Lobjakas, Kross ja Kolmeraudne

[toomas tyrk]

minu meelest pole mitte nii oluline, kas Eesti riigikaitse eelarve on 1.96% SKP-st või 2,01

Numbriliselt polegi see nii oluline.
Oluline on teatav ühiskondlik/poliitiline lepe kaitsekulutuste suuruse üle....

Seda minagi räägin, et nr ei ole oluline.

Oluline on asju näha tervikuna ning mitte teha mõnest nr püha lehma. Ma olen igati nõus, et umbes 2% SKP-st on Eesti kaitsekulutuste jaoks normaalne tase.

Kuid see ei tähenda, et see oleks mingi püha lehm ja järsult muutunud majandusoludes ei võiks kulude kasvutempot ümber vaadata ning kulusid vajadusel mujale suunata.

[wolfgang]

Ma ei ole nõus, et 2 prossa eelarvest oleks, meie puhul, kaitsekulutuste normaalne tase.
Kui sa elad neiberhuudis, kus kuri bande, kel kombeks rahulikke naabreid, oma lõbuks, laastamas ja killimas käia siis terve inimene kulutab oluliselt rohkem, kui 2 prossa oma kaitseks - rauduks, signa, tukk, talu puhul aed, koer, karurauad tihedalt maas . Isegi, kui sul on tuttav MMA mees, mõne tunnise bussisõidu kaugusel.

Täpselt samamoodi kulutab inimene autot ostes oluliselt rohkem, kui 2 prossa auto hinnast turvatalade, vööde, airbäägide jms. kola peale, mis lisaks otsesele kulule teevad auto raskemaks ja kütusejanusemaks. Kusjuures tõenäosus avariisse sattuda on oluliselt väiksem, kui ühel riigil relvastatud konflikti.

Ma arvan, et ei pea kogu riigi raha kellegile laiali jagamiseks kulutama(loe - erasektoris töötava, nigelaarvulise(võrreldes käsi pikal seisvate arvuga) seltskonna raha).

Riigi ülesanded peaks olema kodanike kaitse, kommunikatsioon, tervishoid, haridus, energia tänapäeval. Muu peaks olema võib olla, mitte peab olema kulu. Et, kui üle jääb siis saab kah tiba, põhimõttel.

[Manurhin]

Auto puhul öeldakse, et turvavarustus (signa, immo, pedaalilukk, mitmekordne betoonaed ümber garaaži, relvastatud valvemeeskond... ) peaks moodustama 10% auto hinnast.

[toomas tyrk]

Siin on ülevaade kaitse-eelarvetest riikide lõikes.
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_co ... penditures

8,7% SKP'st on praegu Saudi Araabial
4,7% on USAl

Eestit nimekirjas pole, aga koha võib ju arvestada...

[wolfgang]

Kindel, et see kajastab ka relvahankeid? Nt. Soome puhul ei pidand kajastama, on kuskilt meelde jäänud. Samuti pidivad Leedu hummerirüütlid oma salastatud eelarvest rahastatud olema.

[toomas tyrk]

Kaitse-eelarve arvestamise reeglid veidi varieeruvad riigiti. Enam-levinud variatsioon on piirivalve sees või väljas. Eestis on teatavasti piirivalve väljas. Mingeid sisejulgeoleku jõudusid ka kaitse-eelarvest ei rahatstata. Teabeamet on kirjas kaitseministeeriumi eelarves ühel real.

Relvahanked on kõigis riikides kaitse-eelarves.

[wolfgang]

Selvä pilti.

[Larry]

Kui jutt juba kaitseeelarvele läks, siis kaitseminister Reinsalu rääkis 7.11.12 Riigikogu infotunnis kaitseeelarvest järgmist:

Mis puudutab riigikaitsekulusid järgmisel aastal, siis tõesti, järgmine aasta on teine aasta, kus me saavutame, hoiame taset 2% SKP-st. See on väga mõistlik otsus ja ma loodan, et riigieelarve menetlemisel parlament toetab seda valitsuse ettepanekut järgmise aasta kohta. Mis puudutab nii tegevteenistuses olevate kaitseväelaste kui ka ajateenijate varustust, siis järgmisel aastal see on üks kaitseväelise otstarbega varustuse hankimise prioriteete. Kokku läheb kaitseväelisele erivarustusele ligi 100 miljonit eurot järgmisel aastal ja üle 9 miljoni euro sealhulgas läheb individuaalsele varustusele. Individuaalse varustuse all ma pean silmas mundreid, rakmeid, just nimelt, mis on kaitseväelase isiklikus kasutuses olev varustus lisaks relvadele. Teine tõsine prioriteet, mis on seatud varustuse kõrvale, mis puudutab ajateenijaid, on ajateenijate elamistingimused. Järgmisel aastal on plaanis 9 miljonit eurot investeerida ajateenijate väljaõppekeskustes uute kasarmute rajamisele, selleks et me eesmärgina 2014. aasta sügiseseks ajateenistusse võtmiseks jõuaksime sellele tasemele, et meil oleks üle Eesti kõigil ajateenijatel head elamistingimused. Selleks eesmärgina tuleb rajada täiendavalt 1200 kasarmukohta, mida me plaanime teha nii järgmisel kui ülejärgmisel aastal.


Kaitseväelaste palkadest rääkis kah:

Kaitseministeeriumi valitsemisala on ka Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi järgi üks selline kõige kriitilisema vabatahtliku lahkumisega ehk siis omal soovil lahkumisega ministeeriumi valitsemisalasid, kus vabatahtliku lahkumise protsent on 13. Kõige suurem ja kriitilisem probleem on kahes rühmas, esiteks, vanem-allohvitserid (need on need mehed ja naised, kes on meie ajateenijate tegelikud õpetajad) ja teiseks, nooremohvitserid ehk meie ohvitserkonna tegelik järelkasv. Personaliküsitluste kohaselt on põhiprobleem ligi 2/3 juhtudel põhjuseks palgatingimused ja seetõttu järgmise aasta eelarveprojektis, mille valitsus on esitanud, on ette nähtud personalikulude kasv osaliselt majanduskulude kärpimiselt ja teiselt poolt nendest lisavahenditest, mis riigikaitsele on ette nähtud, ja lisaks ka täiendavate koosseisukohtade loomine meie riigikaitsele prioriteetsetes valdkondades, milleks on erioperatsioonide grupp, scouts-pataljon ja Ämari lennubaasi tehnilise koosseisu mehitamine. Nii et selles küsimuses mu vastus või signaal, mida ma saan anda, on, et kaitseväes leiab aset järgmisel aastal palgatõus ja selle palgatõusu puhul on prioriteediks need rühmad, mis on kõige tugevama lahkumissurve all ja mille puhul on vajalik tagada inimeste motiveeritus nõnda, et see oskusteave ja see inimestesse panustamine, mida on tehtud, ja nende haridus ja kogemused ei läheks kaitseväele kaotsi.
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 96#pk11231

Kamina pressiteates 06.11.2012 kirjutatakse järgmise aasta eelarvest:

Reinsalu sõnul investeerib kaitseministeerium tuleval aastal taristusse ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal. „Suur osa sellest rahast läheb ajateenijate olmetingimuste parandamisele. Samuti ehitatakse välja Tapa linnaku tehnikapark ja arendatakse Kaitseväe keskpolügooni,” rääkis Reinsalu.

Järgmise aastal eelarves on tähtsal kohal ka investeeringud inimvarasse. Et peatada kriitiliseks muutunud personalivoolavus, taastatakse minister Reinsalu sõnul kaitseväe personalikuludes majandussurutise-eelne tase. „Lisaraha kulub uue personali värbamiseks, tühjade ametikohtade täitmiseks ning masu-eelse palgataseme taastamiseks,” ütles minister.

Kaitseminister toonitas, et kokkuvõttes püsib kaitse-eelarve ka järgmisel aastal tasemel kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. „NATO piiririigina peab Eestil olema esmane iseseisev kaitsevõime, et tagada Eesti riigi edasikestmine ja kaitse igasuguste ootamatuste eest. Kahe protsendi eraldamine tagab Eesti kaitsevõime stabiilse ja pikaajalise arengu,” märkis Reinsalu.

Riigikogus arutlusel oleva 2013. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt oleks kaitse-eelase suuruseks uuel aastal 361,36 miljonit eurot. Sellest 24,8 protsenti moodustavad personalikulud, 27,86 protsenti relvastuse- ja varustusehanked, 18,2 protsenti majandamiskulud ja 12,2 protsenti eelarvest kulub taristu-investeeringuteks.
http://www.mod.gov.ee/et/kaitseminister ... randamisse

[Lemet]

Mis sellesse kolme kuusse puutub, siis näitas eelmine suvi selgelt, et poliitilise soovi olemasolul võiks esmane NATO abi jõuda Eestisse ka kümne päevaga- Vahemerel asunud eelasetuslaev jõudis Paldiskisse nimetatud ajaga.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kaitseväelaste palkadest rääkis kah:

Kaitseministeeriumi valitsemisala on ka Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud analüüsi järgi üks selline kõige kriitilisema vabatahtliku lahkumisega ehk siis omal soovil lahkumisega ministeeriumi valitsemisalasid, kus vabatahtliku lahkumise protsent on 13. Kõige suurem ja kriitilisem probleem on kahes rühmas, esiteks, vanem-allohvitserid (need on need mehed ja naised, kes on meie ajateenijate tegelikud õpetajad) ja teiseks, nooremohvitserid ehk meie ohvitserkonna tegelik järelkasv. Personaliküsitluste kohaselt on põhiprobleem ligi 2/3 juhtudel põhjuseks palgatingimused ja seetõttu järgmise aasta eelarveprojektis, mille valitsus on esitanud, on ette nähtud personalikulude kasv osaliselt majanduskulude kärpimiselt ja teiselt poolt nendest lisavahenditest, mis riigikaitsele on ette nähtud, ja lisaks ka täiendavate koosseisukohtade loomine meie riigikaitsele prioriteetsetes valdkondades, milleks on erioperatsioonide grupp, scouts-pataljon ja Ämari lennubaasi tehnilise koosseisu mehitamine. Nii et selles küsimuses mu vastus või signaal, mida ma saan anda, on, et kaitseväes leiab aset järgmisel aastal palgatõus ja selle palgatõusu puhul on prioriteediks need rühmad, mis on kõige tugevama lahkumissurve all ja mille puhul on vajalik tagada inimeste motiveeritus nõnda, et see oskusteave ja see inimestesse panustamine, mida on tehtud, ja nende haridus ja kogemused ei läheks kaitseväele kaotsi.
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 96#pk11231

Nii et palgatõus on suht kindel (a) Scoutsi reameestel, (b) EOG-rühmakesel ja (c) ÄMARI ilma lennukiteta lennubaasi tehnikutel.
Ülejäänud 90% armeest jäävad ilmselt sellega, mis neil täna on

[Larry]

Ma saan Reinsalu palgajutust aru nii, et palgad peaksid taas kerkima masu- eelsele tasemele, seda eriti vanemallohvitseride ja nooremohvitseride osas, sest nende hulgas on kõige rohkem lahkujaid. Ülejäänud raha kulub Scoutsi täielikuks komplekteerimiseks, EOG- ja Ämari tehnilise personali suurendamiseks. Seda Scoutsi alamehitatust ja ülekoormatust välismissioonidega oli minu mälu järgi mainitud ka selles kuulsas Balti riikide kaitsevõimet analüüsinud rootslaste uurimuses. EOG läheb/ läks Afganistani, neile on kah vaja rotatsioon tagada. Mis Ämari baasis toimub, ei oska öelda - vbla on sealt pea kõik tehnikud minema jooksnud...

soesilm, viis pluss kommentaar saatele! Mulle jäi kah hapu maitse suhu sellest saatest, sest mulle tundus, et Krossil peaks olema suht lihtne ülesanne Lobjaka väited ümber lükata. Piiratud ajaraamistikus see tal eriti hästi ei õnnestunud. Lobjakas "ujutas ta üle" igasuguste väidetega ja Kross siis hakkas neid rahulikult harutama, aga enne, kui ta kuhugi jõudis sai saade otsa . Lühidalt öeldes jäid saates kõlama Lobjaka õhku visatud kahtlused ja Krossi väide, et NATO jõuab konflikti puhkedes siia alles 100 päeva pärast... Kas keegi oskaks üldse pakkuda kes võiks olla see avalikkusele tuntud isik, kes jagaks midagi sõjaliset riigikaitsest ja oskaks seda mõjuvalt ka laiale avalikkusele selgitada? Kunnas? Lobjaka- taolisi riigikaitse- skeptikuid leiame avalikust ruumist piisavalt .

[Actual]

soesilm, viis pluss kommentaar saatele! Mulle jäi kah hapu maitse suhu sellest saatest, sest mulle tundus, et Krossil peaks olema suht lihtne ülesanne Lobjaka väited ümber lükata. Piiratud ajaraamistikus see tal eriti hästi ei õnnestunud. Lobjakas "ujutas ta üle" igasuguste väidetega ja Kross siis hakkas neid rahulikult harutama, aga enne, kui ta kuhugi jõudis sai saade otsa . Lühidalt öeldes jäid saates kõlama Lobjaka õhku visatud kahtlused ja Krossi väide, et NATO jõuab konflikti puhkedes siia alles 100 päeva pärast... Kas keegi oskaks üldse pakkuda kes võiks olla see avalikkusele tuntud isik, kes jagaks midagi sõjaliset riigikaitsest ja oskaks seda mõjuvalt ka laiale avalikkusele selgitada? Kunnas? Lobjaka- taolisi riigikaitse- skeptikuid leiame avalikust ruumist piisavalt .

No aga siinses foorumis peaks ju seda kompetentsi üle ääregi ajama - võtke siis Lobjaka argumendid ükshaaval ritta ja lükake ümber. Ma väidaks, et Lobjaka argumendid olid pigem reaalsusehõngulised

[soesilm]

Sa Actual oled puust või? Milline väide tal veel üleval on?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sa Actual oled puust või? Milline väide tal veel üleval on?

Actualil lihtsalt vinüül keris lõppu ja nüüd loobib üle...

[Kapten Trumm]

Roki tunneli õhkimisest. Kotkad , kes räägivad , et miks Roki tunnelit ei õhitud, siis puht tehniliselt soovitan Gruusias läbida üks tunnel sõidukiga. Tunnel jääb teele kui sõita Thbilisist-Poti linna. Olemuselt samasugune kommunistlik löökehitus nagu Roki tunnelgi.

Olen elus sõitnud 2 korda autoga läbi 25 km pika tunneli, vaatades selle ehitust ja materjale - ilma korralike rahuaegsete ettevalmistusteta on sellise asja segilaskmine nii, et seda päeva-kahega avada ei saaks - täiesti võimatu.

Eelkõige tähendab see seda, et konstruktsioonis peavad juba ehituse käigus olema rajatud (ja välja arvestatud) kohad, kuhu see lõhkev värk pannakse. Vastasel juhul kulub selle ettevalmistamiseks nädalake või nii. Veeretades paar lõhkeainet täis veoautot sinna ja lastes need tunnelis vastu taevast, puhastab vastane selle tulemuse kiiresti ära ja jätkab liikumist.

Igasugu asjade paigutamise muudab keerulisemaks see, et tunnelite konstuktsioonid kipuvad tänapäeval olema (vist vee pähejooksmise vältimiseks) seespoolt betoonplaatidega vooderdatud, ühesõnaga see pole üritus, mida ilma igasuguste ettevalmistusteta suva jalaväepataljon ära teeks.