Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Lemet]

Asi pole mitte niipalju hinnas, põhiline teema on tekkinud sellest väitest, et tänasel päeval tehakse see töö, milleks varem kulus 20 kombaini töö, ära kahe kombainiga. Samas näitavad numbrid, et sajandi algul koristati uute kombainidega vaid 7,7 % saagist ja sealtmaalt on haritavat pinda lisandunud vaid 10 %. Ning sinnamaani, kus talumees pidi vaid oma rahakoti ja pangalaenuga arvestama, peeti suures osas seda olematu tootlikusega kombainivorpijate toodangut piisavalt usaldusväärseks ostuks. Ja kas SAPARDi toetuseid juba aastast 2002 ei hakatud jagama?

[Actual]

Ei tasu unustada, et võrreldes nõuka ajaga on reeglina täna saagikus suurem ehk sama pindala pealt saab rohkem saaki. Näiteks, statistikaameti andmetel oli 1986 aasta talinisu saagikus 2400 kg/ha, 2011 aastal 3022 kg/ha.
Sama saagikoguse kogumiseks peab tänapäeval kombainiga vähem hektareid läbi sõitma.
Tõsi, saagikuse kasv ei ole kordades, osade kultuuride puhul on kasv sümboolne.

[mx77]

no seda aasta 2000 Doni ei anna ikka omaaegse Nivaga võrrelda kah, eks venelased ka natuke arenevad.

[OnuEnn]

ju osa sellest saagikuse kasvust on ka väiksemate kadudega masinatel.

[vetewana]

Teoreetiline ja reaalne tootlikus on kombainide puhul erinevad. Relvadel on samuti erinev tehniline ja praktiline laskekiirus.

Võtame, näiteks NL võimsaima kombaini kombaini: Дон-1500

Производительность т/час — 14

Siis tänapäeva ühe võimsaima lääne analoogi: John Deer S690

The wheat output is averaging about 45 tonnes per hour, sometimes 50 when conditions are right.

Saame teoreetilise tootmise 50/14= 3.5 korda suurem.

Reaalne tootlikus on veelgi enam võimasaima lääne kombaini kasuks.

Tegelikult need pole üldse võrreldavad väärtused. Sama, mis võrrelda siga ja kägu!

Ühest küljest tehnoloogiline efektiivsus on tõusnud, võrdleme 20+ aasta taguse ajaga. Teisest küljest põllumajanduse osakaal on vähenenud. Põllumajandus ei ole ainult teraviljakasvatus.

[Lemet]

no seda aasta 2000 Doni ei anna ikka omaaegse Nivaga võrrelda kah, eks venelased ka natuke arenevad.

Just...kümne aastaga kümme korda...

[vetewana]

Põllumajandus ENSV-s kindlasti efektiivne ei olnud. Sotsialistlikes tingimustes ei saagi põllumajandus efektiivne olla küll aga inimlik, riigi ühtlast arengut tasakaalustav. Suuresti riigi enda kuritegeliku poliitika tulemusena muudeti riigi põllumajandussektor üleöö konkurentsivõimetuks. Rumal idasuunaline poliitika, imporditollide mittekehtestamine, põllumajandustootmist mittesoosiv kodumaine poliitika, millega kaasnes loomulik rahvastiku depopulatsioon. Internatsionalism kui selline pole kadunud mitte kuhugile, vormilt on ta muidugi teisenenud. Idas tehti panus töölisklassile, läänes seksuaalvähemustele. Sisuliselt on need protsessid, mida kontrollitakse väljaspoolt ja meie arvamust siin ei küsita. Läks nii nagu pidi minema ja läheb nii nagu peab minema. John Deeril on Domodedovos ja Orenburgis kohalikud tootmisüksused olemas. Venelastel endil kodumaine alternatiiv Bellarussile puudub? Olenemata sellest, et Rostelmash juba toodab kombaine on Claasil oma toomisüksus Venemaal Krasnodariski olemas. Kasutusmugavuselt, vastupidavuselt on lääne tehnika vene omast üle. Vene oma eeliseks on jällegi odavus ja lihtsus. Inimesed on mugavad ja tahavad hästi elada.

[Kapten Trumm]

No ENSV ajal olid kolhoosides ka identsete masinatega töötavatel meestel kordades tootlikkuse vahed.
Vahed, mille tavaline põhjus oli tegelikult see pooleliitrises pudelis tulivesi, mida alates lõunast külapoest saama hakkas (oli vastav silt isegi väljas, et tööriietes ostjale alkot ei müüda).
Lõunast alates oli seal pikk järjekord. Tulid hommikul pohmas peaga sellid tööle, loksusid traka kabiinis lõunani ära, siis tuli kergendus, võis tolleaegse terminiga "järgi minna". Kui mees oli kaine ja muidu korralik, olid juba suured võimalused end mingist tollal moekast traktoristide pingereast rajoonilehest leida.

Täpselt samad masinad töötasid maal ju 92. aastast edasi alates erakätes, ma arvan, et sealt leiaks kena tootlikkuse hüppe (ja masina seisutundide vähenemise), eraomand on selle võtmesõna. Need kümned Deered on viimase kümnendi leiutis nagu rohkem.

Corvuse poolne meelevaldne iibe ja põllumajanduse seostamine (mida "keegi" kujutletavalt seostas) on mõistagi (taas)kord pastakast imetud.
Jutt on olnud ikka sellest, et kui ENSV ajal uputati päris kenat raha maale ja asulad sõna otseses mõttes keesid elust, siis tänaseid nigelaid toetusi vaadates (võrreldes EL keskmisega 3 korda madalamad) on selge, et riiklikult pole ka just kõike ja 110% tehtud. See, et noored linna põgenevad - peamine põhjus ikka töö puudus maal ning ülinigelad palgad. Mis omakorda tulevad majandusolukorrast - kui tulu on x krooni, siis palgafond on x/y krooni.

Eile õhtul abikaasaga rääkisime sel teemal, pärit Jõgevamaalt (Eesti viljakaimad mullad ju seal), nende klassi lõpetanutest (ca 30 inimest) elab koduvallas täpselt 2, suurem enamus on nüüd kas Tartus või Tallinnas.

Kasutusmugavuselt, vastupidavuselt on lääne tehnika vene omast üle. Vene oma eeliseks on jällegi odavus ja lihtsus. Inimesed on mugavad ja tahavad hästi elada.

Tegelikult oli ka Don'il juba rubla ajal konditsioneer kabiinis, Hitachi oma.
Aga point pole selles, vene tehnika kvaliteet tegi peale suure vabaduse tulekut Venemaale päris kena hüppe allapoole niigi nigelalt NSVL tasemelt.
Tekkis hulgi endistest tehastest igasugu OOO-tüüpi moodustisi, kes tootsid põhjatule turule sellise kvaliteediga nagu juhtus.
Lisaks asjad nagu hüdraulika, mootorite toiteseadmed jne pole venelastel kunagi hiilanud.

[alban]

Suuresti riigi enda kuritegeliku poliitika tulemusena muudeti riigi põllumajandussektor üleöö konkurentsivõimetuks.

Põllumajanduse "efektiivsus" viljastavtes sotsialistlikes tingimustes sai eksisteerida ainult tänu naftatulule, mille abil doteeriti üleebaefektiivset põllumajandust. Kolhoos sai piimaliitri eest rohkem raha kui see sama liiter maksis poes kuigi poepiima hinnale peaks lisanduma veokulu meiereisse, selle töötlemine ja pakendamine seal ja vedu poodi. Kas nüüd peame süüdistama Eesti Vabariiki selles, et valitsus eesotsas Mart Laariga ei leidnud Eestist naftat, mille arvelt kolhoose säilitada? Üleminek kolhoosilt kapitalistlikku süsteemi oli valus aga see tehti kiirelt ära, kui seda poleks tehtud, siis see vindumine oleks tõenäoliselt kestnud kauem ja me ei oleks täna oma põllumajandusega nii heal tasemel kui me oleme.

Maalt linna kolimine on kestnud kogu pealesõjajärgse aja. Ei ole olnud sellist perioodi kui maaelanikkond oleks kasvanud rohkem kui linnaelanikkond sõltumata sellest kas kolhoos õitses või mitte. Selles Eesti Vabariiki ja kapitalismi süüdistada ei ole mõtet, see on loomulik protsess.

Ja kolhoosi "efektiivsuse" ja tänapäeva efektiivsuse näide:

Farmis, milles töötas mu vanaema ja kus ma tal abis käisin 80ndatel, oli umbes 200 lüpsilehma. Iga päev toimetas nende lehmadega 8 lüpsjat; 2 traktoristi, kes lükkasid sõnnikut ja vedasid sööta ette; mehhaanik, kes tagas lüpsiseadmete töökorras oleku; karjakuid paar tükki; veterinaar; brigadir. Seega igapäevaselt toimetas seal lehmadega umbes 12 inimest. Täna on see laut rekonstrueeritud ja seal asub lüpsirobot. Igapäevaselt on laudas tööl 3 (kolm) inimest. Tootlikkus lehma kohta on kõrgem ja piima kvaliteet on parem. Seega vajadus tööjõu järele on vähenenud ja "üleliigsed" inimesed on linnas või muudes sektorites omale koha leidnud. Seega on maaelanikkonna vähenemine loomulik protsess, sest maal (põllumajanduses) ei vajata enam nii palju inimtööjõudu.

[Kapten Trumm]

Peale külma sõja lõppu avaldatud tuumasõja-teooriates on muide märgitud, et NSVL oleks tõenäoliselt recovery faasis takerdunud, kuna nendel tarbis põllumajandus kolmandiku naftatoodangust, USA-s mõni protsent. See on oluline ses mõttes, et kui naftatööstus on hävitatud ja alles jäänud hajutatud varud kohapeal (bensiinijaamad, farmid jne), siis nendega tuleb järgmine saak üles kasvatada.

Seega vajadus tööjõu järele on vähenenud ja "üleliigsed" inimesed on linnas või muudes sektorites omale koha leidnud. Seega on maaelanikkonna vähenemine loomulik protsess, sest maal (põllumajanduses) ei vajata enam nii palju inimtööjõudu.

Võid sa täie kindlusega täna öelda, et selles külas toodetakse samapalju (või rohkem) piima nende väheste inimestega? Siis võiks rääkida tehnilisest arengust.
Kui aga endistest kolhoosi lehmalautadest alles 25% ning toodetakse nt 40% sellest piimatoodangust, siis on põhjuseks ka turujõudude mõju.
Kui seda vaadata nüüd kontekstis Saksamaa vs Eesti põllumajandustoetused, ei saa "laari nafta mitteleidmist" ainsaks põhjuseks pidada.
Väike loogika ütleb, et kui nt teraviljakasvatus hüppab väiksesse plussi ainult toetusrahaga, siis toetuse tõstmine 3 korda ehk EL keskmisele tasemele tähendab, et põllumajandustootmine muutub respektaabli kasumiga alaks ja küll see eksport ka vohama hakkab.

[ivanorav]

Kahuks Soome pöllumajandus oli Nöukogude ajal eaefektiivsem ja on praegugi!
Ega ainult kombainid ei arene, arenevad ka väetised, viljasordid, taimekaitsemürgid, ehk köik areneb. ENSV-s 400-500 kilo kaaluv lehm lüpsis 6000 kilo aastas piima, nüüd lüpsab 800-900 kilo kaaluv lehm 12 000 liitrit piima!
Kui arvestada arengu kiirust, siis kahjuks ei saa Nöukogude aega vörrelda tänapäevaga!

[Kapten Trumm]

Kui sa üritad täna Volgaga taksot sõita, siis Avensisega ei konkureeri. Selge ju.
Samas vahe sama perioodi lääne masinaga pole nii märgatav (analoogse sõidudünaamikaga mersu ei võta vähem bensiini).
Selge see, et ka Soomes oli 80ndatel märksa suurem "Valtrate kari külvikutega" samal põllul.

[Kapten Trumm]

Mis mõttes? Tahad sa tõsiselt väita, et ENSV põllumajandus, näiteks 80ndatel, konkureeris Saksamaa Föderatiivse vabariigi põllumajandusega efektiivsuses? Tootlikuses? Kogu protsessi mehaniseerituse astmes?
Ma ei saa aru, miks võrreldakse ainult ühte vahendit kogu protsessis? Näiteks kombaini? Lisaks on sul veel maaparandus, kultivaatorid, väetised, kuivatid, sõelumine, jahvatamine, pakendamine, töökultuur, tasustamise süteem jne.jne.jne.

Ei taha väita.
Tahan väita, et rääkida tänapäeval poes müüdava põllumajandustehnika näitajaid võrrelda 70ndatel kasutusele võetuga on kah nats sõrme ja selle teise elundi võrdlemine.
Vaata näiteks autode peal, milline edasiminek ainuüksi kütusesäästus on tekkinud. Kui sa võtad tollase parima ökoauto ehk 200D taksomersu, mis suudab arendada 120 kmh tippkiirust, siis selle keskmine kütusekulu on ca 6 liitrit sajale, analoogsete sõituomadustega (loe võimsusega) auto võtab tänapäeval keskmiselt 3.5 liitrit sajale.

Olen sõitnud veoautodega, isegi 90ndate keskpaiga Volvo on täiesti teine dimensioon võrreldes 70ndate lõpu DAF-iga, millega KV-s kokkupuudet rohkem olnud.
Kujutan ette, et paar aastat vana Actros on selle 90ndate Volvo kõrval kah nagu teine maailm (kahju, pole proovida saanud veel).

Pealegi, see ebaefektiivne põllumajandus transformeerus 90ndatel efektiivseks suuresti samade masinatega, mida 80ndatel kolhoosid kasutasid, sekundaarsetel töödel sõidetakse rubla-aegsete belarussidega tänaseni. Ei toimunud siin 90ndate keskel mingit tehnilist revolutsiooni ja ei toonud seda siia ka vanad 70ndate põllutöömasinad, mida tollal humanitaarabi vms vormis siia hulgi veeti. Ärge tehke võrdlusi sellega, mida toetuste abiga siin viimastel kümnenditel soetatud on.

Põhiline revolutsioon, mis 90ndate algul toimus, oli nimega eraomand ja turumajandus. Tootmismahu kolossaalne langus, majanduslik realiteet (kasum) ja järgnenud igasugu kriisikesed tekitasid kolosaalne tööjõu ülejäägi. Eraomanik ei pidanud traktoriste, kes tulid rängas pohmellis ja kell 12 asusid juba pead parandama. Tasapisi hakkas peale tulema ka parem põllumajandustehnika, kuid mitte selline, mis 10 korda paremini tegi. Vahe tuli ikka sellest sisse, et pool turgu kadus ja inimesed olid sunnitud valge ilma moodi tööd tegema hakkama.

[Jaanus2]

Kõva põllumajandusarutelu teil käimas. Tegelikult on nii, et täna enamuse neist toetustest saavad või mitte saavad (ja ka toodavad muidugi) endiste majandite mõõtu suurmajandid. Efektiivsus on kasvanud (tehnika parem) ja inimesi vajatakse selle pinna peale vähem kui enne. Põllumajanduslik hõive maal on kaduvväike, midagi muud tuleb vähe asemele. Peretalude taastamine õigel ajal jäi meil tegemata, toetuseta ja soodustusteta seda teha ei oleks saanud, aga meil ei raatsitud selleks raha leida. Eelistati linnainimese toidu doteerimist Lääne-Euroopa tootja poolt, see oli valik. Väiketalud ei tooda liha ja vilja sama kasumlikult, siiski on hulk tooteid, mida on väiketalus võimalik konkurentsivõimeliselt toota - näit. puu- ja köögivili ja muud aiandussaadused. Ka Eesti võiks õunu eksportida, seni toome rohkem sisse Poola õunu (Poola toetas õunaaedade rajamist, ka seal on valdavad väiketalud). Kes oma endised talumaad tagasi said, on need suurtootjale maamaksu eest kasutada andnud või niidavad toetuste eest. Tootmise alustamiseks ei ole neil täna raha.

[Kapten Trumm]

Ma ka ise arvan, et maaelu turgutamiseks pole siia vaja automaatse udara sügamisega 10 000 pealisi Heleniuse suurfarme, vaid palju mõnekümne pealisi väiksemaid farme.
Suured farmid ei anna lihtsalt tööhõivet maal.
Täna pole mingit 15 hektarilist peretalu mõtet pidada, sest sa ei suuda elu sees täita igasugu nõudeid, mida esitatakse.
Mitmel pool nimetatakse seda "traditsioonilise elulaadi säilitamiseks" ja makstakse tuimalt Brüsselist.
Kui meie võit on 4 eurot hektarile 90-le lisaks, siis mingist võidust pole põhjust rääkida, pigem on tegu inflatsiooni kompensatsiooniga ja ei enamat.