NL väeosade numbrid, asukohad

[kalleb]

ma olin Kaliningradis-- uulitsa Gagarina-4 tramm-Kostikova peatus -- suure artelleerija polgu juures

[ooblää]

Pool aastat Riia külje all õppebataljonis 34469 ,Adazis.Tegelikult oli seal suur näidispolk
Pärast 1,5 aastat Amuuri oblastis,Raitšihinski linna külje all.Operatiiv-taktilistes raketivägedes. 15259
Aasta oli siis 78 .nov.-80 nov.

[PANZER]

Tagasihoidlikult , et olin viimane sats kes läksid. Sattusin vabatahtlikuna Novgorodi alla, ei teagi kuidas seda kirjutada aga oli mingi Kretševitše vist. Oli gernison mille ülemaks eestis Tartus 6 aasta teeninud major MOROZOV. Väeosa nr. 36705 BBC, BTA, ACP
Need kõik lühendid. Siniste pagunitega lennuvälja ehitusrood ( 40 võitlejat )
1989 nov.- 1991 aug.siis tuli kk.

Käisin 338ZUK-õppekombinaat ja õppisin 6 kuud autokraanajuhiks KC-4561 ja laadisin hiljem raudtee platvormidelt lennuvälja raudbetoon plaate maha. Seda aga kraanaga DEK-251( roomikutel ja tõstejõud 25 tonni ). Objekt oli 1991 kevadest Pihkva. Siis hakati seal lennuvälja maandumisrada pikendama, et hiiglased RUSLAN-id saaksid maanduda.

Vahur

[Messer]

1985-87 Pihkva, 76.Tshernigovi(oli vist) nim. Öhudessantdiviis, ehk siis VDV.
Alguses olin kyll Pihkva lähedal diviisi 104. polgus, Tsherjohha nimelises kylakeses, kuid kuna mulle seal teps mitte kohalikud olmetingimused ei meeldinud, siis pögenesin ( söna otseses möttes, polgu bussiga, öö pimeduses) Pihkvasse diviisi. Loomulikult oli mul seal diviisis juba koht kokku lepitud See muidugi omaette seiklus, milest tasuks pikemalt rääkida aga ehk kunagi hiljem.
Pihkva ja Tsherjohha vahele jäi veel lenuväepolk (vist?), Koha nimi oli Ostrov. Pöhiliselt olid seal IL 76-d.

[Kapral Karu]

Pihkva ja Tsherjohha vahele jäi veel lenuväepolk (vist?), Koha nimi oli Ostrov. Pöhiliselt olid seal IL 76-d.

Mõtlesid vist Krestõ'd? Ostrov on Pihkvast tükk maad lõunas. Või oli seal mingi Ostrovi-nimeline külake?

[susi]

Okt. 1985 sattusin Vinnitsa obl. Gais(s)ini linna utshepkasse-33770"E".E tähendab 6.roodu.Erialaks sain-"mehanik akds i gzu".Seal oli Eestist üle 30 näo.Meie roodus oli 6.Mais 1986 läbi Odessa Tiraspoli.Sealt Moldovasse-Floreshty rajoon,Markuleshty.Tegelikult Lunga alevik(pigem küla).Olin Lennuväepolgu teeeninduspataljonis autoroodus hapnikumasina peal.1,5 aastat ainuke eestlane garnisonis.Number 62225"A".Polgul lennukid Mig-21.Diviisi teine polk asus Tiraspolis.Seal ka diviisi staap.Neil olid Mig-23.Kolmas polk Limanskojes Ukrainas.1987. suvel nende Su-d olid meil komandeeringus.Kohtusin üle pika aja eestlasega.Oli Gaissinist läbi käinud saarlane,kes oli sattund sinna 1986.aasta kevadel.Gaissinis oli rühmas umbes 36-38meest.Moldovas oli sama palju roodus(sedagi heal juhul,vahepeal oli koguni 24-peale demblite lahkumist).Pataljonis veel aerodroomirood,ohraanarood,tuletõrjekomando(kapten ja 2-3 sõdurit),GSM(kütused-õlid,kapten ja3-4 sõdurit,vist ka prapor) ,akujaam(prapor ja 2 sõdurit).Koju sain 30.detsembriks 1987.

[Immelmann]

Ennäe, väike maailm! Mina see saarlane olingi. Mäletan, et olime mõlemad parasjagu nii venestunud, et peale "Tjere-tjere" hõikamist kippus jutt jälle vene keele peale minema.
Päeval, kui me oma killavooriga Florestisse logistasime, maandus herr Rust Punasele Väljakule. Järgmisel hommikul saime alles kuulda.

[soldat]

Minu teenistusaeg oli 1985-1987.Esimene В/Ч 48062 Sestroretski linna
lähedal,Leningradi oblastis.Aerodroomi abiteenistuse väljaõpe РЗБН-ide
ja СКП-de jaoks.Mul ei olnud sellest väljaõppest suur tolku.Suurema aja
vedelesin Sestroretski linna piirivalvevägede hospitalis.Vähemalt sealt
sain omale sinised pagunid ja lõtškadele propellerid(ПВО) ning nii-
nimetatud esimese relvaloa.
Pärast topiti mind põhja poole.Архангелский военный округ, 10-я отдельная армия ПВО,445 иап,В/Ч 68002,Саватия (Котлас).
Lennumasinaid oli 39 41 МиГ-25 ühe kabiiniga ja 2 МиГ-25-t 2-he
kabiiniga ilmastikuluure jaoks.
Lisan siia ka kaardi.Helesinine triip ongi umbmäärane aerodroomi koht.

[Janka]

1988-90 sügis.
Baltiiski Krasnoznamjonnõi Vojennõi Okrug. Riizskii Utshebnõi Tsentr (RUTS) ,Adazskii Utshebnõi Artelleriiski Polk ,voinskaja tshast no. 01398.
Algul kaks kuud utshebkas ,millest kuu aega 5.patareis erialaks samohodka voditel-mehhanik ja siis teine kuu 9.patareis optilise luure otdelenijes.
Ei saanud minust ei pushkameest ega ka sihtmärkide väljapeilijat ,võeti hoopis polgu püsikoosseisu e. pastojannõi sostavi 10.patareisse. Kolm kuud autojuhikursusi ,500 km marss ja sain piletisse "spetsialist po mnogoosnõh avtomobilei" eriala.
Masinaks Ural ,hiljem Zil-131 ,millega õnnestus ka kaks suve Venemaa ja Kazahstani avarustes vilja vedada.
Põhitööks polgus oli varustusalane ,mille raames pidi käima Riia-vahet polku igatsugu träni vedamas ,samuti õppustel isikkoosseisu ja pushkade vedu. Isegi lastud põtru pidi nädalavahetusel metsast ära tooma ,ühesõnaga - kõike mis shaakalitel pähe lõi ,sai veetud ,mööbel sealhulgas....
Adazis samal territooriumil pesitses ka pehhota polk ,mida kutsusime nende pagunite pärast "punasteks". Endal musta värvi puhtad pagunid lõpuni.
Eespool oli veel keegi Adazist ,arvatavasti punastes teeninu. Tervisi talle ,isiklikult ei tunne vist....
Kel huvi ,saab vaadata satellidiprogrammiga ,mille saab siit: http://earth.google.com/download-earth.html ,mis on saanud väeosa territooriumist ,siis panin ka mõned failid üles ,milledel ära märgitud endiseid hooneid Adazi praeguses olukorras.
Failid aadressilt http://www.hot.ee/logman/Adazi.zip
Google Earthiga on veel üht-teist võimalik uurida...
Aga ennem peab eelmainitud proge installima!

[alax]

Kõigepealt oli nooreaeg Kaliningradis armestaabi vahtkonna roodus 14015M, siis laskurina 75. jalaväepolgus Gussevis, so 73861. See allus 40. tankidiviisile Sovetskis. Gussevis oli veel selle diviisi luurepat, medpatt. Gussevis oli veel kadreeritud jalaväe diviis, so 14010 eesotsas kindraliga , nimega Abols. Diviisis oli tuhande ajateenija ringis , sama palju kui meie polgus.

[kalleb]

tankidiviisi Sovetskis ma teadsin küll-see oli suht ligidal-seal õue peal asuvast sidekontorist sai tihti käidud koju helistamas

[alax]

Teenisin aastail 1970-1972. Esimene aasta sõdisin kõikvõimalikel polügoonidel Dobrovolskis, Pravdinskis ja kuskil veel tuumaseente imitatsioonide keskel. Teine aasta olin linnast eemal polgu lasketiirus elektrikuna. Polk käis 1968a Tšehhoslovakkiaski ära. 1970a. enne mind oldi terve suvi Eestis Ämari lennuvälja rajatisi ehitamas.
Gussevist eemal, metsas oli ka mingi raketiväeosa.

[kalleb]

oot kas see Dobrovolsk oli rauteega sõita täitsa Poola piiri äärde?

või oli see Dolgorukovo

oli kunagi au olla seal väeosas 2 tundi kui millegipärast utsebkast toodi kõihepealt Kaliningradi siis sinna Poola piiri äärde

siis jälle Kaliningradi tagasi

kroonu jooksutas,meil oli pajebat juba nädal aega rongiga sõita

ja söönud polnud ka midagi nädal aega ainult suhpajok mingi

[Himik]

oot kas see Dobrovolsk oli rauteega sõita täitsa Poola piiri äärde? või oli see Dolgorukovo

See oli Dolgorukovo, Dobrovolsk jäi nii umbes piki Leedu piiri, oli teine larakas küll. Tegelikult terve oblast üks suur poligoon.

[Derex]

Teenisin 89-91 Dobele tankiväe õppepolgus (Dobele 1) s/o 01332 ja kuna meie polgus sees asus ka õppediviisi staap ja ma käisin lipu valves aegajalt on mulle meelde jäänud diviisi number kah 20170 Tean niipalju et meie diviisi koosseisu kuulus minumeelest oli see Võrus mingi õhutõrje polk. Algul olin utsebkas seal ja siis jäeti edasi seersandiks ühe teise eestipoisiga koos kuna laskmistel tegime ohvitseridele ära ja saime selle eest narjadi ilma järjekorrata. teenisin seal oma kaks aastat täis. Erialalt olin komandir navotsik objekta 172 e. tanki T-72 komandör sihtija (T-72B2) kahjuks ei ole ma sellist modifikatsiooni kuskilt netist leidnud.