Selleks, et teha Gagarini lendu (või isegi Sputniku), oli vaja kaugelt võimsamat raketti, võimsamaid mootoreid ja ägedamat põletusainet.
Arvestades NSVL mahajäämust sõjatehnoloogias 40ndatel on NSVL kosmoseprogrammi (ja laiemalt raketiprogrammi) käekäik kuni kuukulgurite maandamiseni sulaselge ime.
Tegelt ka vedamine, et USA ei tahtnud alguses auru kulutada (lõpuks said inimesed Kuule ka, venelastel lõppes siis mõistus otsa).
Aga mine sa tea, võibolla vähema suure partei segamiseta oleks nad selle vene kuuraketi ka tööle millalgi saanud?
"Vaudel" oli piisav energiavarustus, et tõusta 80 km kõrgusele, kuid ebapiisav selleks, et saavutada kiirust, mis on vajalik kasvõi ühe ringi tegemiseks ümber maa kuskil 200 km kõrgusel (kus aparaat peagi ära põleb, "orbital decay").Kui siis termosfäär võtta juba "kosmoseks" siis selle piiri olid "VAUd" juba suutelised ületama. Aga eks see "KOSMOS", et kus kohast ta algab, olegi segane...
Selsamal põhjusel on tänapäeval 10 000 km lennukaugusega ballistiline rakett üsna pisike võrreldes orbitaalkiiruseks võimelise kosmoseraketiga. Topol-i suurusklassi raketti pole ka täna võimalik mahutada energiat esimese kosmilise kiiruse saavutamiseks, veelvähem oli see 1944 võimalik. Kui see oleks, siis lendaks täna ICBM vajadusel 2 ringi maakerale peale.