Ma ei ole siit lugenud peaaegu ühtegi vastuväidet Lobjaka väidetele. Lobjakas ei arutanud ju seda mitu aega kuskilt laev siia sõidab, või kui uhkeid õppuseid me täna liitlastega siin peame. Ta ei väitnud isegi seda, et Eesti ei peaks end kaitsma - vastupidi väitis, et kindlasti peab paugu ära tegema. Iva oli ju selles, et selle paugu tegemise pärast ei peaks me end vaese riigina-ühiskonnana sõjarauda raha mattes end ära katkestama, võibolla raha matmine haridusse tagab tugevama julgeolekulise kontseptsiooni. Jutt ei ole niivõrd püssidest, tankidest, kaitsetahtest, kuivõrd julgeoleku kontseptsioonist laiemalt, mis võib meil täna olla nõrkadel alustel.Borja kirjutas:Actualil lihtsalt vinüül keris lõppu ja nüüd loobib üle...soesilm kirjutas:Sa Actual oled puust või? Milline väide tal veel üleval on?
NATO sõjaline võimsus kõlab võitmatult aga praktilises läbiproovimata kontseptsioonis omab meie oludes tõsiseid nõrkuseid.
Enne tuleks paika panna mõned tõsiasjad. Eesti või kõik Balti riigid koos ei oma Venemaaga sõjalise konflikti korral täna ega ka lähikümnenditel sõjalist võimekust, et end Venemaa eest kaitsta - see on fakt. Kui keegi üritab üksikute ajalooliste näidete varal tõestada vastupidist on see puhas argumenteerimise viga - üksikjuhtumeid ei ole tark laiendada.
Teine tõsiasi, kui tõenäoline on NATO liitlasriikide sõjaline panus võimaliku konflikti korral. Just eeldades, et iga NATO liikmesriik, nii Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa jt peavad tegema poliitilise otsuse tulla meile sõjaliselt appi. Appi tulemise otsuse tõenäosus on äärmiselt väike, demokraatlike riikide riigijuhid esindavad eelkõige oma valijate huve, oma riigi huve. Kas on täna NATO-s sõjaliselt võimekaid riike, kes ütleksid oma rahvale - jah me läheme sõtta tuumariik Venemaaga. Eriti napakas oleks seda kuulda, teades tõsiasja, et juba täna istub pool euroopat piltlikult Venemaa energiakandjate otsas ja juba lähitulevikus veel rohkem. Isegi teoreetiliselt tasemel arutledes, oleks euroopa vs Venemaa konventsionaalse sõja puhul trumbid Venemaa käes - Venemaa strateegiline ressurss võrreldes euroopaga on sisuliselt piiramatu - euroopa varud lõpevad kiiremini, kiiremini kui me arvata tahame. Tõenäoliselt on euroopa rahvas tänavatel juba pärast esimest külmemaid päevi ja diplomaatiline lahendus tundub kõige väärikam. Liitlastest järgi jääb USA, aga olen kindel, et Venemaa valib NATO väikeriigi ründamiseks õige aja, ja see õige aeg tähendab seda, kus USA ei sekku või ei saa sekkuda. Poliitiline olukord, kaasa arvatud julgeolekupoliitilised jõujooned võivad ajas kiiresti muutuda, seda on ajalugu korduvalt kinnitanud, iseäranis sõdade aegu, kus lühikese ajaga võivad endistest liitlastest saada vaenlased ja vastupidi.
NATO poolt võime oodata jõulist poliitilist toetust ja humanitaarabi, rohkemat loota oleks ebarealistlik.
NATO jääb usu küsimuseks - mõned arvavad, et juba meie mobilisatsiooni katavad stealth lennukid ja väljamaa rangerid on laevadega suurte relvalaadungitega teel - vaja ainult natuke vastu pidada. Teised arvavad, et ükski NATO lennuk ei pista oma nina sõjaolukorras Venemaa S400 ja muu õhutõrje lähedusse, mis omakorda tähendab, et meie mobilisatsiooni edukas läbiviimine ei ole tõenäoline. Kui ei ole komplekteeritud reservväge, siis ei saa ka juttu olla mingist tõsiseltvõetavast vastupanu ajaühikust. Krossi kolm kuud on täielik ulme, reaalne jutt käib päevadest, kui saatus soosib siis nädalatest. Siia lisada juurde 5. kolonn, vastase võime soomustatult otsustavalt ja kiiresti liikuda, Eesti olematu tagalasügavus, täielik võimetus merepiiri kaitsta - peab olema päris segi, kui realiteete ei suudeta hoomata - Venemaa kindralstaabil saab olema keeruline, sest häid variante kuidas meid ära võtta on lihtsalt niivõrd palju
Jäi veel mainimata konflikte iseloomustav paanika, kus on palju põgenikke, osa riiklikke struktuure lakkab töötamast, valitsust ja riigi juhtorganeid tuleb evakueerida, sidekanalid ei tarvitse töötada, propagandaruum on vaenlase käes jne - ja kogu initsiatiiv olukorra üle on Venemaa käes, meil jääb ainult reageerida niivõrd-kuivõrd see välja kukub. Liiga tihti kipuvad reliseeruma olukorrad pigem negatiivses võtmes, kui planeeritud neutraalses või veel hullem propagandistlik-positiivses võtmes - tuleb arvestada, et asjad võivad minna hullemini kui on osatud ette näha.Paljuski, nagu ka Gruusia puhul, oleneb ka Venemaa sõjalistest eesmärkidest, arvan, et võetud sõjalised eesmärgid täidab Venemaa ära. See kas Eesti suudab ära hävitada vastasel 2 tanki või 20 ei muuda sõja kulgu.
Perspektiivis, tuleb arvestada meie vähenevat demograafiat, mis töötab sõjalises mõttes samuti meie kahjuks rohkem, kui Venemaa negatiivne demograafia nende kahjuks. Kui sõjakulg ei muutu, kas on siis mõtet arutult panustada või kasulikum panustada muul moel riigi tugevdamisse. Tugev riik ei tähenda ainult tugevat riiki sõjalises mõttes, samuti ei saa vist täna väita, et oht Venemaa suunalt oleks reaalne ehk pakiline
No ärge ajage naerma, krt 
.