Kas N Liidus oli ka midagi head?
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Laste arvu kiireks tõstmise üheks võimaluseks oleks likvideerida see poolsolidaarne pensionisüsteem hoopiski, aga selle peale tekkivat kisa ei jõuaks keegi välja kannatada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44087
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Tegelikult on laste arvu tuntav kasvatamine EV strateegiline küsimus top 3 hulgas (kui mitte esimene).
Nähtavalt fundamentaalsete nihetega tegeleda ei taheta (kui RE asja suvel üles korjas sotside käest), käib vaid tulekahju leevendamine.
Piltlikult öeldes pole leibkond "2 keskmist palka ja 2 last" täna eriline toetuste objekt, samas kui natuke arvutada, selgub sealt, et hea elu rudimendid nagu korterid/majad ja autod ning laste saamine kipuvad paraku konkureerima. Ehk siis lastesaamiseks tuleb loobuda sellest, mida väljakujunenud arvamuse järgi trendikaks peetakse.
Ise teema protsessis on "kolmandad isikud" ehk hoiu- ja haridussüsteem, kus infrat finantseerib KOV ja kes sellega tükati täitsa takerdunud juba on. Või Tallinna näitel lausa kaikaid valitsusele kodarasse loobib.
Et KOV on põhimõtteliselt oma otsustes keskvõimust sõltumatu, on valge ilma iseärasus (õige kah ilma "kõnedeta teadagi kust").
Samas tuleb aru anda, et teatud lõikudes pole võimalik vettpidavat poliitikat ellu viia, kuna KOV huvid on teised.
Näiteks elanikkonna väljavool suurtest asulatest (valglinnastumine) on puhas KOV tasemel käinud protsess, kuid kahjuks pole see enamasti kooskõlas teiste riiklike programmidega, mida finantseerib keskvalitsus (nt transport) või puuduvad protsessi toetamiseks vajalikud finantsid.
Täna nt Tallinna ümbruskonnas on levinud protsess, et kuskil lähivallas elavatest vanematest on üks sisse kirjutatud Tallinna, et saada osa Tallinna võimsast sotsiaalinfrast (lähivaldades ei jagu kooli- ega lasteaiakohti juba ammugi), samas käib eri toetuste jms meetmetega äge rebimine, millne KOV suudab elanikud endale meelitada (nt Tallinna linn muutis hiljuti sünnitoetuste süsteemi, mille kohaselt peab 320 eur sünnitoetuse saamiseks olema mõlemad elanikud sünni hetkel Tallinna registris ning pool toetusest saab kätte aasta pärast (et ei tekiks pendeldamist).
Nähtavalt fundamentaalsete nihetega tegeleda ei taheta (kui RE asja suvel üles korjas sotside käest), käib vaid tulekahju leevendamine.
Piltlikult öeldes pole leibkond "2 keskmist palka ja 2 last" täna eriline toetuste objekt, samas kui natuke arvutada, selgub sealt, et hea elu rudimendid nagu korterid/majad ja autod ning laste saamine kipuvad paraku konkureerima. Ehk siis lastesaamiseks tuleb loobuda sellest, mida väljakujunenud arvamuse järgi trendikaks peetakse.
Ise teema protsessis on "kolmandad isikud" ehk hoiu- ja haridussüsteem, kus infrat finantseerib KOV ja kes sellega tükati täitsa takerdunud juba on. Või Tallinna näitel lausa kaikaid valitsusele kodarasse loobib.
Et KOV on põhimõtteliselt oma otsustes keskvõimust sõltumatu, on valge ilma iseärasus (õige kah ilma "kõnedeta teadagi kust").
Samas tuleb aru anda, et teatud lõikudes pole võimalik vettpidavat poliitikat ellu viia, kuna KOV huvid on teised.
Näiteks elanikkonna väljavool suurtest asulatest (valglinnastumine) on puhas KOV tasemel käinud protsess, kuid kahjuks pole see enamasti kooskõlas teiste riiklike programmidega, mida finantseerib keskvalitsus (nt transport) või puuduvad protsessi toetamiseks vajalikud finantsid.
Täna nt Tallinna ümbruskonnas on levinud protsess, et kuskil lähivallas elavatest vanematest on üks sisse kirjutatud Tallinna, et saada osa Tallinna võimsast sotsiaalinfrast (lähivaldades ei jagu kooli- ega lasteaiakohti juba ammugi), samas käib eri toetuste jms meetmetega äge rebimine, millne KOV suudab elanikud endale meelitada (nt Tallinna linn muutis hiljuti sünnitoetuste süsteemi, mille kohaselt peab 320 eur sünnitoetuse saamiseks olema mõlemad elanikud sünni hetkel Tallinna registris ning pool toetusest saab kätte aasta pärast (et ei tekiks pendeldamist).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44087
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Mis minuga küll lahti, pean corvusega nõustuma
Vanemahüvitis on igati ontlik ja progessiivne süsteem (seda veel vahepeal pikendati 1,5 aastani).
Siiski ketist puuduvad endiselt mõningad lülid, mis minu arvates mõjutavad lõpptulemust ehk laste arvu.
1. esmase toetuse ehk vanemahüvitise kestus/suurus - näib et on silmas peetud RE stammkunde (edukas naine) arvamust asjast, eelistatud on üksikute suuri summasid (suur ülempiir) üldisele tasemele ja kestusele. Võibolla peaks see olema nt üks keskmine palk kõigil ka 24 kuu jooksul (sellises eas on juba reaalne lasteaeda panek). Küsimus on selles, et kuigi teoorias 1,5a saab sõime panna, on sõimerühmasid väga vähe ja seal ei pea tervis vastu (ema pole reaalselt töövõimeline). (siinkohal - hajutamaks erapoolikuid kahtlusi - meie pere nt võidab pigem tänase süsteemiga (suur summa) ).
2. toetus laste kasvatamise järel (peale vanemahüvitist). See on pikki aastaid olnud naeruväärselt madal ja tulevikus "mittevaesed" seda ei saa. Ühest küljest oleks õiglasem, teisalt mis see jõukama laps siis vähem väärt ühiskonnas on? 1-2 lapse korral saad per nase 19 eurot sentidega, selle eest saab tervelt ühe mähkmepaki. Samas väänab keskmine lasteaed sulle kraesse 60-70 eurose kuutasu nagu naksti. Lastehoiust hoidja või eralastehoiu käes ei räägigi. Ka ei räägi igasugu ringide-klubide samas suurusjärgus kuumaksudest. Kui panna see asi 2 lapse ja 2 keskmise palga saaja konteksti - noo ei vea välja.
3. lastehoid/haridus. Kuigi vanema rahakotist ei käi, pole tihtipeale tagatud lastehoid peale vanemahüvitise lõppemist (1,5 a), teiseks pole vastav infra ammuilma kooskõlas vajadusega. Näiteks Tallinnas ehitati suures agaruses lasteaedu tont teab milleks ja nüüd laiutavad juba juhatajaid käis, määä - piirnormid ei luba rohkem vastu võta. Lähivaldades- ei räägigi. Mida pole, seda pole (oma viga kah kui suurt uusealanike massi sisse lasti). Täna näiteks käivad lapsed Keilast või Ääsmäelt koolis Tallinnas (jah lugesite õigesti, nendega tegeleb paar kooli linna ääres).
ENSV ajal asendas ülalkirjeldatud asju riiklikust vajadusest lähtuv planeerimine (koos elamurajoonidega ehitati ka koolid, lasteaiad ja muu) ning tasusid asendas lahja lobi solidaarselt kõigile. Arvan, et siis oli asi nn riiklike vajadustega paremini kooskõlas.
Edit: ei arvan, et lapsi peab ühiskond kasvatama, aga ühiskonna rahaline panus täna järeltulijate kasvatamiseks on vanema silmis üsna pisike, samas väänab see "ühiskond" igal võimalikul juhul sulle lisakulusid kraesse (pidevalt kerkivad igasugu tasud, tasapisi kaduma kippuvad maksusoodustused, rääkimata üldisest hinnarallist).
Vanemahüvitis on igati ontlik ja progessiivne süsteem (seda veel vahepeal pikendati 1,5 aastani).
Siiski ketist puuduvad endiselt mõningad lülid, mis minu arvates mõjutavad lõpptulemust ehk laste arvu.
1. esmase toetuse ehk vanemahüvitise kestus/suurus - näib et on silmas peetud RE stammkunde (edukas naine) arvamust asjast, eelistatud on üksikute suuri summasid (suur ülempiir) üldisele tasemele ja kestusele. Võibolla peaks see olema nt üks keskmine palk kõigil ka 24 kuu jooksul (sellises eas on juba reaalne lasteaeda panek). Küsimus on selles, et kuigi teoorias 1,5a saab sõime panna, on sõimerühmasid väga vähe ja seal ei pea tervis vastu (ema pole reaalselt töövõimeline). (siinkohal - hajutamaks erapoolikuid kahtlusi - meie pere nt võidab pigem tänase süsteemiga (suur summa) ).
2. toetus laste kasvatamise järel (peale vanemahüvitist). See on pikki aastaid olnud naeruväärselt madal ja tulevikus "mittevaesed" seda ei saa. Ühest küljest oleks õiglasem, teisalt mis see jõukama laps siis vähem väärt ühiskonnas on? 1-2 lapse korral saad per nase 19 eurot sentidega, selle eest saab tervelt ühe mähkmepaki. Samas väänab keskmine lasteaed sulle kraesse 60-70 eurose kuutasu nagu naksti. Lastehoiust hoidja või eralastehoiu käes ei räägigi. Ka ei räägi igasugu ringide-klubide samas suurusjärgus kuumaksudest. Kui panna see asi 2 lapse ja 2 keskmise palga saaja konteksti - noo ei vea välja.
3. lastehoid/haridus. Kuigi vanema rahakotist ei käi, pole tihtipeale tagatud lastehoid peale vanemahüvitise lõppemist (1,5 a), teiseks pole vastav infra ammuilma kooskõlas vajadusega. Näiteks Tallinnas ehitati suures agaruses lasteaedu tont teab milleks ja nüüd laiutavad juba juhatajaid käis, määä - piirnormid ei luba rohkem vastu võta. Lähivaldades- ei räägigi. Mida pole, seda pole (oma viga kah kui suurt uusealanike massi sisse lasti). Täna näiteks käivad lapsed Keilast või Ääsmäelt koolis Tallinnas (jah lugesite õigesti, nendega tegeleb paar kooli linna ääres).
ENSV ajal asendas ülalkirjeldatud asju riiklikust vajadusest lähtuv planeerimine (koos elamurajoonidega ehitati ka koolid, lasteaiad ja muu) ning tasusid asendas lahja lobi solidaarselt kõigile. Arvan, et siis oli asi nn riiklike vajadustega paremini kooskõlas.
Edit: ei arvan, et lapsi peab ühiskond kasvatama, aga ühiskonna rahaline panus täna järeltulijate kasvatamiseks on vanema silmis üsna pisike, samas väänab see "ühiskond" igal võimalikul juhul sulle lisakulusid kraesse (pidevalt kerkivad igasugu tasud, tasapisi kaduma kippuvad maksusoodustused, rääkimata üldisest hinnarallist).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Ega see planeerimine aitaski ainult ENSV tingimustes, kus suures pajas keedeti lahja supp valmis ja siis tõsteti kulbiga igaühele.Kapten Trumm kirjutas:
ENSV ajal asendas ülalkirjeldatud asju riiklikust vajadusest lähtuv planeerimine (koos elamurajoonidega ehitati ka koolid, lasteaiad ja muu) ning tasusid asendas lahja lobi solidaarselt kõigile. Arvan, et siis oli asi nn riiklike vajadustega paremini kooskõlas.
Hetkel näiteks Tallinna LV planeeris ka mingis arengukavas teha juurde 3000 lasteaiakohta ja selleks (penen nüüd numbrid täitsa mälu järgi, suurusjärk õige) ehitada ca 10 uut lasteaeda ja renoveerida hunniku lasteaedu. tegelikkuses loodi 2000 lasteaiakohta ühtegi uut lasteaeda ehitamata ja seda lihtlabase rühmade suurendamise ja normide muutmise trikiga, kuna propagandakulud on ju olulisemad. Millised on variandid: tagasi plaanimajandusse minna oleks ka jama; järgmistel valimistel loota, et valitakse normaalsem seltskond võimule?; pädevad juristid muidugi võiksid üritada TLV kohtusse kaevata, sest formaalselt kogu oma Tallinna TV ja muu juraga savipäts tegelikult rikub KOV seadust, aga kesse selle protsessimise kinni maksab?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44087
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Meie lasteaias konkreetselt käis mänguväljaku remont ENSV parimas vaimus (ka Tallinnas). Kes tõi purgi värvi ja kes kaasa labida. Samamoodi sai vajalikke asju (nt vaibad) ostetud.
Egas töö või vajaliku ostmise vastu midagi pole, aga protest tekkis kesikute prassimise vastu küll (ilmselt ka probleem selles, et lasteaia juhataja olla keeldunud parteisse astumast).
Sedasi see Edgar neid "valitsuse paljaksröövitud vaeseid" tegelikult toetab. Ahjaa, kohatasu+toit on 70 euri.
Nüüd, peale selle õnnetu lapse surmajuhtumit redelil järgneb kuuldavasti "ohtliku ja moraalselt iganenud mänguväljaku elementide demontaaz".
Mida asendatakse vist eimillegiga (arvestates ülal kirjutatut) või tehakse korjandus.
Sedasi me siis praktikas panustamegi järeltulevasse põlve.
Egas töö või vajaliku ostmise vastu midagi pole, aga protest tekkis kesikute prassimise vastu küll (ilmselt ka probleem selles, et lasteaia juhataja olla keeldunud parteisse astumast).
Sedasi see Edgar neid "valitsuse paljaksröövitud vaeseid" tegelikult toetab. Ahjaa, kohatasu+toit on 70 euri.
Nüüd, peale selle õnnetu lapse surmajuhtumit redelil järgneb kuuldavasti "ohtliku ja moraalselt iganenud mänguväljaku elementide demontaaz".
Mida asendatakse vist eimillegiga (arvestates ülal kirjutatut) või tehakse korjandus.
Sedasi me siis praktikas panustamegi järeltulevasse põlve.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
OK, Trumm, ma loodan et sa nõustud, et see ei ole süsteemi viga, kui sellised asjad toimuvad vaid on konkreetsete inimeste probleem. Savikas on sisuliselt teinud Tallinnast oma viimase defence line, sest ta teab, et kui ta siin kukub, siis on Keskerakonnaga lood lühikesed. Ja selleks, et veel kuidagigi oma agooniat pikendada peab ta linna eelarvet lüpsma nii kuis jäksab.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
selle koha peal oleks ilus see teema lõpetada, üksmeel on leitud ja kõik rahul ning õnnelikud.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Televisioon ei luba..
"Omakohus" on pannud selle teema kohtu alla..
"Omakohus" on pannud selle teema kohtu alla..
Võtke teed ja tulge homme jälle..
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Corvus kirjutas:Ma juba tegelen sellega. Sportlikust huvist ja eneseharimise soovist lähtuvalt. Teisipäeval saan kokku mainitud kliinikumi endise juhiga, eks siis küsin, et kustkohast oleks kõige parem mingeid adekvaatsemaid allikaid leida. Äkki on keegi isegi midagi kommenteeritult editeerinud taastatud vabariigi ajal.
Lemet kirjutas:Ja KINDLASTI küsi (ning pane vastus ka siia üles)kokkusaamisel ka tema kui mõlemapoolset kogemust omava spetsialisti arvamust suguhaiguste seisust ja nende ravist võrdlevalt nendes süsteemidest. See tähendab, et kumb süsteem tagas-tagab parema ja tulemuslikuma haiguste avastamise ja profülaktika. Raviprotsess kui selline pole vast sedapalju oluline, loogiliselt on ravimeetodid ja ravimid tollest ajast paremaks muutunud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
""Omakohus" on pannud selle teema kohtu alla.."
ma õnneks ei vaata kommertskanaleid.
ma õnneks ei vaata kommertskanaleid.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Savikas on sisuliselt teinud Tallinnast oma viimase defence line, sest ta teab, et kui ta siin kukub, siis on Keskerakonnaga lood lühikesed. Ja selleks, et veel kuidagigi oma agooniat pikendada peab ta linna eelarvet lüpsma nii kuis jäksab.
Millest sellised järeldused?
Kui aastate lõikes vaadata, siis on tegu ikka hoopis hoolikalt planeeritud ja sihikindlalt läbiviidava KE pealetungioperatsiooniga ja hoopis eestikeelne ning -meelne seltskond on Tallinnas see, kes siin veel tegelikult lootusetul positsioonil pideva turmtule all olles küünte ja hammastega sellest viimasest liinist kinni hoiab. Tegelikult on aga tegu juba kaotatud alaga, kui kaine mõtlemine järelduste tegemisel appi võtta. Aga see on siin ka puhtalt põhimõtte asi, kuigi pragmaatikud võiksid ju seda viimse positsiooni hoidmist naeruvääristada ja seda numbritesse pannes ära-arvamata tobeduseks pidada. Põhimõtte asi, end pealinnast mitte välja lüüa lasta. Kas või viimase veretilgani.
Sellel viimasel segipekstud kaevikuliinil olijate olukorra muudab omakorda aga raskeks ka see, et lisaks vastase marutulele, on nad ka omavahel mõnikord ikka äärmiselt vaenulikult. Mõrvavad üksteist teineteisele nuga selga lüües, mõnikord lausa näkku tulistades, vahetavad ülemaid, alluvus on alatasa küsitav jne. Hoia siis veel seda rindejoont selliselt, rääkimata vasturünnakule minekust.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
"Kui aastate lõikes vaadata, siis on tegu ikka hoopis hoolikalt planeeritud ja sihikindlalt läbiviidava KE pealetungioperatsiooniga ja hoopis eestikeelne ning -meelne seltskond on Tallinnas see, kes siin veel tegelikult lootusetul positsioonil pideva turmtule all olles küünte ja hammastega sellest viimasest liinist kinni hoiab."
siin sa eksid. KE on vastandand ennast kõigi teistega ja hoiab kramplikult kinni oma viimasest kindlustatud punktist. selle nimel on ära antud ka kõik positsioonid muudes linnades-valdades.
piirajad seevastu on ilmselt valinud kurnamistaktika otsese pealepressimise asemel.
siin sa eksid. KE on vastandand ennast kõigi teistega ja hoiab kramplikult kinni oma viimasest kindlustatud punktist. selle nimel on ära antud ka kõik positsioonid muudes linnades-valdades.
piirajad seevastu on ilmselt valinud kurnamistaktika otsese pealepressimise asemel.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44087
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Igal vorstil on kaks otsa ja tükati on need mõlemad otsad ka järgi katsetatud.
Ühest küljest on hea kontroll olukorra üle, kuid see toimub vabaduse hinnaga - paha paha.
Samas analoogselt kevadel karjamaale lastavate vasikatega kipub jälle see vabadus väga pähe hakkama ja nii on välja kujunenud süsteem, kus tegelikult pole halli aimu isegi tõesest statistikast, rääkimata raviprotsessi kontrollimisest (iseravimine on veel rohkem levinud). Täna on indiviidil üsna suur vabadus levitada oma iseravimisega resistentseks muudetud haigusetekitajaid ja talle ei saagi nagu midagi teha. Üsna ropp asi on nt leviv ravimitele allumatu tuberkuloos. Kas antud juhul kaalub isiklik vabadus selle üles, et iga tont võib minna läkastada oma haigustekitajaid täistuubitud bussis 40-le inimese kraevahele? Minuarust mitte.
Küsimus pole ainult suguhaigustes (mis on tõesti isiklikum teema) - täpselt samasugune pardakk on näiteks tuberkuloosiga (mida kah ENSV-s pooleldi sundkorras diagnoositi (meenutage neid busse kolhoosikeskuses ja asutuste kaupa järjekordi)) ja selle endale külge korjamiseks pole mingeid intiimkontakte vaja. Kindlasti leiaks neid tõbesid veel - kaasa arvatud teatud haiguste taasteke tulevikus seoses "vaktsineerimisest põhimõtteliselt keeldujatega" - loe tervisejulgeoleku parasiitidega. Kas peab näiteks korra võidetud lastehalvatuse vms jama taas liikvele laskma? Kah mitte.
NSVL ajal oli armeel alati prioriteet - käis see tavainimese vabaduste piiramise hinnaga - väga paha asi.
Nüüd aga on eraisiku õigused kõige ees ja need kasutavad ikka väga konkreetselt seda sarvedega vehkimise vabadust ära igasugu ühiskonna vajaduseks tehtavate ürituste saboteerimiseks ja labaseks omakasuks. Võtame või need lõputult vinduvad infraprojektid, mis regulaarselt kallinevad, kuna 1-2 maaomanikku loodavad miljonäriks saada või lihtsalt tahavad rambivalgusse. Või võtame selle aastaid toimunud massilise salatubaka ja -kütuse (rääkimata muudest kangematest asjadest) salakaubaveo üle piiri, mis alles nüüd hakkab kontrolli alla saama.
Vat see on see peenike kunst see tasakaal leida. Siiski arvan ma, et tänases süsteemis oleme me indiviidile juba liigselt mikrofoni andnud ja see maksab meile kurjalt kätte (näited militaarist - Otepää radar ja Nursipalu). Kui on mustvalgelt põhjendatud ühiskondlik vajadus, siis ei pea me sellele indiviidile seda mikrofoni ise kätte pistma. Lõppkokkuvõtes makstakse need asjad kinni maksumaksja rahadega. Ma ei oleks näiteks kindel, et liberalismi kodumaal USA-s, kui Pentagon peab vajalikuks mingit homeland defence projekti teostada, hakatakse aastaid meedias väitlema paari jonnipunnist maaomanikuga.
Siiski ma arvan, et ENSV-d meil tagasi tuua pole vaja, kuid tänane seis on kah tiba tasakaalupunktist juba üle läinud - eriti mis puudutab seda rahvatervise-julgeolekut.
Teatud punktis pole enam tegu vabaduse, vaid kontrollimatu anarhia-läbuga, mis võib asjase s*** pöörates meile ringiga tagasi tulla, niiet nutavad kõik.
Ühest küljest on hea kontroll olukorra üle, kuid see toimub vabaduse hinnaga - paha paha.
Samas analoogselt kevadel karjamaale lastavate vasikatega kipub jälle see vabadus väga pähe hakkama ja nii on välja kujunenud süsteem, kus tegelikult pole halli aimu isegi tõesest statistikast, rääkimata raviprotsessi kontrollimisest (iseravimine on veel rohkem levinud). Täna on indiviidil üsna suur vabadus levitada oma iseravimisega resistentseks muudetud haigusetekitajaid ja talle ei saagi nagu midagi teha. Üsna ropp asi on nt leviv ravimitele allumatu tuberkuloos. Kas antud juhul kaalub isiklik vabadus selle üles, et iga tont võib minna läkastada oma haigustekitajaid täistuubitud bussis 40-le inimese kraevahele? Minuarust mitte.
Küsimus pole ainult suguhaigustes (mis on tõesti isiklikum teema) - täpselt samasugune pardakk on näiteks tuberkuloosiga (mida kah ENSV-s pooleldi sundkorras diagnoositi (meenutage neid busse kolhoosikeskuses ja asutuste kaupa järjekordi)) ja selle endale külge korjamiseks pole mingeid intiimkontakte vaja. Kindlasti leiaks neid tõbesid veel - kaasa arvatud teatud haiguste taasteke tulevikus seoses "vaktsineerimisest põhimõtteliselt keeldujatega" - loe tervisejulgeoleku parasiitidega. Kas peab näiteks korra võidetud lastehalvatuse vms jama taas liikvele laskma? Kah mitte.
NSVL ajal oli armeel alati prioriteet - käis see tavainimese vabaduste piiramise hinnaga - väga paha asi.
Nüüd aga on eraisiku õigused kõige ees ja need kasutavad ikka väga konkreetselt seda sarvedega vehkimise vabadust ära igasugu ühiskonna vajaduseks tehtavate ürituste saboteerimiseks ja labaseks omakasuks. Võtame või need lõputult vinduvad infraprojektid, mis regulaarselt kallinevad, kuna 1-2 maaomanikku loodavad miljonäriks saada või lihtsalt tahavad rambivalgusse. Või võtame selle aastaid toimunud massilise salatubaka ja -kütuse (rääkimata muudest kangematest asjadest) salakaubaveo üle piiri, mis alles nüüd hakkab kontrolli alla saama.
Vat see on see peenike kunst see tasakaal leida. Siiski arvan ma, et tänases süsteemis oleme me indiviidile juba liigselt mikrofoni andnud ja see maksab meile kurjalt kätte (näited militaarist - Otepää radar ja Nursipalu). Kui on mustvalgelt põhjendatud ühiskondlik vajadus, siis ei pea me sellele indiviidile seda mikrofoni ise kätte pistma. Lõppkokkuvõtes makstakse need asjad kinni maksumaksja rahadega. Ma ei oleks näiteks kindel, et liberalismi kodumaal USA-s, kui Pentagon peab vajalikuks mingit homeland defence projekti teostada, hakatakse aastaid meedias väitlema paari jonnipunnist maaomanikuga.
Siiski ma arvan, et ENSV-d meil tagasi tuua pole vaja, kuid tänane seis on kah tiba tasakaalupunktist juba üle läinud - eriti mis puudutab seda rahvatervise-julgeolekut.
Teatud punktis pole enam tegu vabaduse, vaid kontrollimatu anarhia-läbuga, mis võib asjase s*** pöörates meile ringiga tagasi tulla, niiet nutavad kõik.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44087
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
http://www.tv3play.ee/play/279477/
Gallupi võit "ENSV pooldajatele". 57/43
Kesikute "hääletusmasin"?
Pensionäride kõned tasulisele liinile?
Laste pullitegemine?
Eestlased on rämps nagu keegi eespool ütles?
Seejuures paljud ütlevad, et elu praegu on parem.
Siiski? Midagi on puudu?
Anonüümsemalt ollakse ausamad?
Gallupi võit "ENSV pooldajatele". 57/43
Kesikute "hääletusmasin"?
Pensionäride kõned tasulisele liinile?
Laste pullitegemine?
Eestlased on rämps nagu keegi eespool ütles?
Seejuures paljud ütlevad, et elu praegu on parem.
Siiski? Midagi on puudu?
Anonüümsemalt ollakse ausamad?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?
Satun aeg-ajalt autoga sõites KUKU raadiost kuulama sellist huumorisaadet nagu Vox Populi. Hiljuti oli seal arutelu teemaks siis toetused ja nende vajalikkus. Üks väga resoluutse häälega tädi helistas siis stuudiosse ja deklareeris, et toetusi ei ole vaja, Ansip peaks inimestele lihtsalt suuremat palka maksma. Anna jumal mõistust või padruneid, ma ei teagi mis parem oleks.Kapten Trumm kirjutas:http://www.tv3play.ee/play/279477/
Gallupi võit "ENSV pooldajatele". 57/43
Kesikute "hääletusmasin"?
Pensionäride kõned tasulisele liinile?
Laste pullitegemine?
Eestlased on rämps nagu keegi eespool ütles?
Seejuures paljud ütlevad, et elu praegu on parem.
Siiski? Midagi on puudu?
Anonüümsemalt ollakse ausamad?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: olevtoom ja 3 külalist