loota isamaaarmastusele, et needki meedikud KV-st ja Eestist minema ei lähe, kes veel alles on. Ehk vigasaanu enda probleem on, ennast aidata haiglasse. Eesti riigil on kombeks optimeerida kõike nii kaua kuni vastavaid tugiteenuseid polegi või siis teatud spetsialistide äraminekul kukub kogu süsteem kokku. Siis saab optimeerida sellegi allesjäänud süsteemi ära.

Loodetavasti ei optimeerita seda riiki ära.