Kaitseliidu malevate vahelised sõjamängud

[sven]

Meeleldi jagan teadmist kusti konstruktsiooni kohta, aga sellest on juba pikemalt kirjutatud samas teemas lehekülg 2.

Lühidalt aga võetakse uuema rootsi koti L-raam ja tõmmatakse kusti, rootsi rakmerihmadega, sinna külga kinni: hoopis kergem kanda ja ka laskmist ei sega (on proovitud).
Samal moel saab kanda ka kusti laenguid, KP lindikaste, suuremaid miine, raadiojaama jne.

Idee ei ole eesti originaal vaid võetud rootsi väljaõppematerjalidest, kus see kasutus tavaline.

Lihtsalt käe otsas ei jõua inimene kusti laskemoona ja kustit lõputult kanda, ise need asjad aga kohale ei tule.

[Kapten Trumm]

Idee autorile peaks andma kaitseministeeriumi poolt mingi auhinna - esimene taoline leiutis, mis on mõeldud jalgsi võitleva jalaväelase tassimisvaeva kergendamiseks.
Kuskil laua taga on ju tore varustuse kaste joonistada, paber kannatab kõike.
Tegelt järgmine asi, mida silm ihkaks näha, on normaalsed kanderihmad kuulipildujatele ja AK-4dele, mis ma mitte vähe vaeva vähendavad.
MG-3 muutub kohe tassides poole mugavamaks kui talle Galili rihm külge panna.
Muidugi, autodeta tegutsemiseks tuleb pikemas plaanis kogu rühma varustus paastulaagrisse saata, 50 kilo per nase on vaja maha võtta sealt kuidagi.

[Larry]

Sven, kuidas seda raamiga Kustit koos seljakotiga kantakse? Mis MG3 ja AK4 kanderihmadesse puutub, siis seadke sammud Viljandisse Galvi- Lindasse ja ostke omale need asjad. Soojal maal kasutatakse erinevaid pudinaid, mis kodus veel levinud ei ole, nagu näiteks sellesama MG3 kanderihm ja kuulipilduja laskemoona tasku, granaaditasku jne. Üldiselt on jah meil Eestis vähe mõeldud selle peale kuidas kogukamat- kaalukamat lahinguvarustust kaasas kanda, "kohvrina käe otsas" on igatahes vale vastus.
Kui lubate, siis ma natuke ka irriteeriks pisut . Nimelt miks te, sven, omale eelnevalt masinatega kaevikud kaevasite ja palkidest punkrid ehitasite? Mida see teile annab, kui me teame, et katse jalaväerünnakuga selliselt kindlustunud vastast positsioonidelt välja lüüa on pehmelt öeldes küsitava väärtusega ettevõtmine? Ok imitatsioonigrupp imiteeris vbla natuke kaudtuld ja paar soomukit/ veoautot imiteeris rasket lahingutehnikat, aga reaalselt kaevikud ja punkrid ju kokku ei kukkunud ja kaitsjad jätkasid seal oma tegevust? Ma olen ka ise ühel Põhjakonnal "vaenlasena" sellist positsiooni ründama pidanud ja just täpselt nii asjad läksid. Ärge kohe näkku ja kubemesse peksma hakake, ma lihtsalt küsin

[Kapten Trumm]

Sven, kuidas seda raamiga Kustit koos seljakotiga kantakse? Mis MG3 ja AK4 kanderihmadesse puutub, siis seadke sammud Viljandisse Galvi- Lindasse ja ostke omale need asjad.

Vaata sellega on lugu sedasi.
Miks peaks KL-lane, kes on endale ostnud metsavormi, saapad ja veel sada asja - ostma oma raha eest selliseid pisiasju, mille muretsemine täiesti vaid ja ainult KV logistikakeskuse mure. Ja kui KVLogK need ostnud on, tasub küsida maleva tagalaülemalt, et millal sa mees oma jalad tagumikust välja võtad ja need LogK-st ära tood (sellel põhjusel on paljud asjad tänini kätte saamata).

Täna pole mingit rahapuudust, mis takistaks pisiasjade muretsemist. See oli 2000ndate alguses, kus välivormigi pidi KV prügikastist santimas käima.

[Larry]

Kõik õige Trumm, seda "minge ja ostke" võid võtta nii siklikult (kui ei jaksa- või viitsi enam oodata) kui ka KL maleva tagalaülema mõistes. Teatavasti laekub KL liikmemaks malevate enda eelarvesse, mida malev võib siis oma parema äranägemise järgi kasutada. Relvarihmad on odavad pudinad, liikmemaksude raha eest saaks suure hunniku. Aga võib muidugi ka LogK-st küsida, kuigi tundub, et ajateenijad tegutsevad endiselt nö. "originaalrihmadega" ehk neid uusi rihmu pole lattu ostetud. Ainult soojale maale!

[Kapten Trumm]

AK-4 korralik rihm pidi olema AK-4 tuuningpaketi osa, mille eest võitles tollane LogK ülem kol Tamm.
Olen ühte sellist tuunitut ka oma käes hoidnud - ja küljes oli seal rootsi sea rahast rihm. Ja vana kaba.
Uus rihm pidi tulema seepärast, et vana poleks sobinud enam uue, kokkupandava kaba külge.

[sven]

Tere, meeldiv, et filmi on ikka vaadatud. Sellised filmikesed on kaitseliitlaste endi motiveerimiseks- me oleme olemas ja tegutseme.

Annaksin seletuse miks Viru malev keavas omale kaevikud ja tegi laskepesad: Välikindlustamine oli väljaõppe teema. Kaitselahinguga käib kaasas veel ka tõkete rajamine, miiniväljade rajamine, kaartule kasutamise planeerimine jms. Kaitsele asub üldiselt nõrgem pool ja oma jõu võimendamiseks kasutatakse ära maksimaalselt kõik võimalused, mida pakub maastik, kindlustumine ja muud olemasolevad vahendid.
Kindlustumine naelutab küll üksuse ühe koha peale paigale ja muudab selle heaks pommitamise sihtmärgiks aga selleks siis ongi kaitsepilud-varjendid. Palju ohtlikum on kaitselahingut pidada kõhuli sambla peal- saab küll ennast liikuvana hoida aga kui kasvõi üks vaenlase 152mm-ne peaks vales kohas lõhkema, siis on paljudel selleks korraks ka kõik. Seega arvan, et palju vähem riskantsem on paigale jääda ja kindlustuda. Muide, eestlastel omast käest võtta Sinimägede lahingu kogemus, kus tuli välja, et isegi enneolematult suure hulga kaartulerelvade tule koondamine väiksele alale ei hävita kaitsjaid otsustavalt.

Larry, ma tean küll seda korda kui sa vastaspoolel Virut ründasid. Olin ise seal kaitsel ja võin olukorda kirjeldada. Minu arusaamist mööda ründas Järva- Tallinn tookord äärmiselt hajutatult. Ja kui tehtigi paar sissemurret, siis ei järgnenud sellele mitte kordagi toetavat rünnakut ja õnnestunud sissemurde tegijad hävitati alati rühma koondtulega. Kaitse oli seekord nii asetatud, et rühmad suutsid oma tuld koondada pea igasse suunda, ka sügavusest ja mitmetasapinnaliselt. See on taktika.
Hiljem küll kuulsin, et toonase õppuse peakohtunik oma targa tegevusega takistas ründava poole initsiatiivi järjekindlalt.

[sven]

Aga mis iganes meetmed kaitsjad kasutusele ka on võtnud- ründajad peavad nendega toime tulema. Muidu rünnak lihtsalt ebaõnnestub. Selleks on ründajate taktika ja tehnika.

Eelmine aasta oli Järva palju põhjalikumasse kindlustisse ennast kaitsele asutanud- see oli pioneeripataljoni poolt rajatud kompanii positsioon ja Viru pidi siis seda ründama. No ja ründas ka ja ära ründas need.

Selle aasta reeglites oli btr-l antud tanki võimekus ja kohtunikud hindasid mitmeidki tulepesasid purustatuks ja meeskonnad hävitatuks. Egas muidu poleks ründajad siss saanud lõpuks (kolmest kohas samaaegselt), välja löödi nad lähivõitluse tulemusena.

Kustav ja AT4 on ka kasutatavad kindlustatud pesade hävitamiseks. Ka neid kasutati antud õppustel selleks, aga ründajate poolt siiski suht vähe. Veel puudub teadmine, et kustav ja 2 mürsku kaasas ei päde. Rünnakuepisoodiks oleks vaja vähemalt 20 erisugust lasku relva kohta ja see juba eeldaks järelvedu- aga õpime veel.

Ka muide täpsusküttidel oli tabamuse fikseerimise võimalus, kui ta suutis raadio teel sihtmärki küllalt veenvalt vastaskohtunikule kirjeldada.

Mahasurumine vajalikuks ajaks. Nt. kogu rühm koondab oma tule ainult mõne laskepesa peale ja nii suure tuleülekaalu juures võib kindel olle, et need pesad on maha surutud ja ei sega vajalikku manöövrit. Kohtunikud arvestasid ka sellega.
jne, jne...arvan, et ründajatel oli võimalusi küll ja küll.

Asjaolu, et ründajad tegid sissemurded kolmest kohast samaaegselt viitab aga sellele, et taaskord rünnati äärmiselt hajutatult: igalt poolt natuke aga mitte kuskilt korralikult.

[Larry]

Ehh sven, sven! Me räägime natuke üksteisest mööda. Kui välikindlustamine oli kellegi jaoks väljaõppe eesmärk, siis ok. Samas ma loodan, et sa mõistad, et kui sa püstitad reaalsed traattõkked ja ehitad reaalsed kaitserajatised, siis ründaja ei hakka reaalselt neid õhku laskma! Ei hakata traattõkkeid õhkima, ei hakata punkreid pommitama ei otse- ega kaudtulega. Mis tähendab, et punkrites jätkatakse rahulikult oma tegevust samal ajal, kui ründaja kusagil traattõketes kohmitseb. Ma olen teist aru saanud, et Põhjakonnal ei ole õppusel nn. stsenaariumi, st. õppuse käik ja tulemus on osalejate endi kätes. Kas see on tõesti nii?
Mis kunagist Põhjakonna puudutab, siis ma sain tookord sellest niimoodi aru, et eesmärk oligi lasta kaitsjatel nö. harjutada, mitte neid ülearu suruda. Seda toetas ka meie tagasihoidlik arvukus, näiteks minu jaos oli kokku 3 meest ja rühmas võis olla 10... Mis edu arendamist sa siit ikka loodad, pole ju kellegagi edu arendada. Igatahes ei olnud Unimogi (loe: tank T-72) katusel relva paugutamisest (loe: 125 mm mürskude otselaskudest) teie punkrite pihta suuremat tolku, kuulipildurid jätkasid häirimatult oma tegevust.
Ja sven - kuidas te ikkagi seda raamiga Kustit koos seljakotiga kannate?

[sven]

Pean ühisõppust "Põhjakonn" mitmel põhjusel väga oluliseks ja seetõttu meeleldi osalen arutelus ja annan selgitusi.

Kuigi tegemist on aasta väljaõppeteema lõpuharjutusega, kutsun mina seda sõjamänguks. Kuni me ei lase üksteist reaalsete 125mm mürskudega, on see mäng ja tegelikult me ei saagi teada kelle tanki mürsk kuhu tabas ja mis mõju sellel oli. Mängu juhivad kohtunikud ja mürsutabamusi antakse hinnanguna kohtunike vahel- osalejad peavad alluma kohtunike korraldustele. Sellisel kujul siis kujundab põhjakonna sündmusi pidevalt tekkivad olukorrad ja tõesti kokkulepitud tulemust ette ei ole teada. Nõrgaks kohaks on vahekohtunike töö (aga muud lahendust ka ei ole peale objektiivsema terava moona)- ega vahekohtunik ka ju ei näe võitlejate sihikust läbi ja ei suuda kõikide tegevust korraga hinnata. Aga sellega tuleb lihtsalt leppida ja arvestada, et mäng ongi mõnevõrra ebaobjektiivne. Üldjoontes siiski kõikide tegevus mõjutab kogu õppuse kulgu- surutakse üksteisele peale olukordasid ja sunnitakse teisi reageerima.

Kahel viimasel aastal on lahendus olnud selline, et kohtunikeks ei ole võõrad, vaid iga väljaõppeinstruktor käib oma õpilaste sabas ja hindab nende tegevust, vigu ja õnnestumisi. Kallutatud sohi tegemist ärategemise eesmärgil ei ole seni teravalt tundnud.

Niipalju kui vähegi võimalik on kõik tegevused reaalsed: nt sama traattõkke teema- need lastaksegi reaalselt pikilaengutega puruks (ründaja poolt valitud kohas), ja ka miiniväljad demineeritakse reaalsete laengutega. Pädevad pioneerid muidugi valvavad ohutuse järgi.
Ka siis kui Larry osales Põhjakonnal, lõhati tõkkeid reaalsete laengutega ründajate poolt (pioneeride puudumise tõttu olid lõhkajateks küll viru pioneerid)
Ka laskemoona kogused ja TT laengute arv on reaalsed- et kui järelvedu ei olnud ja otsa sai, siis ongi otsas jne

Väga palju olulist infot joonistub sellel õppusel välja. Info järeldusteks on ka see, et kas üldse on mehi, kes lõhata suudavad ja kas ülse on tõkkeid mida lõhata-kas ei tahetud panna, või ei olnud maleval mida panna (eestis levinud mõlemad variandid), ja mis siis sai kui tõkkeid ei pandud...

"Põhjakonn" millel Larry osales oli esimene ja muidugi ei olnud veel kogemusi kuidas asja korralikult läbi viia. Aga kokkuleppelist tulemust ei olnud ka seal, oli vaid plaan B juhuks, kui õppus hakkab seisma jääma, siis oleks pidanud kohtunikud hakkama suunama sündmusi. Me siiski ootasime, et meid aetaks positsioonilt välja ja me saame reservidega vasturünnakuid läbi mängida. Nii ei läinud ja hiljem kuulsin ka peakohtuniku sekkumistest.

[Larry]

Ära nüüd sven põe, ma ei otsi mingit süüdlast ega ürita mingitsorti emotsionaalset revanši saada Tundus lihtsalt pisut loogikavastane, et üks pool on ennast aegsasti ja tugevasti maastikul kindlustanud ja siis teine pool peab hakkama seda jalaväega ründama. Olgu siis juba mõlemad ettevalmistamata, et oleks võrdne lähtepunkt. Kui see aga on teil malevas väljaõppetsükli nö. lõpuharjutus, siis on iseasi ja ok. Vajalik ja oluline on ta igatahes!

P.S. ma endiselt sooviks kuulda, et kuidas raamiga Kustit koos seljakotiga kanda.

[Kapten Trumm]

Annaksin seletuse miks Viru malev keavas omale kaevikud ja tegi laskepesad: Välikindlustamine oli väljaõppe teema. Kaitselahinguga käib kaasas veel ka tõkete rajamine, miiniväljade rajamine, kaartule kasutamise planeerimine jms. Kaitsele asub üldiselt nõrgem pool ja oma jõu võimendamiseks kasutatakse ära maksimaalselt kõik võimalused, mida pakub maastik, kindlustumine ja muud olemasolevad vahendid.
Kindlustumine naelutab küll üksuse ühe koha peale paigale ja muudab selle heaks pommitamise sihtmärgiks aga selleks siis ongi kaitsepilud-varjendid. Palju ohtlikum on kaitselahingut pidada kõhuli sambla peal- saab küll ennast liikuvana hoida aga kui kasvõi üks vaenlase 152mm-ne peaks vales kohas lõhkema, siis on paljudel selleks korraks ka kõik. Seega arvan, et palju vähem riskantsem on paigale jääda ja kindlustuda. Muide, eestlastel omast käest võtta Sinimägede lahingu kogemus, kus tuli välja, et isegi enneolematult suure hulga kaartulerelvade tule koondamine väiksele alale ei hävita kaitsjaid otsustavalt.

Kõik õige aga.....
Selline arusaam ei lähe kahjuks kuidagi kokku potentsiaalse vastase taotlusega, kelle eesmärk on muuta liikumise tempo selliseks, et sa ei jõuakski kaevata midagi, hea kui liduda jõuad. Eriti veel KL üksuste juures, kus puuduvad pooled pudrunõud, mis KV üksustel olemas on, eelkõige ma pean silmas tuletoetuse meeskonnarelvastust.

[kert122]

läbi ajaloo on ju kaitselahinguks ettevalmistuse käigus rajatud kaevikud, mis see loogikavastane nüüd järsku on?
Kui on teada, et keegi kuskil alas rünnakule tuleb, siis enda vastutusalal sa ei hakka ju ootama, millal rünnak algab, et saaks kaevuma hakata. Kui meid lüüakse kaevikust välja, või me ise ründame välja, siis hakkad uuesti kaevuma...Või mismoodi?!
ründav pool teeb oma ettevalmistused ära enne lahinguruumi minekut, kaitsja on juba lahingruumis, sest see on kaitsja kodu.

[kert122]

ilmselt päris rünnaku korral me ei jõua jah kaevuda, aga me peame seda valdama ja olema valmis selleks. Sambla peal vedeleda võib igaüks, tuleskeemid ja sektorid ja punkrid/jooksukraavid, seda peab harjutama, kuigi ega seda keegi ei viitsi teha eriti.
Kui kunagi tuleb päev, kus potensiaalne vastane tuleb, siis kui meil jääb aega, siis loomulikult kõik üksused väga tahavad kaevata ja tõkestada, peale seda kui esimene vilin üle pea lendab, siis muutuvad labidad suureks sõbraks, ja panama ning lõigatud sõrmikud ei päde.

kuidas kanda Gustit ja seljakotti?!---kui sa oled rännakul jalgsi, siis sa kannad seljakotti seljas ja gustit kaelas, võid raami ära võtta ja kinnitada see seljakoti külge, tuleb olukord, siis peidad seljakoti ära,teed ettevalmistused ja astud möllu sisse. Raami külge kinnitamine võtab aega paar minutit, kui raam on ettevalmistatud.

[Kapten Trumm]

läbi ajaloo on ju kaitselahinguks ettevalmistuse käigus rajatud kaevikud, mis see loogikavastane nüüd järsku on?
Kui on teada, et keegi kuskil alas rünnakule tuleb, siis enda vastutusalal sa ei hakka ju ootama, millal rünnak algab, et saaks kaevuma hakata. Kui meid lüüakse kaevikust välja, või me ise ründame välja, siis hakkad uuesti kaevuma...Või mismoodi?!
ründav pool teeb oma ettevalmistused ära enne lahinguruumi minekut, kaitsja on juba lahingruumis, sest see on kaitsja kodu.

Vastane üritab teha sellist tempot, et sa ei jõua kuskile kaevata midagi, hea kui jõuad mehed rühmitada, paar mätast nina ette tõsta ja algab järgmine kontakt. Vene armee eesmärk ongi asuda käigult lahingusse, tampida ülekaaluka tulejõuga su kaitse ära, sõita sellest läbi ja arendada edasi tempot, et sa vaid põgeneda jõuaks. Gruusias enamvähem nii toimuski asi.

Õppustel võib kõike teha, üks jalameeste punt ründab ja teine kaitseb. Kõik näib ilus.
Kui reaalne elu on selline, et lahingupiirkond liigub ööpäevas 50-100 km edasi ja vastane domineerib õhus (autosid kasutada eriti ei saa, vähemalt päeval), siis ei jõua sa endale mingeid punkreid ehitada, parimal juhul lamadeskaevik, kust tuleb peagi edasi minna. Kaitse, kus sa jõuad jooksukraave kaevata muutub aktuaalseks siis, kui vastasel on toss välja lastud. Viivituspositsioonidena sa tõenäoliselt lamadeskaevikust kaugemale ei jõua.

Minuarust meie olukord on kõige lähedasem Soome armee tegevusega Talvesõjas Laadogast põhja pool.
Soomlased seal ei kaevanud eriti midagi, vaid kasutasid liikuvat taktikat, et rünnata tiivalt metsateedele pikaks veninud vastase formatsioone ja hakkida neid piisavalt väikesteks tükkideks, et oleks jõukohane hävitada. Kui nad oleks nt kaevanud Suomussalmi alla kaevikuliinid ja talitanud nii nagu Kannasel, oleks vastane toonud suurtükiväe järgi ja nad lihtsalt puruks tampinud - ja seejärel edasi liikunud.