alban kirjutas:Kuule rbl, on teemasid, millest avalikus foorumis ei räägita ning on teemasid, millest ka sõpade keskel ei räägita. Eelkõige on need teemad seotud riigikaitsega s.h ka relvade arvu, asukoha jne. seotud küsimused.
Teiseks mida annab sulle teadmine mitu automaati hangiti ja mitu raha selle eest maksti? Vastus - mitte midagi ei anna ja sa ei pea seda teadma.
Äran'd kurjusta. Küsida ikka võib, mõni loll ju ehk vastab ka. Üldiselt igasugu militaarfoorumites kolamine ja enese ego upitavate isikute käest info lüpsmine on üha rohkem ja rohkem tulutoov tegevus andmete hankimise kohapealt. Rääkimata passiivluurest mille puhul tuleb lithsalt skännida ja infokilde talletada et hiljem suurem pilt kokku panna.
Mind paneb aeg-ajalt muigama see salastamismaania (mida ka siin kohata võib) ning sellega kaasnev peitusemäng, kui samas on tõesti paljud asjad hiljem netist lihtsa vaevaga leitavad ja seejuures täiesti avalikelt saitidelt. Seejuures pole põhjust arvata, et see kolmetäheline asutus sealt otsida ei oska. Relvatehingud on pärast näha ühel UN relvastuskontrolli saidilt.
Miks neid oma enda kodanike eest varjama peab, on arusaamatu. Varjamine ja tobe peitusemäng on muide üks põhjus igasugu külajuttude tekkeks (kuidas Laar jälle kuskilt obrokit sai jne).
Kas vastata tohib siia teemasse või saadan kirja otse razvedka@fsb.ru?
Selliste asjadega tegeleb VF-s ikka GRU elik kindralstaabi luure peavalitsus?
Kui asjast rääkida (Leo, kus sa oled???), siis tundub, et G36 tellile on selge samm tagasi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas:Mind paneb aeg-ajalt muigama see salastamismaania (mida ka siin kohata võib) ning sellega kaasnev peitusemäng, kui samas on tõesti paljud asjad hiljem netist lihtsa vaevaga leitavad ja seejuures täiesti avalikelt saitidelt. Seejuures pole põhjust arvata, et see kolmetäheline asutus sealt otsida ei oska. Relvatehingud on pärast näha ühel UN relvastuskontrolli saidilt.
Miks neid oma enda kodanike eest varjama peab, on arusaamatu. Varjamine ja tobe peitusemäng on muide üks põhjus igasugu külajuttude tekkeks (kuidas Laar jälle kuskilt obrokit sai jne).
Kui on tahtmine teada anda siis võibki sellele UN veebile. Sinna ongi kontrollitud informatsioon pandud. Nüüd kui ise hakata rääkima, siis võib juhtuda et räägitakse rohkem kui vaja. Sa Trumm, võiks oma suure uudishimu ju oma igasugu kursustelt ja tont teab kust leitud kontaktide ära rahuldatud saada.
Mul polnudki antud teemas mingit uudishimu. Lihtsalt märkisin retooriliselt, et läheb taas salastusmaaniaks.
Minuarust oma kodanike eest pole põhjust taolisi asju varjata, vahetevahel jääb mulje, et oma inimesed teavadki kõige vähem, vaenlanegi teab rohkem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kui on tahtmine teada anda siis võibki sellele UN veebile. Sinna ongi kontrollitud informatsioon pandud.
Mina neid UN saite küll eriti usaldusväärseks ei hinda.
Vähemalt, on sealt piisavalt ebatäpsusi leitud.
Ja ega meil kasutusse tulevad/olevad asjakesed saladusse jää.
Küll peaks seda aga olema nende kogus(teatud juhtudel), paiknemine ja olemasoleva moona hulk.
Mu jutu mõte on see, et kõik see "Nad saavad niikuinii teada" jutt ei ole päris õige. Niikuinii saavad teada siis kui keegi räägibki midagi vales kohas. Nüüd ma ei ütle et peaks asjaosaliste eest asju saladuses hoidma, aga isegi kergelt AK hõngulise informatsiooni jaoks ei ole internetifoorum õige koht. Lihtne.
TTA kirjutas:Mu jutu mõte on see, et kõik see "Nad saavad niikuinii teada" jutt ei ole päris õige. Niikuinii saavad teada siis kui keegi räägibki midagi vales kohas. Nüüd ma ei ütle et peaks asjaosaliste eest asju saladuses hoidma, aga isegi kergelt AK hõngulise informatsiooni jaoks ei ole internetifoorum õige koht. Lihtne.
Asi pole selles kas niikuinii saavad teada või niikuinii ei saa teda vaid ilma teadmata lihtsalt mittemingisugust hanketegvust ei toimu. Nii Dressen kui Simm istusid mõlemad Strateegilise kauba komisjonis ja ilma komisjoni loata mingit hanketegevust üleüldse ei toimunud. Pole mõtet rääkida muinasjutte stiilis, saavad teada või ei saa teada, teavad juba enne hanke toimumist! Eesti on klientriik, kelle roll on teenindada teiste huvisid, mis on klientriigi roll? Moskva, Washington jne. ütlevad hüppa, siis eestlane vaatab kalanäoga otsa ja küsib kui kõrgele...
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
TTA kirjutas:Mu jutu mõte on see, et kõik see "Nad saavad niikuinii teada" jutt ei ole päris õige. Niikuinii saavad teada siis kui keegi räägibki midagi vales kohas. Nüüd ma ei ütle et peaks asjaosaliste eest asju saladuses hoidma, aga isegi kergelt AK hõngulise informatsiooni jaoks ei ole internetifoorum õige koht. Lihtne.
Asi pole selles kas niikuinii saavad teada või niikuinii ei saa teda vaid ilma teadmata lihtsalt mittemingisugust hanketegvust ei toimu. Nii Dressen kui Simm istusid mõlemad Strateegilise kauba komisjonis ja ilma komisjoni loata mingit hanketegevust üleüldse ei toimunud.
Kuule rbl, enne kui plõksid ja lolli iba ajad, tee endale selgeks millega tegeleb strateegilise kauba komisjon ning kas kaitseväe hanked kuuluvad selle alla või mitte!
TTA kirjutas:Mu jutu mõte on see, et kõik see "Nad saavad niikuinii teada" jutt ei ole päris õige. Niikuinii saavad teada siis kui keegi räägibki midagi vales kohas. Nüüd ma ei ütle et peaks asjaosaliste eest asju saladuses hoidma, aga isegi kergelt AK hõngulise informatsiooni jaoks ei ole internetifoorum õige koht. Lihtne.
Asi pole selles kas niikuinii saavad teada või niikuinii ei saa teda vaid ilma teadmata lihtsalt mittemingisugust hanketegvust ei toimu. Nii Dressen kui Simm istusid mõlemad Strateegilise kauba komisjonis ja ilma komisjoni loata mingit hanketegevust üleüldse ei toimunud.
Kuule rbl, enne kui plõksid ja lolli iba ajad, tee endale selgeks millega tegeleb strateegilise kauba komisjon ning kas kaitseväe hanked kuuluvad selle alla või mitte!
Arvata, et järgmistel ametipostidel:
1995. aastal kaitseministeeriumi kaitsepoliitika osakonna informatsiooni analüüsi büroo juhataja
2000. aastal moodustati riigisaladuse kaitse osakond ja Simm nimetati selle osakonna juhatajaks
2006. aasta novembris lahkus Simm omal soovil juhataja kohalt, kuid jätkas tööd ministri nõunikuna.
töötanud Simm polnud kursis ostetava relvastuse ja selle kogustega ei ole samuti tõsiseltvõetav. Vähemalt minu meelest.
Ning väidetavalt pidi üle 80% luureinfost korjatama täiesti avalikest allikatest.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Simmi praktikas oli üks salastamise põhjus tagada endale ligipääs teatud infole, mida talle muidu ei oleks antud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tegelikult on salastamist väärivaid asju vähe. Eestis armastatakse igasugu asju salastada peamiselt sellepärast, et oma maksumaksja aru ei saaks, kui nadi olukord tegelikult on. Kui mingi asjaga on hästi, siis seda ei salastata, vaid kuulutatakse kõva häälega kõikidele, kes kuulata viitsivad.
Siin läks asi vahepeal väga OTks kätte, kuid üritaks teema juurde tagasi tulla. Eestis on snaipreid vähe ja nende täpne arv ning ka olemasolevate täpsusrelvade hulk on salastatud. Snaipreid on vähe kõikides lääneriikides, see pole mingi uudis. Britid tegid snaipripüsside hanke ja ostsid 580 uut relvasüsteemi. Ja siis ostsid teist täpsuspüssi 440 komplekti. Sest Afgaani ja Iraaki oli vaja. Iga jaoülem peaks teadma ja rühmaülem kindlasti teab, et üksikkompanii juurde kuulub snaiprimeeskond, parimal juhul -jagu ning jalaväepataljonis on vähemalt snaiprijagu, parimal juhul rühm. Need on standardstruktuurid. Seega on nende relvasüsteemide võimalikud hulgad pataljoni kohta väga lihtsa matemaatilise tehtega välja arvestatavad. Seda muidugi ei avaldata, palju X pataljonis on töökorras relvi ja väljaõpetatud võitlejaid, kuid see polegi väga oluline, suurusjärk on teada ja Briti maksumaksja nõuab aru, mida nende maksunaelte eest ostetakse.
Kui nüüd selle teema allikaks olnud uitmõttest müüa osa laos vedelevaid M14 väikese raha eest kaitseliitlastele asja saaks, siis see annaks riigikaitselise efekti ainult siis, kui meestele müüakse tuntav kogus relvi. Mis see oluline kogus on, ma ei tea. Kui tuumapommidel on oluline ka üks pomm, siis automaatidel on see pigem tuhandetes ja täpsuspüssidel sadades. Kui nüüd näiteks kaitseliitlastele müüakse 3000 tk vintpüsse M14, millest kolmandik ehk 1000 tk ehitatakse ümber optilise sihikuga täpsuspüssiks M14 KL, siis see oleks oluline kogus Eesti mastaapide juures. Kui sellele lisaks ka need tuhat võitlejat läbiksid Snaiprigildi ja Jahimeeste Seltsi abiga väljaõppekava SNB ja parimad SNE, siis seda ei salataks, vaid KL ülem annaks ETV võttegrupi ees kätte hinnalised auhinnad parimatele kaitseliitlastest täpsuslaskuritele ja räägiks, kuidas KL üksuste lasketäpsus ja -kaugus on oluliselt suurenenud.
Kui rääkida Saksa 4x optikatest, siis need teevad täpselt seda, milleks on ehitatud. Aitavad G3 või AK4 peale panduna jao ja rühma parimatel laskuritel näha ja tulistada natuke kaugemale, kui keskmine G3 või AK4. 200 m tabav tuli ulatub 400 m peale. Mingi imeasi nad ei ole ja korralikke täpsuspüsse korralike sihikutega nad kindlasti ei asenda, kuid abiks ikka näiteks jao snaipri käes või kompanii snaiprijaos lähikaitserelvaks koos rauaaluse 40 mm granaadiheitjaga. Tegelikult on lääneriikides juba aastakümneid praktiseeritud väikese suurendusega optilisi sihikuid jalaväelastele, sest võitleja tabab peamiselt seda, mida näeb. Tulejõud ei ole ju äralastud padrunite, vaid tabatud sihtmärkide hulk!
TTA järgmisele küsimusele vastuseks, jutt käib snaipritest, kuid eestikeelne terminoloogia on segane ja sellepärast tasub täpsustuseks alati lisada, mis taseme üksuse snaipritega on tegemist. 2004. a kontseptsiooni kohaselt eristati täpsuslaskurit ja snaiprit, nagu lääneriikides kombeks. Vahepeal lõi kotermann sisse, sest Laaneots ei saanud nüanssidest aru ja talle ei suudetud selgitada. Võeti kasutusele teine terminoloogia, kus kõik täpsed laskurid on snaiprid. Kui selgitus tundub keeruline, siis nii see ongi. Kui snaiprikontseptsiooni eesmärk oli ühtlustada erialaväljaõpet ning varustust nii kaadrile kui ajateenijatele ja kaitseliitlastele, siis täna võib öelda, et seda põhimõtet ei ole täidetud.
Viimati muutis Leo, 29 Okt, 2012 8:36, muudetud 1 kord kokku.
Kui rääkida Saksa 4x optikatest, siis need teevad täpselt seda, milleks on ehitatud. Aitavad G3 või AK4 peale panduna jao ja rühma parimatel laskuritel näha ja tulistada natuke kaugemale, kui keskmine G3 või AK4. 200 m tabav tuli ulatub 400 m peale. Mingi imeasi nad ei ole ja korralikke täpsuspüsse korralike sihikutega nad kindlasti ei asenda, kuid abiks ikka näiteks jao snaipri käes või kompanii snaiprijaos lähikaitserelvaks koos rauaaluse 40 mm granaadiheitjaga. Tegelikult on lääneriikides juba aastakümneid praktiseeritud väikese suurendusega optilisi sihikuid jalaväelastele, sest võitleja tabab peamiselt seda, mida näeb. Tulejõud ei ole ju äralastud padrunite, vaid tabatud sihtmärkide hulk!
Minumeelest on see ehe näide, kuidas asju (sh prioriteetsetele üksustele) tehakse selle järgi, mis koli laos on (või odavalt saab), mitte selle järgi kuidaks võiks või peaks.
TL 4X optikaga AK4-ga on väga tore asi, kuid olgem ausad, olles vastase selja taga mõnda aega, peaks olema vähe teravamaid püsse kah, mis laseks kaugemale ja millega oleks võimalik kahjustada nt eriti tähtsat nodi-tegelasi (näiteks õhutõrjesüsteemide radari kiirguri ja vastuvõtja elemente, mõnda hoolimatut polkovnikut). Väga ei tahaks uskuda, et vastane laseb sellistele asjadele nii ligidale, et AK4 tõhusalt pruukida saaks.
Muidugi, võiks öelda, et "hea, et niigi läits" ja pool muna on parem kui tühi koor - tõsi on ka see, et täit muna see kah ei asenda.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
