Kummardan teie kindlameelsuse eesOnuEnn kirjutas:"Ei käinud"
ma olin aastal 1980 17-aastane. ma usun, et ma olin suuteline kokku arvutama, palju meil tunde nädalas tunniplaanis kokku oli.
Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"Pole isegi mitte vaimukas, rohkem labane"
vaimukas olemiseks valin ma seltskonna, kes on suuteline naljast aru saama.
mandlioperatsiooni kohapealt aga oli tegu pigem kurva rahvatarkusega nõukode ajast. see oli üsna levinud väljend kirjeldama üldist olukorda.
vaimukas olemiseks valin ma seltskonna, kes on suuteline naljast aru saama.
mandlioperatsiooni kohapealt aga oli tegu pigem kurva rahvatarkusega nõukode ajast. see oli üsna levinud väljend kirjeldama üldist olukorda.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
No ei olnud elu nõukogude ajal mingi meelakkumine, ei olnud´! Võrreldes Aafrika eluga, muidugi oli!
Ise lõpetasin keskkooli 1981, õppisin esimesest klassist inglse keele eriklassis, kuidas sinna sattusin, ei tea, vanemad ka juba läinud, neid tundes, siis vaevalt mingit nende poolset sebimist seal polnud. Oma täditütar, kes algselt sattus C klassi, sai esimeses klassis üle tulla meie A klassi, st inglise keele erikalssi. Mis seal halba on, kui võõraid keeli oskad? See venestamine hoidis tegelikult eesti vaimu palju kindlamalt, kui praegune vabadus. Selle vabaduse hinnaks on peaguse eesti riigi kadumine, ka eesti rahva ja kultuuri kadu. Kas muidugi viimaseid väärtusi üldse on vajalik kunstlikult üleval hoida, kui on saavutatud üksikisiku igakülgene vabadus, õigus ahjust tulnud pitsale ja tailihale, see on küsimus, mitte see, ka N. Liidus oli midagi head!?
Oleks see teema algselt olnud pühendatud nõukogude korra ülistamisele, siis oleksin ka mina asunud usinalt sellele vastu võitlema. Praegu on peamised nõukakorra vastu sõnavõtjad läinud minu silmis väga libedale teele, umbes nagu nõukogude ajal, ka praegu Venemaal ja meil Savisaare puhul - sirgeseljaline valetamine (liialdamine), nii oli/on ja see on õige. Just see on Venemaa suhtumise juures viimase ajal kõige rohkem häirinud, nõukogude ajal oli nagu loomulik, aga praegu läheb nagu vähe liiaks.
Ise lõpetasin keskkooli 1981, õppisin esimesest klassist inglse keele eriklassis, kuidas sinna sattusin, ei tea, vanemad ka juba läinud, neid tundes, siis vaevalt mingit nende poolset sebimist seal polnud. Oma täditütar, kes algselt sattus C klassi, sai esimeses klassis üle tulla meie A klassi, st inglise keele erikalssi. Mis seal halba on, kui võõraid keeli oskad? See venestamine hoidis tegelikult eesti vaimu palju kindlamalt, kui praegune vabadus. Selle vabaduse hinnaks on peaguse eesti riigi kadumine, ka eesti rahva ja kultuuri kadu. Kas muidugi viimaseid väärtusi üldse on vajalik kunstlikult üleval hoida, kui on saavutatud üksikisiku igakülgene vabadus, õigus ahjust tulnud pitsale ja tailihale, see on küsimus, mitte see, ka N. Liidus oli midagi head!?
Oleks see teema algselt olnud pühendatud nõukogude korra ülistamisele, siis oleksin ka mina asunud usinalt sellele vastu võitlema. Praegu on peamised nõukakorra vastu sõnavõtjad läinud minu silmis väga libedale teele, umbes nagu nõukogude ajal, ka praegu Venemaal ja meil Savisaare puhul - sirgeseljaline valetamine (liialdamine), nii oli/on ja see on õige. Just see on Venemaa suhtumise juures viimase ajal kõige rohkem häirinud, nõukogude ajal oli nagu loomulik, aga praegu läheb nagu vähe liiaks.
Viimati muutis ppp, 20 Aug, 2012 23:43, muudetud 1 kord kokku.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Onu Ennule - on vaimukas küll, ei maksa tagasihoidlik olla, oleme objektiivsad!
Kes on objektiivne, sellele respekt! Aga kes materdab ja väitleb muidu niisama, sellele meie vastulöök! Näiteks ksf! Corvus - põhjendab omi väiteid (kuigi ei nõustu nendega alati) on võtnud väikese puhkuse, vb ka aru saanud, et on valel teel!
Kes on objektiivne, sellele respekt! Aga kes materdab ja väitleb muidu niisama, sellele meie vastulöök! Näiteks ksf! Corvus - põhjendab omi väiteid (kuigi ei nõustu nendega alati) on võtnud väikese puhkuse, vb ka aru saanud, et on valel teel!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ehk siis täpsemalt öeldes - Eesti riigi hinnaks on sellesama Eesti riigi kadumine, ka eesti rahva ja kultuuri kadu?ppp kirjutas:Selle vabaduse hinnaks on peaguse eesti riigi kadumine, ka eetsti rahva ja kultuuri kadu.
Samal ajal kui ilma selle Eesti riigita saabuks eesti rahva ja kultuuri kadu veel kindlamini.
Huvitav valik..
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Parandatud mõni kirjaviga. Aga tõesti - vabaduse eest tuleb maksta - Eesti rahvusriik ja üldse eesti iseolemine, nn eesti kultuur jms, see läheb paratamatult selle vabaduse maksuks, selles pole mingit kahtlust! Ja kui ma eksin, seda parem!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Loodetavasti eksid. Sest seda kadakasakslust, pajuvenelust ja praegust võsaameeriklust on läbi aegade kolliks peetud, rahvus on aga siiski õnneks siiani veel säilinud. Tõsi küll, tagala pole vist küll kunagi nii lahja kah olnud kui praegu...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"See venestamine hoidis tegelikult eesti vaimu palju kindlamalt, kui praegune vabadus"
selle venestamise tulemusena on meil nüüd umbkeelne ja -meelne lasnamäe. kui ma sealsamas kaheksakümnendate alguses tallinna telefonivõrgus töötasin, siis oli seal väga üksikud mikrorajoonid, kiiresti ehitati ued majad ja toodi venemaalt uued inimesed.
ei näe küll selles midagi positiivset.
selle venestamise tulemusena on meil nüüd umbkeelne ja -meelne lasnamäe. kui ma sealsamas kaheksakümnendate alguses tallinna telefonivõrgus töötasin, siis oli seal väga üksikud mikrorajoonid, kiiresti ehitati ued majad ja toodi venemaalt uued inimesed.
ei näe küll selles midagi positiivset.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Et siis 40-ne kiri oli ekslik....??ppp kirjutas:See venestamine hoidis tegelikult eesti vaimu palju kindlamalt, kui praegune vabadus. Selle vabaduse hinnaks on peaguse eesti riigi kadumine, ka eesti rahva ja kultuuri kadu.
Nägid tonti..??
Pingutasid üle..??
Ja sa räägid veel objektiivsusest...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Arvan, et ongi objektiivne väide see eesti riigi ja rahvuse kadumine ja hääbumine.tommy kirjutas:Et siis 40-ne kiri oli ekslik....??ppp kirjutas:See venestamine hoidis tegelikult eesti vaimu palju kindlamalt, kui praegune vabadus. Selle vabaduse hinnaks on peaguse eesti riigi kadumine, ka eesti rahva ja kultuuri kadu.
Nägid tonti..??
Pingutasid üle..??
Ja sa räägid veel objektiivsusest...
40-ne kiri ei olnud ekslik, kõik õige, ka Lasnamäe jutt. Aga objektiivne reaalsus on, et rahva arv kahaneb, rahvastik vananeb (arenenud riikidele omane, nagu siin varemaltki öeldud), terasemad ja hakkajamad lähevad mööda maailma (kaupade ja tööjõu vaba liikumine, vabadus!) ja üsna naiivne on väita, et tore on, las lähevad, hangivad kogemusi, arendavad ennast ja siis tulevad tagasi ja kukuvad eesti elu uueks looma...). Osa tuleb muidugi, aga kui suur osa (õigemini - kui väike osa). Vabaduse ja üleilmastumise tingimustes tulevad põlved ei pea seda eesti asja ja eestlaseks olemist ja väikerahva suurusehullustust ja natsionalismi enam eriti millekski, tähtis on tarbimine ja materiaalne heaolu...
Vb liialdan veidi, aga kunagi juhtub see nagunii, et rahvused kaovad, vb kaob ka kogu inimkond, seega on minu jutt objektiivne, mitte subjektiivne!
Ehk peaksin veel selgitama seda väidet, et kuidas venestamine eesti vaimu tugevana hoidis... aga ei viitsi, üldiselt peaks olema see asi mõistetav. Surve ja vägivald tekitab vastupanu jne...
Niipalju siis minu väitest, et halval asjal on oma head küljed ja vastupidi. Ja muidugi ei tee need mõned väikesed "head küljed" halba asja heaks ega vastupidi, selge see.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ega ma ei saagi siiamaani aru, mida sa seal üldse väitsid. Mina rääkisin, et meil on kaks ideaalpresidenti ning üks n.ö. aupresident, vanade teenete eest. Keegi neile, kes leidsid n.liidus ka midagi head.Lemet kirjutas:Pean tunnistama, et isand Sho mõtteuperpallid jäävad minu jaoks hoomamatuks...kuskohas ma küll väitsin, et tegu on olnud vaid kahe presidendiga.
Siis hakkasid sa tema teeneid üles lugema ja nagu millelegi vastu vaidlema. Täpselt ütlemata, kas sa pead teda meie ainsaks, kõige paremaks ja tähtsamaks presidendiks või vastupidi, ei loe üldse presidendiks. Kuna esimene variant on märksa rumalam, siis jäigi mul loogiliselt üle eeldada, et sinu väited on kantud teisest sellisest mõtteuperpallist.
Ei, see ei ole sinu süü. Aga selle lausega sa vihjad, et see on n.liidu süü. Oled sa selles ikka päris kindel? Kas sa tõesti ilma n.liiduta poleks tahtnud teha tööd, mis sulle meeldib?VanaUnt kirjutas:Võib olla on tõesti minu süü, et mina olen oma elu teinud seda tööd, mis mulle meeldib, nii NL ajal, kui ka praegu.
Võtke teed ja tulge homme jälle..
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44074
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Üks "reziimi teene", mis tuleks kähku üle võtta 80ndatest on sündinud laste arv.
Selles osas ületas "reziim" ENSV-s arenenud Euroopat ikka üsna veenva edumaaga.
Tollal sündis Euroopas 1000 elaniku kohta aastas 12 last (praeguseks langenud alla 11), meil ca 15-17.
Võrdluseks 2010 oli sama näitaja Eestis 11,7.
CIA Factbooki järgi leiab Eesti sündivusnäitajate poolest maailmas praegu ca 150. kohal. Asi on s***.
Eesti tulevik vastasel juhul on end heaolu tagamiseks kaelani võlgadesse laenanud pisiriik või pisiriik, kus teovõimeline elanikkond on parematele jahimaadele läinud.
Nüüd edasi: süsteemi teenetest või süsteemi kiuste.
Sündivuse trend ENSV ajal oli selgelt ülespoole, eriti märkimisväärne (ja tänaseni saavutamatu) sündimus oli 80ndatel (samas taktis eluolu paranemisega)
Järelikult seotud heaolu ja kindlustundega (just seda viimast täna napib). Koos omaaegse elukvaliteediga (varane suremus) tekitas tegelikult omalaadse elanikkonna noorenemise surve. Piltlikult öeldes oli laste saamine odav ja kindel.
Ühesõnaga, need 10 piires sündivused Euroopas pole sugugi see, mida me peaks hõisates enda kanda võtma.
Et selle probleemiga kui tähtsaima strateegilise küsimusega eriti ei tegeleta, on süsteemi viga (hetkel siis perioodiliste valimistega süsteemi).
Nimelt on kombeks, et seatakse vaid keskmise ajahorisondiga eesmärke, millelt on võimalik valimistel kasu lõigata.
Sündimus see pole, seepärast jagatakse üksteise võidu pensionilisasid.
Kuidas lahendada? Mitte ENSV-sse tagasi minekuga, vaid probleemi pidevas fookuses hoidmisega, mis ühel hetkel sunnib eri koalitsioone samme astuma.
Kõrgem sündimus annab reaalset materiaalset kasu alles 20 aasta pärast.
Antud juhul saeb suur valikuvabadus meie enda tabureti jalgu. Vabadus hoorata ja reisida vs kohustus tittesid kasvatada.
Samamoodi saeb vabadus kõige sisse ajada ja teha mida tahan - järeltuleva põlvkonna tervist (on juba saaginud).
Piltlikult öeldes viimase buumi ajal me neid "süsteemi teeneid" sõimegi - sellest sõltus töötegijate arv (mis läheb tulevikus kolinal meil allamäge).
Selles osas ületas "reziim" ENSV-s arenenud Euroopat ikka üsna veenva edumaaga.
Tollal sündis Euroopas 1000 elaniku kohta aastas 12 last (praeguseks langenud alla 11), meil ca 15-17.
Võrdluseks 2010 oli sama näitaja Eestis 11,7.
CIA Factbooki järgi leiab Eesti sündivusnäitajate poolest maailmas praegu ca 150. kohal. Asi on s***.
Eesti tulevik vastasel juhul on end heaolu tagamiseks kaelani võlgadesse laenanud pisiriik või pisiriik, kus teovõimeline elanikkond on parematele jahimaadele läinud.
Nüüd edasi: süsteemi teenetest või süsteemi kiuste.
Sündivuse trend ENSV ajal oli selgelt ülespoole, eriti märkimisväärne (ja tänaseni saavutamatu) sündimus oli 80ndatel (samas taktis eluolu paranemisega)
Järelikult seotud heaolu ja kindlustundega (just seda viimast täna napib). Koos omaaegse elukvaliteediga (varane suremus) tekitas tegelikult omalaadse elanikkonna noorenemise surve. Piltlikult öeldes oli laste saamine odav ja kindel.
Ühesõnaga, need 10 piires sündivused Euroopas pole sugugi see, mida me peaks hõisates enda kanda võtma.
Et selle probleemiga kui tähtsaima strateegilise küsimusega eriti ei tegeleta, on süsteemi viga (hetkel siis perioodiliste valimistega süsteemi).
Nimelt on kombeks, et seatakse vaid keskmise ajahorisondiga eesmärke, millelt on võimalik valimistel kasu lõigata.
Sündimus see pole, seepärast jagatakse üksteise võidu pensionilisasid.
Kuidas lahendada? Mitte ENSV-sse tagasi minekuga, vaid probleemi pidevas fookuses hoidmisega, mis ühel hetkel sunnib eri koalitsioone samme astuma.
Kõrgem sündimus annab reaalset materiaalset kasu alles 20 aasta pärast.
Antud juhul saeb suur valikuvabadus meie enda tabureti jalgu. Vabadus hoorata ja reisida vs kohustus tittesid kasvatada.
Samamoodi saeb vabadus kõige sisse ajada ja teha mida tahan - järeltuleva põlvkonna tervist (on juba saaginud).
Piltlikult öeldes viimase buumi ajal me neid "süsteemi teeneid" sõimegi - sellest sõltus töötegijate arv (mis läheb tulevikus kolinal meil allamäge).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sündivuse suurendamine on üks raskemaid ja keerukamaid probleeme, mis ei ole nii kergelt riikliku regulatsiooniga lahendatav. See koosneb tohustust hulgast väikestest nüanssidest (näiteks naiste suurenenud karjäärivõimalused, mis lükkavad sünnitamise oluliselt vanemasse ikka), mis kokku annavad tervikpildi. Riik on meil ka tänaseks teinud ära väga palju - me oleme selles osas vist üks euroopa juhtivaid riike.Kapten Trumm kirjutas:Üks "reziimi teene", mis tuleks kähku üle võtta 80ndatest on sündinud laste arv.
Selles osas ületas "reziim" ENSV-s arenenud Euroopat ikka üsna veenva edumaaga.
Tollal sündis Euroopas 1000 elaniku kohta aastas 12 last (praeguseks langenud alla 11), meil ca 15-17.
Võrdluseks 2010 oli sama näitaja Eestis 11,7.
CIA Factbooki järgi leiab Eesti sündivusnäitajate poolest maailmas praegu ca 150. kohal. Asi on s***.
Eesti tulevik vastasel juhul on end heaolu tagamiseks kaelani võlgadesse laenanud pisiriik või pisiriik, kus teovõimeline elanikkond on parematele jahimaadele läinud.
Nüüd edasi: süsteemi teenetest või süsteemi kiuste.
Sündivuse trend ENSV ajal oli selgelt ülespoole, eriti märkimisväärne (ja tänaseni saavutamatu) sündimus oli 80ndatel (samas taktis eluolu paranemisega)
Järelikult seotud heaolu ja kindlustundega (just seda viimast täna napib). Koos omaaegse elukvaliteediga (varane suremus) tekitas tegelikult omalaadse elanikkonna noorenemise surve. Piltlikult öeldes oli laste saamine odav ja kindel.
Ühesõnaga, need 10 piires sündivused Euroopas pole sugugi see, mida me peaks hõisates enda kanda võtma.
Et selle probleemiga kui tähtsaima strateegilise küsimusega eriti ei tegeleta, on süsteemi viga (hetkel siis perioodiliste valimistega süsteemi).
Nimelt on kombeks, et seatakse vaid keskmise ajahorisondiga eesmärke, millelt on võimalik valimistel kasu lõigata.
Sündimus see pole, seepärast jagatakse üksteise võidu pensionilisasid.
Kuidas lahendada? Mitte ENSV-sse tagasi minekuga, vaid probleemi pidevas fookuses hoidmisega, mis ühel hetkel sunnib eri koalitsioone samme astuma.
Kõrgem sündimus annab reaalset materiaalset kasu alles 20 aasta pärast.
Antud juhul saeb suur valikuvabadus meie enda tabureti jalgu. Vabadus hoorata ja reisida vs kohustus tittesid kasvatada.
Samamoodi saeb vabadus kõige sisse ajada ja teha mida tahan - järeltuleva põlvkonna tervist (on juba saaginud).
Piltlikult öeldes viimase buumi ajal me neid "süsteemi teeneid" sõimegi - sellest sõltus töötegijate arv (mis läheb tulevikus kolinal meil allamäge).
Nagu üks majandusteadlane ütles välja väga proosalise ja julma tõe - kui me tahame radikaalselt sündivust tõsta peame riikliku pensionisüsteemi päevapealt lõpetama. Ebakindlus vanaduspõlve suhtes paneb omale järelkasvu kasvatama.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44074
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Täna sotsiaalvaldkonnas konkureerivadki lapsed vs pensionärid.
Kuna pensionäridelt laekuvad lisahääled on valimisperioodi sobiva viiteajaga, kipub vaekauss pensionäride poole kalduma.
Eestis on üksjagu tehtud, kuid süsteem kui selline on jäänud poolikuks ja tükati kuuma kartulina osaliste vahele veerema.
Kui koostada harjukeskmise leibkonna eelarve (2 keskmist palka saavat vanemat, 2 last), siis väikse arvutuse järel selgub tõsiasi, et 2 last tähendab karmilt elustandardi kärpimist, nt oma korter üürika vastu, moekatest lõbudest loobumist jne. Selge on see, et kui arusaamad kipuvad protsessi segama, tuleb seda teiselt poolt materiaalselt stimuleerida. Kuna sundida vabas ilmas ei saa, tuleb motiveerida.
Selge see, et süsteem, kus rahaline toetus on naeruväärne (alates vist lausa 2001. a vaid 19 eurot per laps lõviosa leibkondade jaoks) ja kus investeeringurahad ei käi absoluutselt ühte jalga demograafiliste protsessidega - ei motiveeri ka kedagi heaolu kärpima.
Kuna pensionäridelt laekuvad lisahääled on valimisperioodi sobiva viiteajaga, kipub vaekauss pensionäride poole kalduma.
Eestis on üksjagu tehtud, kuid süsteem kui selline on jäänud poolikuks ja tükati kuuma kartulina osaliste vahele veerema.
Kui koostada harjukeskmise leibkonna eelarve (2 keskmist palka saavat vanemat, 2 last), siis väikse arvutuse järel selgub tõsiasi, et 2 last tähendab karmilt elustandardi kärpimist, nt oma korter üürika vastu, moekatest lõbudest loobumist jne. Selge on see, et kui arusaamad kipuvad protsessi segama, tuleb seda teiselt poolt materiaalselt stimuleerida. Kuna sundida vabas ilmas ei saa, tuleb motiveerida.
Selge see, et süsteem, kus rahaline toetus on naeruväärne (alates vist lausa 2001. a vaid 19 eurot per laps lõviosa leibkondade jaoks) ja kus investeeringurahad ei käi absoluutselt ühte jalga demograafiliste protsessidega - ei motiveeri ka kedagi heaolu kärpima.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ma ei ütleks et lapsed ja penskarid väga konkureerivad. Paljuks neid pensionäri soodustusi väga on? Pensioni pead sa ju niikuinii maksma ja ega see makstav pension nüüd nii suur ka ei ole, et sealt veel kärpida. Tulumaksuvabastusest jäid ju pensionärid ka ilma.
Ja miks peaks oma korterist üürika kasuks loobuma, Tallinnas vähemalt on igakuine laenumakse ja üürimakse enam vähem samas suurusjärgus. Kui sa just neid eediku korterirõõme ei mõelnud, aga nendeski oli päris soolane üür ja järjekord kah veel.
Ja miks peaks oma korterist üürika kasuks loobuma, Tallinnas vähemalt on igakuine laenumakse ja üürimakse enam vähem samas suurusjärgus. Kui sa just neid eediku korterirõõme ei mõelnud, aga nendeski oli päris soolane üür ja järjekord kah veel.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline