"Tankid EKV-le"

[hummel]

Ja ikka muidu kohe ei saanud, kui oli vaja tankipildile Wolfsangel ruun külge pookida?
http://www.vikingrune.com/2009/07/norse ... h-symbols/

Pabistajatele teadmiseks, et kasutatud tankipilt koos selle "külge poogitud" ruuniga pärineb ilmselgelt antud leheküljelt:

http://www.fprado.com/armorsite/leo2.htm
http://www.fprado.com/armorsite/Leo2_Pi ... enfels.gif

Ehk siis maakeeli 7. soomusdiviisi 214. tankipataljon 1995.

Ei näe, et nüüd tagasihoidliku soomustehnika ostuga brigaadiväline jalavägi rängalt kannataks. Tegelikult on meil raha piisavalt. Küsimus on, et kuivõrd efektiivselt seda kasutatakse.
Nagu on 10x saanud mainida, siis me ei pea ostma võime ja know-how esmaseks tekitamiseks kohe soomusbrigaadi, vaid piisab esialgu täiesti ka sega-soomuspataljonist, mille koosseisus on 1 tankikompanii, 3 lahingumasinakompaniid ja tugiallüksused. Elik u 11 lahingutanki + u 35 lahingumasinat. Korralikud Leo 2A4 tankid tükkis varuosabaasi ja kõigi tööriistakomplektidega võiksid maksma minna kuni 22 miljonit EUR, korralikud lahingumasinad Marder 1A3 varuosadega tuleksid vast 18 miljonit EUR ning hädapärased evakueerimis- ning pioneerimasinad vb veel 10-15 miljonit EUR. Kokku 50-55 miljonit. Võib ka märksa odavam tulla. Minumeelest ei ole see meie riigikaitsele väga suur raha. Eriti jagatuna mõne aasta peale.

Brigaadi asjad on prioriteet seoses ajakirjanduseski mainitud 2015 a hiigelreservõppusega (tahaks kohe näha kohta Eestis, kuhu see 6000+ kõik korraga manöövreid tegema mahub!), aga väidan, et seal on enamus stuffi siiski ilusti olemas. Probleemiks on üleüldine riigikaitseline logistiline ja adminsitratiivne saamatus ning segadus, mistõttu üks käsi ei tea, mida teine teeb või nagu Šveiki raamatus kirjutati: "supp ootas ühes jaamas sõdureid ja teises jaamas sõdurid ootasid suppi". Elik paljud "puuduvad" asjad on kuskil mujal täitsa olemas või siis on eri relvaliikide poolt kirjutatud varustustabelitesse suht kontrollimatult igasugust huvitavat stuffi, mida on loodetud seepeale saada. On alust arvata, et kogu see lugu vaadataksegi nüüd lõpuks üsna kriitilise pilguga üle ja võib-olla polegi nii palju asju reaalselt puudu.

Teine probleem, et meil ei ole RA mitte ühtegi komplektset statsionaarset pataljoni (mingil määral vaid ScP) ja keegi väga kindlalt ei saagi teada, kuidas nad toimivad ning mida tegelikult selleks vajavad. Kevadtorm on iseseisvate kompaniide kiirkorras ajutine kokkuklopsimine ja RÕK-id on liiga kaootilised ja lühikesed, et piisavaid järeldusi teha. On vaid kellegi nägemused, mõned rühm-kompanii taseme juhised ja õppekavad, (nägemuste põhjal) varustustabelid ning CP hindamislehed. Sellest on nagu pisut vähe, et kindlalt ja efektiivselt ära fikseerida, millist varustust üks pataljon tegevuseks ja majandamiseks üldse vajab...

Samas seda viimast muret tankide ostmine või mitteostmine märkimisväärselt ei mõjuta.

[Kapten Trumm]

Teine probleem, et meil ei ole RA mitte ühtegi komplektset statsionaarset pataljoni (mingil määral vaid ScP) ja keegi väga kindlalt ei saagi teada, kuidas nad toimivad ning mida tegelikult selleks vajavad. Kevadtorm on iseseisvate kompaniide kiirkorras ajutine kokkuklopsimine ja RÕK-id on liiga kaootilised ja lühikesed, et piisavaid järeldusi teha. On vaid kellegi nägemused, mõned rühm-kompanii taseme juhised ja õppekavad, (nägemuste põhjal) varustustabelid ning CP hindamislehed. Sellest on nagu pisut vähe, et kindlalt ja efektiivselt ära fikseerida, millist varustust üks pataljon tegevuseks ja majandamiseks üldse vajab...

No mis sa räägid nüüd
Millist relvastust juurde vaja (sõltumata sellest, kas ringi joostakse pataljoni või kompaniina) peaks ammuilma selge olema, sõltumata struktuurist on endiselt ikaldus lühimaa õhutõrjeraketid ja tankitõrjeraketid. Need relvad peavad olema saadaval igal pool, sõltumata struktuurist ja allüksusest, esimesed ka siis kui radareid ja mingit keskset tulejuhtimist pole. Kui me räägime sellest, et de facto on Eestis 5 brigaaditaseme allüksust, siis enamvähem 4 nänniga on suht ikaldus. Piisavalt on ainult rootslaste kraami. Rootsist aga ei tulnud 81 mm MP-sid, TT rakette, ÕT relvastust ei olnud üldse jne.

Kõik see nänn isegi vanakraamiturult kokku ostes võib minna kallimakski kui need 40 tanki ja 120 jalaväe lahingumasinat.
Samas on ka päevselge, et üheainsa brigaadiga kaua toores ei seisa, olgu ta kuitahes heade relvadega. Vastupanu peab olema igal pool ja selleks on vaja relvi, kaugelt võimsamaid relvi kui humanitaarabi käsirelvad. Kui 1. brigaad saab oma tankid-värgid, siis ülejäänud seltskond ei peaks hakkama saama rootsi koliga, enamik sellest on totaalselt vananenud ega paku võimalusi, mida vajaks KRK 1.brigaadile vääriliseks partneriks olemast. Vastase sõjakoolis on soomusmanöövrit õpetatud vist 70 aastat varsti, teavad ka nemad, et soomusmanööver tuleb teha läbi pehme koha kaitses ja vastase soomus ära lõigata. Nad otsivad välja justnimelt sellise mäda relvastusega (kustid, 90 mm TT kahurid) territoriaalpataljoni, lähevad sealt läbi ja lõikavad selle ainsa brigaadi ära kui "rinne ei pea".

[svs]

Kas Soomusväe Sihtkapitali jaoks peaks tegema siia foorumi eraldi lehe mõne alaliigi alla?

[rbl]

Enne kui tankide kallale minna tuleks esmalt ikka vähe maisemate asjadega tegeleda. Meil on siiani veel suurtükiväe kaliiber unifitseerimata, snaipri-täpsuslaskuri asjandus puudulik, kaasaegsed tankitõrjesüsteemid puuduvad, sõjaväe linnakud, tiirud välja ehitamata jne. jne.

[trafomees]

Kõige tähtsam töö on meil tegemata nimelt sisekaitse süsteem ei toimi. Kui sisekaitse üksused on 100% varustatud mehitatud ja relvastatud, siis võime juba snaipritele keskenduda jne.

[rbl]

Just nimelt asi polegi nii väga relvastuses kui just motiveeritud, väljaõpetatud, pädevas, professionaalses kaadris ja selle piisavas arvukuses. Kui need eeltingimused täidetud siis võiks rahumeeli iga patrullauto pagaasnikusse lisada paar 40 mm. granaadiheitjat, pumppüssi ja MP-5 püstolkuulipildujat. Politsei peaks lõpetama kiiruse mõõtmise ja keskenduma kuritegude avastamisele, ennetamisele ning kohtu-, õigussüsteem peaks näima aus ja õiglane.

[andrus]

iga patrullauto pagaasnikusse lisada paar 40 mm. granaadiheitjat, pumppüssi ja MP-5 püstolkuulipildujat. Politsei peaks lõpetama kiiruse mõõtmise ja keskenduma kuritegude avastamisele, ennetamisele

Õige, kõrtsikakluste lõpetamiseks võiks kasutada pumpüssi, vales kohas teed ületavatele jalakäijatele granaadiheitjast sähmakas, kiiruseületajatele seevastu anda paar valangut mp5-st.

kohtu-, õigussüsteem peaks näima aus ja õiglane.

Aamen.

[trafomees]

No tegelikult on meie politseipatrull kahe makaroviga rohkem naljanumber, kui julgeoleku tagaja.

Nt järjekordne tulistaja siseneb ministeeriumisse, siis asub kohe esimese politseipatrulliga tulevahetusse (sissetungijal on kalasnikov ja granaadid) meie politseinikel makarov...

15 minutit tänavalahingut lõppeb neile kurvalt kuni saabub abijõud.

[Taaniel Tina]

No tegelikult on meie politseipatrull kahe makaroviga rohkem naljanumber, kui julgeoleku tagaja.

Nt järjekordne tulistaja siseneb ministeeriumisse, siis asub kohe esimese politseipatrulliga tulevahetusse (sissetungijal on kalasnikov ja granaadid) meie politseinikel makarov...

15 minutit tänavalahingut lõppeb neile kurvalt kuni saabub abijõud.

Ei ole kuulnud, et Euroopas patrullpolitseinikud oleks varustatud lisaks püstolitele ka automaatidega. Küll olen kuulnud, et mõningates riikides on pumppüssid patrullautos. Aga ka sellega oleks kalasnikovi vastu minna suht kahtlane.
Sellistes situatsioonides kutsutakse ikka tavaliselt politsei eriüksus kohale.

[trafomees]

Rootsi ja Norra politsei nt. USA-s on tõesti osades osariikides lisaks pumprelvale ka automaat patrullautos.

UK-s ei kanna politseinikud küll relva, kuid neil on ette nähtud vajadusel päris korralik MP5 koos lisadega.

[rbl]

Saartel võiks granaadiheitja, pumppüss ja püstolkuulipilduja patrullautos olemas olla küll. Kalašnikovi vastu sellega just ei lähe aga elementaarse enesekaitse tagab ikka. Seal pole kohe erilist abiväge samuti loota. Politsei eriüksuse kohalejõudmine võtab oma tunnikese ikka aega. Kuuldavasti Hiiumaal juba olla üht-teist juhtunud. Kaitsevägi võiks politseile väikese kingituse teha GL-06 + Benelli M3 + MP-5

Vähemasti Suurbritannias on politseid automaatidega patrullimas nähtud küll.

Britain’s top counter-terrorism officer has called for armed police across the country to be equipped with high powered assault rifles to cope with a Mumbai-style terrorist attack.

[Kapten Trumm]

Automaatidega käib Eesti politsei ka kui vaja on olnud (viimasti 2007 aprillis). Ärge arvake, et neid pole.
Need püstolkuulipildujaga politseinike fotod ei ole enamasti igapäevatöös tehtud.

[trafomees]

Meie politseinike relvastus peaks olema AKSU. Iseasi kas seda jagub kõigile politseinikele?

[Roamless]

Meil on tavapolitseile olemas AKSU (ei kanta kaasas), kiirreageerijad kasutavad Uzi (peaks olema autos olemas, kas alati on, selles pole nii väga kindel, eks peab uurima). See viimane vajakski vahetust MP5 vastu, sest Uzi on politsetööks küll ebasoviv relv (meenutage kasvõi Mäo ristil toimunut, kus muidugi oma osa mängis ka kehv väljaõpe). Samas tava patrullpolitsei ülerelvastamist ma küll ei toetaks, kuigi kui oleks raha, võiks kiirelt need viskerelv Makarovid Clocki või millegi samalaadse vastu vahetada. Ammu oleks aeg.
Üldiselt politsei ülerelvastamisest tekiks pigem jama. Läheks politseinikud kaubanduskeskusest varast ära tooma, murraksid automaatrelva himustavad kurikaelad nende autosse sisse, sest ega suuremat relva poodi kaasa võeta.
Mis puutub Inglismaad, siis lennujaamades, suuremates ühiskondlikes hoonetes jne patrullib neil nn armed police MP5-te ja kuulivestidega. Seda igapäevaselt vähemalt viimastel aastatel.
Muide Trafomees, kas osadesse USA politseiautodesse ei ilmunud automaatrelvad seoses 1994 aasta (oli vist antud aasta) LA-s toimunud rööviga, kus kurjategijatega toimunud tulevahetuses avastas politsei, et nad olid relvastatud praktiliselt hernepüssidega, võrreldes automaatrelvade ja kuulivestides kurjategijatega. Mitmete filmide ja sarjade jaoks on see juhtum Hollywoodile inspiratsiooni andnud.
Üldiselt kipub teema tankidest kaugenema.

[rbl]

Need püstolkuulipildujaga politseinike fotod ei ole enamasti igapäevatöös tehtud.

Peale 2005 aasta Londoni pommiplahvatusi on MP-5 püstolkuulipildujatega tänavatel patrullivad politseinikud Suurbritannias suht tavaline igapäevane vaatepilt, eriti seal kus on strateegilised tähtsamad objektid: valitsusasutused, metrood, rongijaamad, lennujaamad, bussijaamad. See on küll naeruväärne, et meie politseinikele ei suudeta või pigem ei tahetagi korralikku varustust hankida ega palka maksta. Politsei ümberrelvastamine 600 eurose Glockiga maksaks ehk ainult mingi 2 miljonit eurot, samajal kui Kreekale leitakse üleöö paar miljardit, mis on sisuliselt terve politsei organisatsiooni efektiivse töö tahtlik paralüseerimine ja organiseeritud kuritegevuse toetamine riiklikul tasandil.