Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Jah, kõik õige. On nõudlus jama järgi, seepärast on pakkujaid. Nagu on pakkujaid narkole, keritud spidomeetritega Saksamaal panniks sõidetud autodele ja paljule muule. Selle elamuvärgiga on aga see probleem, et ega see loll ostja seal ise vastuta, eks tema hakkab koguma feissbookis hääli ja paberile allkirju ning hiljem parandatakse vead ikkagi maksumaksja kulul. Ehk siis kooliraha printsiip ei kehti. Küsimus on lihtsalt selles, mis asjade puhul võiks lasta asjal isevoolu minna (Eestis nimetatakse seda miskipärast vabaks turumajanduseks, tegelt on selle nimi nõrgema osapoole pügamine) ja kusmaalt peaks ühiskond sekkuma.

Muideks, käi korra Moskvas või STP's ära ja sa näed kuivõrd "moodne" on seal jätkuvalt elamuehitus umbes 80% ulatuses. Värskelt valminud kortermaja (uusrajoonis) näeb välja nagu 50 aastane s...e ahervare. Sisuliselt on tuttuus maja juba väjlast ja seest kasutatud ja vana. Siseviimistlus (võtmed kätte) ei hõlma ei üldkasutatavaid kordiore ei haljastust ega sisuliselt mitte midagi. Aga vot transpordiliinid on paigas... Irv! Vot, sinna oleks me jõudnud täna (moodsate arhidektuurilahenduste ja kvaliteetse ehitusmaterjaliga), kui oleks jätkanud oma eksisteerimist vennalikus liitvabariikide peres.

Täitsa usun, vene värk jääb vene värgiks. Aga siiski, kõigele vaatamata oli mõnes üksikus vene asjas ka oma suur loogika.

Ülejäänud jutt on järjekordne corvusele igiomane demagoogia kõrgpilotaazi manööver, kus oponendile topitakse suhu asju, mida ta pole öelnud, et seejärel asuda neid suure aplombiga maatasa tegema. Tegelt oli minu jutu mõte see, et meil oleks väga tore, kui suudetaks kasvõi Mustaka 60ndate planeerimise põhimõtetest kinni pidada, Eestis oleks automüük hoobilt 20% väiksem. Meil on 90% uuest elamispinnast ehitatud viisil, mis tuleb hiljem ringiga tagasi, maksavad kõik. NSVL jäämisest või vene ehituskultuurist pole ma rääkinud, jutt on ikka elementaarsete planeerimispõhimõtete eiramisest.

[mx77]

Praegu ehitatavad kortermajad on paremad ainult seepärast, et nad on tehtud parematest materjalidest, ehitatud üldjuhul korralikumalt (esineb ka erandeid) ja kasutatakse moodsamaid arhitektuurilahendusi. See aga paragu ei asenda terviklikku planeerimist - st elamute seostamist sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga. Üks eredamaid näiteid on kortermajad Mäepealse ja Kadaka tee ristis - elamud ehitatud kesk tööstuslikku piirkonda, puudub tavapärane infra, põlvepikkused lapsed tatsavad kooli või bussipeatusse tänaval, kuus pole isegi kõnniteid (lõik ARKi ja Üliõpilaste tee vahel).

Sellised lahendused ei ole kuidagi ei tervislikumad, ökonoomsemad (hädavajadus auto järgi) ega läbimõeldumad, nende taga on vaid ja ainult ärihuvi ja hilisemad probleemid lükatakse sujuvalt maksumaksja rahakotile (kui arendaja oma raha kätte saanud on). Ehk siis kokkuvõtlikult puudub terviklik planeeringulahendus, mis oma aja kohta väga kenasti oli teostatud Mustakal TTÜ läheduses. Ka ei ole praegu turul pakutav valdav eluruumi lahendus, mis koosneb tegelikult kokkuhoiu eesmärkil ära jäetud vaheseinteta hiigelruumidest moodne või äge, tegemist on lihtsa moodusega hoida kokku ehituskulusid. Seda lihtsalt marketeeritakse kui midagi toredat.

Kindlasti ei ole vettpidav lahendus ka olemasolevate magalate asustuse tihendamine, kuigi näiliselt on seal välistatud ülalnimetatud probleemid, toimub selline nähtus kahjuks rohealade kärpimise arvelt. Lahendus on see, et võetakse mingi suurem piirkond ja arendatakse tervikuna välja. Alates teedest kuni bussipeatusteni.

See mida praegu kortermajadena tehakse, on lihtsalt ameerikalik valglinnastumine või Lasmäe tiblagorsk natuke pehmemal ja odavama müügihinnaga kujul.

Kallis Kapten, aga praegu on ju inimestel võimalik selliste lolluste vastu hääletada kõige otsesemalt jalgadega, minu arust ei valitse meil selline tohutu elamispinna põud, et peab kõik sita ära ostma mis turule tuleb (näiteks need korterid). eks need inimesed kes neid ostsid tegid oma valiku ja ehk on ka rahul. Ei ole vaja inimeste eest kõike ette ära mõelda.
See et need korterid meil hetkel avatud planeeringuga on tegelikult inimeste soov saada avarama tundega elamist, mitte ainult ehituskulude kokkuhoiust. See et me oma vaesusest ehitame suht väikeseid kortereid ja kõik on veidi kokkusurutum on paratamatus. Mine ehita mõnesse sellisesse "moodsasse" korterisse vahesinad vahele ja vaata, kas leidub palju ostjaid.

[Kapten Trumm]

Kinnisvarabuumi ajal polnud siin midagi nii väga valida, need müügis olevad tühjad uued pinnad on viimaste aastate leiutis.
Kuni 2008 käis elu nii, et enne kui kopp maasse löödi, olid enamik pindasid juba käsirahaga broneeritud.
Teiseks, paljud valikud tingis ka suur kihu näidata end tegijana (samal põhjusel on Eestis tänavapildis märksa rohkem kalleid autosid kui nt Soomes), samas raha pole, linna mugavustsoonis asuv kinnisvara on aga kõvasti kallim kui põllupealne.

Mäletan, käisin Magdaleena haigla taga korterit vaatamas nii 2007 vist, maakler viskas võtmed pihku, et ah mine ise vaata ja ütle kas võtad, teen nii kaua suitsu siin, mul muidu poole tunni pärast tuleb järgmine ostja juba.

Miks on tekkinud viimastel aastatel kõvasti kortermajasid Tallinna - mõistus hakkab pärale jõudma. On üsna kulukas lugu omada 30 km linnast põllupeal maja, maksta selle laenu ja kahe auto liisingut ning elada iga päev 3 tundi autos.

[vaoinas]

Trumm, ma saan aru, et sa oled patoloogiline kõigeteadja igal alal, kuid praegu liigud sa nurkapidi juba alale, mida mina võin oma elukutseks nimetada, ning siin on su seisukoht säärane, mida võiks iseloomustada sõnadega üldistav ja kibestunud lahmimine.

Uue elamispinna tekkimine on natuke keerukam ja mitmetahulisem asi. See, et osad arendused pekkis on, ei ole ka ainult rahaahnete arendajate süü, vaid siin on lisaks veel muid tegureid. Ja see, mis on rahaahnete arendajate süü, on reeglina arendaja oma risk. Eristada tuleks ka buumiaegseid ja buumijärgseid arendusi. Seoses kriisiga on arendajate seisukohad samuti väga palju muutunud.

[Kapten Trumm]

Ole mureta, sa oled ka minu tegevusalal.

[mx77]

Kinnisvarabuumi ajal polnud siin midagi nii väga valida, need müügis olevad tühjad uued pinnad on viimaste aastate leiutis.
Kuni 2008 käis elu nii, et enne kui kopp maasse löödi, olid enamik pindasid juba käsirahaga broneeritud.
Teiseks, paljud valikud tingis ka suur kihu näidata end tegijana (samal põhjusel on Eestis tänavapildis märksa rohkem kalleid autosid kui nt Soomes), samas raha pole, linna mugavustsoonis asuv kinnisvara on aga kõvasti kallim kui põllupealne.

Mäletan, käisin Magdaleena haigla taga korterit vaatamas nii 2007 vist, maakler viskas võtmed pihku, et ah mine ise vaata ja ütle kas võtad, teen nii kaua suitsu siin, mul muidu poole tunni pärast tuleb järgmine ostja juba.

Miks on tekkinud viimastel aastatel kõvasti kortermajasid Tallinna - mõistus hakkab pärale jõudma. On üsna kulukas lugu omada 30 km linnast põllupeal maja, maksta selle laenu ja kahe auto liisingut ning elada iga päev 3 tundi autos.

Kinnisvarabuum'i sõna ise iseloomustab seda hetkeseisu. Reaalne hädavajadus neid elamispindu sedasi rabada puudus. Eks need kes rabasid said ka õppetunni, eks see kulub ka marjaks ära. Mina ostsin oma mõnusa ja avara korteri aastal '99 ja maksin ta eest 19.200,- EUR-i. Lausa naerma ajab .

[Kapten Trumm]

Ma ise arvan kogetu põhja, et arenduste kvaliteedi taga on täna kõige rohkem omavalitsuste saadud vitsad, mitte niipalju turu surve või arendaja tahe. Vanasti anti arendajate survel välja ehituslube kui puudusid veel tehnovõrgud, sedasi tekkis kõvasti kohti, kus tänaseni kummisaabastes käiakse. Viimane trend on see, et suurema detailplaneeringuga nõutakse arendajalt lisaks infrale (teed, valgustus, torud) ka sotsiaalobjektide ehitamist või vastava andami maksmist KOV-ile, kes selle ise ehitab.

Muidugi, "põlluasum" on täna sõimusõna, eks ka ostjate tarkus on kõvasti kasvanud.

[Kapten Trumm]

See kirjutatu on muidugi liiga räme isegi stalinistliku NSVL hiilgeaegade kohta.
Sõjaväelasi ei või pildistada? Kujutan ette, et eesti meeste demblialbumites on kodudes tuhandeid fotosid asjadest, mis väga avalikud ei olnud, ometigi pole nende fotode omanikest vähemalt 99% pole sellepärast eriosakonna jutul käinud.

Mul on kuskil kodu üks 80ndate keskpaigas Smenaga merel (täitsa avalikult, sillal olijate nähes) tehtud foto möödasõitvast piirivalvelaevast, uskuge et keegi ei pidanud meid kinni ja "organitesse" pole ka kutsutud, piirivalve mäletatavasti allus tollal kardetud KGB-le. Piiritsooni luba ka ära ei võtnud keegi.

Loen nüüd teist korda Enn Vaino memuaare, täitsa pael, 60ndatel tehtud fotod, kuidas monteeritakse lahti S-75 õhutõrjekompleksi (kindlalt salajane, kraana tüübi järgi oleks lihtne määrata ka komponentide massi), foto autor oli ise siis PVO ohvitser ja kindlasti teadis, misasi osobõi otdel on.

Ühesõnaga - ei taha öelda, et meil suur vabadus siin oli, aga Põhja-Koreaga kah siinset elu võrrelda ei saanud, kui - siis pealesõjajärgsel ajal ehk. Viru hotellil müüri ümber kah pole olnud (olen seal isegi rublaajal paar korda käinud kui hästi meenutada).

[Tegelane5]

Minumeelest tuleks igasugu heategude puhul ka mõelda kas asi oli nii mõeldud või lihtsalt kukkus nii välja. Kui mustamäelase jaoks ühistransport nii oluline on, siis miks pole seal kuhugi autot parkida õhtusel ajal? (tegelikult ma pean ühistransporti väga vajalikuks)
Ja 30 km kauguselt Tallinna tööle ja tagasi sõiduks 3 tundi kulutada peab mopeedi kasutama. Kas neid dembli albume ja -kostüüme mitte salaja tehtud? Ning ei hoitud neid mitte oma kapis vaid kusagil peidus?
Ainus mis praegu meelde tuleb on raamatud. Sellist tõlke ja toimetus pornot nagu osades tänapäeva raamatutes on, ei oleks tol ajal läbi lastud.

[Cyberbear]

Polnud vist nii palju eraautosid ette nähtud, et iga korteri peale üks? Või mida see autostumise plaan N Liidus üldse ette nägi nii sajandivahetuseks?

[allatah]

Kunagi kortermaja ümber parkimisasjade korrastamist kõrvalt nähes, kuulsin et meil olla plaanitud 0,6 autot korteri kohta. Ja see maja ehitati valmis 88 või 89, ehk siis päris lõpus. Nüüd kipub ta ikka sinna 1-1,5 auto kanti korteri kohta minema. Pole päris statistikat teinud, aga osadel on kaks, osadel pole üldse. Endal kahjuks pole ühtegi autot, ainult kaks fordi on

[vanahalb]

Polnud vist nii palju eraautosid ette nähtud, et iga korteri peale üks? Või mida see autostumise plaan N Liidus üldse ette nägi nii sajandivahetuseks?

Üks selline hea raamat oli N-Liidus välja antud nagu "100 küsimust ja vastust Nõukogude Liidust" sellise formaadiga, et välisajakirjanikud olid küsinud ja õpetatud mehed vastasid.
Üks küsimus oli, et miks NSV Liidus on nii vähe eraautosid. Vastus algas ühelauselise tõdemusega, et eraauto on hea asi küll, aga metroo on parem. Ja siis tuli terve poogen juttu metroo eelistest auto ees. Mina lugesin sellest välja, et sajandivahetuseks on igas külas oma metroo.
Ei mäleta, kas samas raamatus, aga kuskil seletati teaduslikult ära, et miks pole mõtet osta autoraadiot. See oli defitsiit ja inimesed tundsid muret - kohalikus kooperatiivi poes pole saada. Akadeemiku kraadiga vana alustas sellest pani paika Lada salongi sisemüra sõidu ajal: kuskil 60-70 detsibelli vist (Lada teatavasti "vastas kõigile kaasaja nõuetele"). Siis määrati sümfooniakontserdi kõige vaiksemaks heliks sellest tasemest +5 detsibelli. Ääremärkusena: nõukogude inimesed kuulavad raadiost ainult päevauudiseid ja klassikalist muusikat. Järgmine etapp oli sümfooniakontserdi maksimaalse forte fortissimo leidmine ja see tuli igatahes üle inimkõrva valuläve. Järeldus sai olla ainult üks - autos raadiot kuulata on võimatu.
No aga et pursuid ja mõningad ebateadlikud kodanikud omal maal neid tehnikavidinaid ostavad - lollidelt tulebki raha ära võtta, liiga palju neile kogunenud.

[Kapten Trumm]

60 detsibelli on sõidu ajal sees ka üsna kallites autodes.
Tagaveoline Lada oli normaalkiirustel suhteliselt vaikne auto, võrreldes nt sapiku või mossega.

[rbl]

Балтийская мануфактура
Кренгольмская мануфактура
Завод "Балтиец"
Целлюлозо-бумажный комбинат
Трикотажная фабрика «Марат»
Обувная фабрика «Коммунар»
Кожевенная фабрика «Линда»
Машиностроительный завод «Ильмарине»
Электротехнический завод «Вольта»
Машиностроительный завод «Двигатель»
Рыболовецкий колхоз им. Кирова
Рыболовецкий колхоз «Маяк»
Электротех. объединение им. Калинина
«Ээсти фосфорийт»
Таллинский судоремонтный завод
Табачная фабрика «Леэк»
Фабрика индпошива «Лембиту»
Фанерно-мебельный комбинат
Завод " Пельгулинна"
Завод «Полимер»
Стекольный завод «Тарбеклаас»
Завод Железо-бетонных конструкций
Фабрика «Салво»
Завод «Силикаат»
Лыжная фабрика «Динамо»
Завод измерительной аппаратуры
Экскаваторный завод «Таллекс»
Текстильная фабрика «Пунане Койт»
Швейная фабрика «Выйт» и т.д. ...

Huvitav oleks teada, mis meie omaaegsest eeskujulikust ekspordisektorist tänaseks järel on?

[Kapten Trumm]

Nimetatud tehaste toodangust valdava osa "eksport" toimus ENSV ajal NSVL riikliku tellimuse peale ja kui midagi Läände viidi, tuleb silmas pidada, et toodang oli ka tehtud riiklikult reguleeritud (sh ka vajalikes kohtades olukorrale mittevastava) hinnaga toorainest.

Kui need kaks probleemi oleks olemata olnud, siis müriseks need tehased võibolla ka täna.
Kõige ehedam näide on vast nende kalurikolhooside käekäik, kadus tagant ära NSVL põhjatu turg (kuhu sai müüa kõike), oligi käpuli. Viimase matsu pani 90ndate nn vene kriis.

Aga kui natuke süveneda, siis on ka mazoorsemaid näiteid.

Фанерно-мебельный комбинат

Kolis mõni aasta tagasi Kohilasse. Nimi nüüd Kohila Vineerikombinaat.

Машиностроительный завод «Двигатель»

AS E-Profiil, detailid Norra naftaplatvormidele...

Таллинский судоремонтный завод

BLRT, kohalik suurim laevaehitaja ja remontija?

Завод «Силикаат»

AS Silikaat, silikaattelliste tootmine (tõsi, mitte Järvel).

Текстильная фабрика «Пунане Койт»

AS Suva, tootis endiselt sokke, viimati vaakus hinge

Электротехнический завод «Вольта»

AS Volta, toodab elektrimootoreid tänini