Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Lahingrelvast täpse tulistamise oskust sul kah vaevalt elus enam vaja läheb.
Aga kui läheb, siis toimub kiire jagunemine oskajateks ja surnuteks.
Selle oskuse taustal on kama kaks, kas sa tead riigikaitse struktuuri kaste või mitte.

[OnuEnn]

"Lahingrelvast täpse tulistamise oskust sul kah vaevalt elus enam vaja läheb."

keskkooli sõjaline õpetus sisaldas toz-uga laskmist, seda tõesti poleks vaja olnud. ainus enne-teenistuseagne kogemus lahingrelvaga oli sõjaväelaagris ja siis isegi ei eeldanud keegi, et me märklehele pihta saame.

reaalsed militaaroskused ja reaalne vene keele valdamine said aluse siiski alles ajateenistuses. ajateenistus pole n-liidu leiutis, nii et ma ei paneks seda vähest nende teeneks.

[Kapten Trumm]

Ma tegin eksperimendi, andsin GP-5 vene gaasimaski oma pensionärist vanematele ja mõlemad tõmbasid selle pikemalt mõtlemata õigesti pähe.
Sedavõrd hästi oli kõik meeles, kuigi tegid vist viimati seda 40 aastat tagasi. Kui andsin sama gaasimaski klassitäiele gümnaasiumi lõpuklassi õpilastele, ei osanud MITTE ÜKSKI seda õigesti pähe panna.

[OnuEnn]

ja mitu korda on su pensionärist vanematel selle 40 aasta jooksul vaja läinud gaasimaski? minumeelest on nad oma aju 40 aastat rämpsteadmisega koormanud.

kui seda maski ükskord vaja peaks minema, piisab 3 pildiga paberist, et noored sellega hakkama saaks.

[Kapten Trumm]

Ei piisa mingitest pildiga paberitest, selleks et seista enese ja oma pere ellujäämise eest (mis on iga meesterahva kohus) näiteks siis Sosnovõi Bori sisu ühel kenal päeval taevast alla meile lumesadu meenutava ollusena alla pudeneb, on vaja ikka natuke rohkemat kui "kolme pilti mille järgi noored kohe ära teevad".

Sellest see suur hädaldamine meedias tulebki, et inimesed on minetanud igasuguse enda eksistentsi säilitamiseks vajalikud oskused väljaspool tavapärast urbaanset töö-kool-kodu keskkonda ja 20 tundi soojas autos Padaorus lumehanges istumist tundub kõigile juba kohutava ohtliku ellujäämisolukorrana, kust siis riik peab neid kui maksumaksjaid viivitamatult kopteri pardale vintsima asuma.

Küsimus polegi mingites rämpsteadmises, vaid sisemises veendumuses, et igast olukorrast on võimalik välja rabeleda ja iseenda kaitseks suudab inimene ikka paljugi ise ära teha.
Nii nagu ei usu ükski sõjalist õpet saanud inimene jutte Pihkva dessandi 20 min vallutusretkest Eestis, ei võta ka natukenegi kodanikukaitset õppinud inimene tõsiselt jutte, kuidas radiatsiooni korral aitab vaid valges linas surnuaia poole roomamine.

[Sho]

sestap ka mõned rahvapärased soovitused
Hoidku jumal meid selliselt käituva rahva eest..

Ju lihtsalt tõsisemast arutelust huvitatud mõistlikumatel inimestel tüütas ära võidujooksmine oinaga, kes pole mitte asjast sisuliselt huvitatud vaid tegeleb (tema oma sõnade kohaselt) hoopis entusiastlikult selle või teise foorumlase neutraliseerimisega.
Kas me peame nüüd sadu lehekülgi läbi ketrama, et teada saada, keda sa suvatsesid oinaks nimetada ning kes oma sõnade kohaselt tegeleb entusiastliku neutraliseerimisega?

Kas keegi on siin mingist asjast sisuliselt huvitatud? Mis asjast? N.Liidu taastamisest?

Ja veel.. ole ettevaatlik iseloomustusega "tõsisemast arutelust huvitatud mõistlikud inimesed". Sellise lauselohega iseloomustavad iseennast tavaliselt ohtlikud tõsimeelsed idioodid (lisades, tõsi küll, alati veel epiteedi - "normaalne") ning kaasfoorumlastele võib sellise tiitliga nende poole pöördumine solvavana tunduda.

küll on siit teemast juurdekasvu saanud folkloor:
"kus corvus on?"
"taob teises teemas trummi..."
Mõned viljaterad on idanema läinud..

radiatsiooni korral aitab vaid valges linas surnuaia poole roomamine
Mille vastu see nagu aitab?

[vanahalb]

see "naljanurk" on unarusse jäänud, sest a) kolhoosnikel said teemad otsa, mida kiita ja b) mõistlikumad foorumlased loobusid kolhoosnikega diskussiooni arendamise katsetest, kuna need ei viinud kuhugi.

"Kolhoosnik" on iseenesest laiapõhjaline mõiste. Mu ema elas natuke aega ennesõjaaegses Eestis /ei olevat lust ja lillepidu olnud, sest taludel kõvad võlad/ , siis igasugustes pärastsõjajärgsetes Võrumaa kolhoosides, Põhja-Eestis sovhoosis ja Gorba ajal kolhoosis ning nüüd on pensionär. Tema arvates oli gorba-aegne kolhoos kõige parem, tollal arvas , et nüüd vist ongi kommunism kätte jõudnud.
Siin on selline nüanss, et see kolhoos oli Sergei Mironovitch Kirovi nimeline. Ja ma ise olen ka natuke sellest mollist lürpinud, kuniks suur juht ja õpetaja Oskar Kuul ära suri ja kõik nagu s....t vee peal laiali valgus. No eluks vajalik alates oma haiglast lõpetades talveaiaga oli olemas. Kui lugupeetud Sho kurtis lihapuuduse üle, siis võiks vastupidise näite tuua. Ükskord sattus Lõuna-Eesti tuttav , kes asjaga kursis polnud sahvrisse ja küsis, et kas teil ripuvadki suitsuvorstid ja lihakäntsakad laes ning nurgas on kastide kaupa punasest kalast tehtud konserve. Ühmasin, et "kirovi vorstid, kes neid suudaks õgida" . Tagasihoidlikult öeldes avaldas see muljet. Siis sõitis mööda kolhoosi nn "vorstibuss" ja igaühele suruti poolvägisi liha sülle.
Tänapäevaga võrreldes oli muidugi miinuseid ka: tahaks Porschet osta, raha nagu on, aga ei saa. Või kui leiutakski, siis milleks, tehnilist tuge ju nagunii ei ole. Või tahaks Mehhikosse sõita, aga ei saa. Kalalaevaga võib-olla õnnestuks, aga mis puhkus see selline on.

Samas olen käinud kuulsusrikka Punaarmee koosseisus mõnedes Venemaa kolhoosides ja ütleks küll, et kes seal 3 aastat vastu peab, võib hilisemas elus Kapten Trummi ellujäämiskursused rahulikult vahele jätta.

[OnuEnn]

kuul oli vana kgb-mees, tal oli lubatud väikestviisi hästi elada.

[rbl]

see "naljanurk" on unarusse jäänud, sest a) kolhoosnikel said teemad otsa, mida kiita ja b) mõistlikumad foorumlased loobusid kolhoosnikega diskussiooni arendamise katsetest, kuna need ei viinud kuhugi.

Need seltsimehed, kes siin teisi kolhoosnikeks või kelleks iganes sõimavad ja ise tagurpidi mõtlemist ning igasugu traditsioonilist ühiskonda lõhestavaid perverssusi propageerivad, selline nähtus käib laiemalt arvatavasti mõiste alla uusmarksistlik repressiivne sallivus.

Kui nüüd vana head Vladimir Bukovskit ja tema artiklit „Poliitiline korrektsus ja kõlblus“ tsiteerida siis...

Bukovsky jõuab järeldusele (mis on küll vaimukas, kuid millega ei tahaks nõustuda), et pannakse maksma Herbert Marcuse ideid. Marcuse teatavasti oli marksist-revisjonist, kelle ideedele on tuginenud paljud vasakpoolsed liikumised, sh radikaliseerunud vähemused. Üldistatuna Marcuse teooria järgi on proletariaat välja suremas, ja tõeliseks revolutsiooniliseks klassiks on tegelikult kõiksugused vähemused, heidikud, patoloogilised isiksused. Just nemad on ühiskonna tõeline revolutsiooniline osis. Oma teoses „Repressive tolerance“ selgitab Marcuse, kuidas viimaks ometi on võimalik kukutada kodanlik ühiskond. Selleks tuleb vaid igasugune patoloogia kuulutada normiks ja kõik normid kuulutada patoloogiaks.

"Poliitiline korrektsus ja kõlblus" -Vladimir Bukovski, Akadeemia nr. 12/ 2009, lk. 2269

[Kapten Trumm]

kuul oli vana kgb-mees, tal oli lubatud väikestviisi hästi elada.

Katkine grammofon laseb jälle vana joru.
Ega tööd keegi ei teinud, kõik värk üle näljapajuki käis ainult partei, KGB või varastamise kaudu.
Tehased kerkisid iseenesest, põllul kasvas kõik kolhoosnike kiuste kui umbrohi ja toonekured tassisid 20 000+ vastsündinut noka otsas kohale.

[OnuEnn]

"Need seltsimehed, kes siin teisi kolhoosnikeks või kelleks iganes sõimavad"

vaata, ruublik, ma olen kolhoosis töötanud ja võin nimetada inimesi kolhoosnikeks või kelleks iganes. kui kellelegi see sõimuna tundub, siis on see puhtalt tema isiklik probleem.

"Katkine grammofon laseb jälle vana joru."

desintegraatori mehed üritasid ka kapitalismi arendada sotsialismi viljastavates tingimustes ja surid vanglas. ju polnud nii kõva seljatahune.

[aest]

Sõna "kolhoosnik" kasutamise juures minu arust tuleb vaadata eelkõige seda mis kontekstis seda väljendit kasutatakse. Mida silmas peetakse - kas inimese omaaegset staatust, mida ta pahatihti valida ei saanud, või omaksvõetud mentaliteete. Kolhoosnikumentaliteediga inimesi - a/la: kõik mis ripakiul, tõmba ära ja mis ei ole ripakil, tõmba ripakile ja ikka ära sest selle saab ju peedi või samaka vastu vahetada - leidub ka tänasel päeval. Ent samas oli nõukaaja kolhoosides-sovhoosides hulganisti säherdusi inimesi tööl, keda mina küll selle poolpõlgliku väljendi...kolhoosnikuga nimelt...õnnistama ei hakkaks.

[Kapten Trumm]

Kolhoosides olid ju ainult vargad ja parteilased/kagebiidid, peale kolhoosikorra lõppu toimus üks aus erastamine, kus siis endised parteilased kah piirdusid nälgind lehmaga solidaarselt kallite kaaskolhoosnikega. Tööd kolhoosis ei tehtud, õige töötegemine maal algas ikka 1992. a alates, selle õndsa perioodi lopsakaid vilju (ehitiste varemeid) on näha iga suurema maantee ääres.

Enne oli varastamine ja joomine, nüüd tuli aus elu.

[aest]

Miks Sa Trumm ärritud? Nähtavasti väheke segaselt või õigemini mitmetimõistetavalt ennast väljendasin. Suurem osa maainimestest ei olnud ju lõppeks kolhoosnikud. Vähemalt vaimult mitte. Need kes seda olid ja on siiamaani - istuvad kaupluste taga padrikuis, larbivad bocki ja kiruvad Eesti riiki. Peenemat sorti kolhoosnikud istuvad valitsusasutistes, kommentaariumites, lakuvad viskit ja kiruvad ka Eesti riiki. Aga need kes ei muutunud vaimult kolhoosnikeks - vaid olid seda lihtsalt olude sunnil - on täitnud Eestimaise toodanguga praktiliselt kogu Eestimaise turu. Jätkub mujalegi. Ons vahe neil kolhoosides-sovhoosides omal ajal olnutel?

[Kapten Trumm]

Varastamine sõna õiges tähenduses alles peale kolhoosikorra lõppu õieti algaski, ühtedele oli see agoonia, teistele labane taskute täitmine kõverate ja veel kõveramate kanalite kaudu. Käis see terve 90ndate esimese poole, kui kolhoosiesimees koos sõbra peaagronoomiga ei suutnud mingit asja kätte saada, siis tehti ühistu ja üritati seda kraavi lasta - end mõistagi endale lõpuks koor jääks.

Minu vanaema kodutalu maad, mille eest vanavanaisa Vabadussõjas sõdima pidi läksid väga sujuvalt läbi kolhoosi eelisostuõiguse võileivahinna eest lehma lellepojale. Vanaisa, kes oli 40- aastasest kolhoositööl rabamisest (masinamürast) poolkurt, sai oma tööpanuse eest erastamise käigus kaks nälgind lehmaraibet, samas mõneaastase panusega kolhoosiesimees pani sujuvalt käpa peale tervetele suurfarmidele.

Kummalisel kombel "osutusid" kõige magusamad objektid (nt lääne tehnoloogial põhinevad kompleksid, mida Eestis juba oli 80ndatel ehitada jõutud) justnimelt endiste kolhoosiesimeeste ja partegenossede käes olevaks, kellest üleöö said kõvad patrioodid ja endise korra õõnestamisel suuri teeneid omavad "vabadusvõitlejad".