Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[EOD]

Göteborg Säve - http://www.goteborgcityairport.se/index ... 19&lang=en
Rada on ühine, kuid tsiviilõhusõidukid ruleerivad ühele, militaarõhusõidukid - teisele poole rada. Raja kasutamise prioriteedi annab lennujuht vastavalt olukorrale.
Tallinna Lennart Meri nimelise Lennujaama rajast lõuna pool raiutakse (lõpuks ometi) metsa. Sinna annaks militaarõhusõidukite seisuplatsid ja ruleerimisteed rajada. Vajadusel suunataks muu liiklus ootetsooni ja rada oleks sõjaväe kasutuses.

[Kapten Trumm]

Seejuures on taolistel topeltkasutusega lennuväljadel mõnikord sõjalennukite majandamine kaugelt suurem kui mingi tühine 4 õhuturbe lennukit.
Norras on muidugi probleem mitte rahahädas, vaid selles, et tasast maad on vähe ja enamikes kohtades põhja pool tuleks lausa mägede kupa graniiti teisaldada.
Bodo's pidi olema praegu umbes pool Norra F-16'test, seega vast mingi 25 masinat. Kes ei tee ainult õhuturvet, vaid ka treeninglende.

Seega ei saa hästi väita, et "NATO nõuab".
Kui Ämarisse lähima kümnendi jooksul oma lennuväge ei tule, õhuturvet ei tule - siis hoida sadu inimesi palgal mõne transalennuki, Robinsoni ja L-39 pärast on ju ideeline pankrot.
Siis tuleks ju see asi ära konserveerida ja personaliga komplekteerida vajaduse tekkimisel reservist.

Raja kasutamise prioriteedi annab lennujuht vastavalt olukorrale.

Oh seda hädakisa Tallinna Lennujaamast ja kõrgesti makstud lennuliiklusteenistuse poolt.
Tegelikult - seiske seal reaalselt paar tundi aia ääres ja on näha, et mingit Hamburgi stiilis lennuraja kasutuskoormust pole põhjust ette kujutada (seal on tõesti maandumine selline, et 3-4 lennukit tulevad enamvähem järjest).

[EOD]

Ämari osas on just hiljuti saadud lubadus, et lennuväli sertifitseeritakse ja seda saab kasutada ka tsiviilotstarbel, sealhulgas õppelendudeks. Vähemalt sealsed lennujuhid saavad siis praktikat, mitte ei pea ainult igavledes Iskanderit ootama.
Teisest küljest on suurem osa Eestist antud militaarlennundusele madallennualaks (lennukõrgus 500 kuni 2000 jalga maapinnast). http://aim.eans.ee/Files/UPLOADED_FILES ... _chart.pdf
Seega ärge ehmuge kui maakodust 150 meetri kõrgusel reaktiivid üle lendavad. Seda küll mitte ülehelikiirusel. Võrdluseks - Läti ja Leedu oma õhuruumis militaarlennukite madallende ei luba.
Tallinna Torni lennujuhid hoiavad tõesti kohati liigagi suurt hajutatust. See käib aga põhiliselt õppelendude kohta. Eks kardetakse, et õpilane jääb rajale koperdama ja kindlustatakse üle. Samas Lennusalga ambulantsilennud saavad kõrgema prioriteediga ju tehtud.

[Kapten Trumm]

See Ämarile teise rolli külgepookimine näib olevat selline sundvise, et saime lennuvälja, leiutame sellele mingi tegevuse, vastasel juhul tekib küsimus kümnetele inimestele palga ja ülalpidamiskulude maksmises. Tegelikult pole see Tallinna radagi midagi nii väga koormatud ja sisuliselt oleks Ämari tagavara-variant.

Nagu ütles Roosimägi, kui ameeriklased maanduda tahavad, maanduvad nad Afganistani kogemuse põhjal igale poole ja kauba mahapanekuks pole ka vaja maanduda.
Kui aga ei taha, ei aita ka eurotasemel rada suurt midagi.

Lemet tegutseb seal lennuvälja külje all, las ta ütleb, mitu lainerit tunnis maandub. Ise nähtu põhjal pakun, et keskmine tempo on seal 3-4 lendu tunnis.

[EOD]

Regulaarliikluse kohta saab ju ülevaate Lennujaama kodulehelt. Aknast vaadates neid näppudel lugema ei pea. http://www.tallinn-airport.ee/realtime/arrival
Juurde tulevad muidugi muud lennud, mis seal lehel ei kajastu. Aga jah, keskmiselt üle 10-15 stardi/maandumise tunnis ei tule.

[mx77]

See Ämarile teise rolli külgepookimine näib olevat selline sundvise, et saime lennuvälja, leiutame sellele mingi tegevuse, vastasel juhul tekib küsimus kümnetele inimestele palga ja ülalpidamiskulude maksmises. Tegelikult pole see Tallinna radagi midagi nii väga koormatud ja sisuliselt oleks Ämari tagavara-variant.

Nagu ütles Roosimägi, kui ameeriklased maanduda tahavad, maanduvad nad Afganistani kogemuse põhjal igale poole ja kauba mahapanekuks pole ka vaja maanduda.
Kui aga ei taha, ei aita ka eurotasemel rada suurt midagi.

Lemet tegutseb seal lennuvälja külje all, las ta ütleb, mitu lainerit tunnis maandub. Ise nähtu põhjal pakun, et keskmine tempo on seal 3-4 lendu tunnis.

Tallina lennujaama ülimadala koormuse kohta annab tunnistust fakt, et venelaste trikilendurite punt tegi eelmine aasta vähemalt paar tundi vahetult lennuvälja kohal treeninglende.
Sisuliselt see koormus ongi selline et hommikul ja õhtul tulevad-lähevad liinilennud ja tsharterid lendavad tavaliselt väga hilja õhtul või väga vara hommikul.

[allatah]

Jõuan mina Sossi mäkke ja vaatan-lennuk läheb. Jõuan Ülemiste ristmikule-järgmine lennuk tõuseb graatsiliselt Eesti vabasse taevasse. Olen juba lennuvälja juures, kui kolmas lendab üle pea... Ja ma ei pidanud silmas jala käimist või lausummikus istumist!
Muidugi ei tähenda see seda, et seal koguaeg selline tihedus on, aga sammaldumine seda rada siiski ei ähvarda. Muuseas, kui suur on lubatud minimaalne ajaline vahe maandumisraja kasutamise osas? Ma ei usu, et tagumine lennuk võib startida juba mingi 30sek. peale esimest. Pigem on vast vahe äkki 2-3min?
Kaasfoorumlane EOD ütleb:

Aga jah, keskmiselt üle 10-15 stardi/maandumise tunnis ei tule.

Seega EOD statistika kohaselt on KESKMISEKS rajakasutuseks start/maandumine 4-6 minuti tagant.

Ma ei üritagi siin mingit täpset statistikat teha, aga arvan, et teine lennuväli/maandumisrada võib mõndade lendude puhul juba praegu sobilik olla ja ennustatakse ju olulist lennureiside kasvu. Näiteks kasvõi see, et Tallinn on sellest aastast hulga kruiiside "turnaround" punktiks.

[Lemet]

Frankfurt, eelmise aasta lõpp. Masinad seisavad järjekorras. Üks saab vaevu rattad maast lahti, kui järgmine juba hoovõttu alustab. Tõsi küll, enne seda oli ligi kolmveerandtunnine molutamine olnud. Aga et Tallinna Lennuväljal selline megatihe liiklus oleks... liikumist võib tähendada kuskil paaril tunnil päeva jooksul, muidu on suht vaikne. Erinevalt näiteks kasvõi sellestsamasest Oslo Gardermoeni lennuväljast, kus näiteks ainuüksi ajavahemikus 19.00-20.00 on lahkuvaid lende kuskil 28 ja saabuvaid 20. Võrdluseks Tallinna lennuväljal on samas ajavahemikus saabuvaid neli ja väljuvaid üks. Norrakad majandavad samal lennuväljal ka militaaridega, aga Tallinnas on muidugi lennutihedus hoopis teine ja mittemahtumine igati mõistetav...

[Kapten Trumm]

Äh, mis siin ikka vaielda.
Ammu juba selge, et hävituslennukite baseerumisele (kas oma või võõraste) pole lennuvälja puudumine sugugi mitte see tohutu "objektiivne probleem" nagu räägitakse. Nagu ka SAR kopterite seni mitteostmine. Muu ilma kogemus radade ühiskasutusega (see Bodo lennuväli on minuarust ere näide - vaadake Google Earthist) on aastakümnete pikkunune ja pole midagi juhtunud.

Kõik need tegevused (nii tehtud kui planeeritud) selle lennutamise teemal on seni lihtsalt nagu varruka kaudu särgi selga ajamine.

[mx77]

Frankfurt, eelmise aasta lõpp. Masinad seisavad järjekorras. Üks saab vaevu rattad maast lahti, kui järgmine juba hoovõttu alustab. Tõsi küll, enne seda oli ligi kolmveerandtunnine molutamine olnud. Aga et Tallinna Lennuväljal selline megatihe liiklus oleks... liikumist võib tähendada kuskil paaril tunnil päeva jooksul, muidu on suht vaikne. Erinevalt näiteks kasvõi sellestsamasest Oslo Gardermoeni lennuväljast, kus näiteks ainuüksi ajavahemikus 19.00-20.00 on lahkuvaid lende kuskil 28 ja saabuvaid 20. Võrdluseks Tallinna lennuväljal on samas ajavahemikus saabuvaid neli ja väljuvaid üks. Norrakad majandavad samal lennuväljal ka militaaridega, aga Tallinnas on muidugi lennutihedus hoopis teine ja mittemahtumine igati mõistetav...

Tihadaim trafik, mis ma olen visuaalselt näinud oli Münchenis. Neli lennukit ruleerimisraja lõpus stardiluba ootamas ja kuna oli ilus selge õtupoolik ja maanduvate lennukite maandumistuled hästi näha, umbes 3 lennukit samal ajal juba maandumas. Seega ikka ülim täpsus, millega lennukid vaheldumisi rajale lasti. Ja see oli normaalne tihedus, mitte mingi viivituse tõttu tekkinud ummik.

[Qtec]

Ämari lennuvälja päästetakse kaubaveoga

[Kapten Trumm]

Itaalia kannab peale 10-aastast kasutust poolelgi upgradetud F-16A/B-d maha ja asendab Eurofighteriga.

http://www.defencetalk.com/eurofighters ... ace-42805/

F-16 tekkelugu Itaalias:
http://www.f-16.net/f-16_users_article10.html

Väike kõrvakiil "mis neist vahepealsetest võtta"-teooriatele on itaallaste sage lennukivahetus, kus 1994-2003 kasutati Tornado ADV-d, 2003-2012 F-16 ja nüüd läheb Eurofighteri peale.

[ruger]

Ka Holland vähendab endal lennukite arvu tunduvalt http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... e-of-1-MOB

[Kapten Trumm]

Nende juba plaaneri remondi (SLIP - StructuraL Ingegrity Program) läbinud masinate (sh kõik MLU-d ja ka Itaalia omad) kasutatavuse määrab ära see, kui palju neil veel lennutunde jäänud on. Niipalju kui uurida olen viitsinud, saab seda plaaneri eluiga pikendada ühe korra, kuna F-16 ehituslike iseärasuste tõttu tähendavad osad tugevdused detailide külmpressimist (mida saab loogliselt vaid korra teha).

F-16 tuuningupaketid
http://wiki.scramble.nl/index.php/Lockh ... Pacer_Wing

[Lemet]

Portugal ja Holland pakkusid Rumeeniale hävitajaid F-16...

http://lenta.ru/news/2012/05/31/f16/

Ka Rumeenia vanadele hävitajatele MiG-21 paistab olevat ostja olemas- 150 000 dollari eest tükist Moldaaviale. Näikse meist rängalt rikkamad riigid olevat...