"Tankid EKV-le"

[rbl]

Linttraktor on ka päris hirmuäratav, eriti veel siis kui ta täiskäigul sinu poole tormab. DT-75 maksab umbes paar tuhat eurot ja muul ajal saab temaga midagi muud teha, näiteks põldu künda ja Eesti põllumajandust arendada.

[Kapten Trumm]

Järgneva sisutühja iba juurde - kas keegi selle filmi ka lõpuni vaatas?

Faas 1 - IDF kohtumislahing (vasturünnak) arvuliselt ülekaaluka, kuid tehniliselt ja oskustelt kehvema vastase vastu - IDF sai pikema jututa pasunasse.

Faas 2 - mõistus jõudis koju, taganeti itta ja keskenduti tähtsate mäekurude enda käes hoidmisele, Egiptuse pealetung takerdus. Peale suuri kaotusi taanduti kanali äärde. IDF reservid jõudsid kohale.

Faas 3 - tõeline soomusmanööver - tiibrünnak pehmesse kohta, Suure Soolajärje ääres, paraku täielikult ei läinud nagu vaja (läks jälle tohutute kaotustega kohtumislahinguks)

Faas 4 - pealetungi arendamine üle kanali - Egiptuse armee alistub.

Mida sellest on õppida? (ärme hakka ainult rääkima, kuidas IFV-d oleks selle raketirünnaku ära hoidnud). Pea ees vastu seina joostes läheb enne pea kui sein. IDF piisav tankide arv päästis päeva.

[EOD]

...IDF piisav tankide arv päästis päeva.

Ja IDF kiire ning otsustav tegutsemine. N. Liidu sekkumine oli noateral. Teiste Ida-Preisimaal dislotseerunud 11. Kaardiväearmee diviiside kohta ei tea, kuid 1. Moskva-Minski Kaardiväe Motolaskurdiviis istus kolonni rivistatud masinates ja ootas marsikäsku.

[Kilo Tango]

Järgneva sisutühja iba juurde - kas keegi selle filmi ka lõpuni vaatas?

Faas 1 - IDF kohtumislahing (vasturünnak) arvuliselt ülekaaluka, kuid tehniliselt ja oskustelt kehvema vastase vastu - IDF sai pikema jututa pasunasse.

Faas 2 - mõistus jõudis koju, taganeti itta ja keskenduti tähtsate mäekurude enda käes hoidmisele, Egiptuse pealetung takerdus. Peale suuri kaotusi taanduti kanali äärde. IDF reservid jõudsid kohale.

Faas 3 - tõeline soomusmanööver - tiibrünnak pehmesse kohta, Suure Soolajärje ääres, paraku täielikult ei läinud nagu vaja (läks jälle tohutute kaotustega kohtumislahinguks)

Faas 4 - pealetungi arendamine üle kanali - Egiptuse armee alistub.

Mida sellest on õppida? (ärme hakka ainult rääkima, kuidas IFV-d oleks selle raketirünnaku ära hoidnud). Pea ees vastu seina joostes läheb enne pea kui sein. IDF piisav tankide arv päästis päeva.

Film filmiks aga on akadeemiliselt huvitav vaadata, kuidas sinusugune lennuväe armastaja jätab mainimata selles konfliktis lennuväe rolli, mis tegelikut oli vägagi oluline just nimelt vastupealetungi toetamisel sõja hilisemas faasis. Samuti ei saa jätta mainimata seda, et seda sõda ei saa käsitleda lahus tegevustest Golani kõrgendikel, kust vabanes hulk vägesid (s.h. lennuväge), mida sai suunata Egiptuse rindele.

[Kapten Trumm]

Antud film oli küllalt õpetlik teemal "saadame tankid kohtumislahingus vastasele peale". Parem tehnika ja oskused hakkasid maksma alles siis, kui õnnestus arvuline ülekaal tasa lülitada kitsaskohtades (Siinai mäekurud).

Kui me saadame oma soomuse otse vastasele peale tuleb sealt vastu samasugune tankitõrjerakettide ja mürskude rahe nagu seal filmis, mitte ilmaasjata pole venelastel tehtud ATGM-id kättesaadavaks lausa jaotasemel. Ja kui LenVo MT-LB-del neid parasjagu küljes pole, siis küll nad panevad, raketivarud on idanaabril kolossaalsed. Vasturünnakut vastase soomuskomponendile "näkku" saab teha siis, kui meil on sadu tanke ja kannatame välja "kulutamise" vastase turmtules. Kui seda pole võimalik saavutada, on ainuke võimalus see, et vastase soomuskiilu võtab vastu ikkagi ATGM-ide ja suurtükimürskude rahe ning nende all siplevale vastasele tulevad Leopardid hoopis selja taha (kus ei teki mingit kohtumislahingut ega suuri kaotusi).

Kui seal vastase pealetungi suunal sügavusse esheloneeritud kaitses istuvatel jalaväepataljonidel on piisavalt relvastust, et vajalikul hetkel "taevas täitus sadade rakettide suitsusabadega"?

[Actual]

Tore filmike aga ma ei ole kindel kas sealset on võimalik tänasesse või homsesse konteksti nii üheselt üle kanda. Kõrbes tankiga ringirallimine on midagi muud kui Eesti soistel ja metsasel alal. Ühtepidi meie maastik plussiks, et tankid saab päris hästi ära peita, teisalt ei tarvitse kuskile vastase seljataha hiilimine olla nii lihtsalt võimalik, sest sood-jõed-metsad on ees ja tuleb "hiilida" sealt kus saab. Ja seda kuskohast hiilida saab, teab vaenlane meie topoloogiast juba nõuka ajal koostatud kaartide järgi. Millegipärast arvan, et vaenlane teades, et kuskil luusivad ringi meie tankid, on vastasel olemas samuti luure, ja teeb minimaalselt kindlaks, kus need tankid on, ideaalis panustab selle teadmisele juba enne rünnakut ja hoiab rauaroomikutel kenasti silma peal.
Olen endiselt arvamusel, et meie võimalikud tankiüksuseid on vaenlasel liiga kerge vältida-hävitada- või mittekasutavaks teha, näiteks panustab tankivastastele raketi- ja õhurünnakutele. Ja samaaegselt teistes suundades teostab oma eesmärke, meie tankid istuvad metsas ja oma tööd ei tee.
Vasturünnakul oleks tankist muidugi palju abi, aga meie oludes saab see vasturünnak olla mõeldav ainult üksikute punktide (sillad, ristmikud jm) vabastamiseks. Täiemõõduline tankid vs tankid võib anda hea õnne korral küll ühe võiduka mõõtu lahingu aga kindlasti mitte võidukat sõda.
Kui tankide raha paigutada moodsate tankitõrje rakettide alla, on see vaenlasele oluliselt ebamugavam. Just see mittekonventsionaalne aspekt on see, mida oleks meil viimase kümnendi kõrbesõdadest õppida ja üle võtta. Tankide arv saab olema kindel ühik, olgu 20, 40, või 80 tükki, ja vaenlane oskab kokku lugeda ja ära kahjustada lühema või pikema aja jooksul. Rakettrelvastust ei roogi mingi nipiga lõplikult välja (eriti kui seda on massiliselt ja väljaõppinuid on samuti palju), saab vaenlast karistada ka okupatsioonitingimustes kasvõi aastaid ja süüa ära viimnegi nende närvirakk, kui ikka pidevalt ka pika aja jooksul kamraadid plekkpurgis surevad - on see korralik löök moraalile, rääkimata sellest, et need plekkpurgid ei taha kuidagi enam lahingusse minna ja kui lahinguid tuleb pidada metsas jalaväega on see meie koduväljakueelis ja vahendite võrdustamine, kus ollakse sunnitud verd jooksma samamoodi, kui meie
Võimekad TT raketid ja massiline miini panemise oskus oleks tõeline heidutus, millega toimetulemiseks ei piisa isegi maailma rikkamast ja parimast armeest ega aastakümnest sõdimisest - see on vist nüüdseks juba fakt.
Miks ei taheta õppida sellest, millest midagi on õppida. Eesti ei saa kunagi olema võimeline sõdima konventsionaalset sõda ülekaaluka vastasega, milleks siis teadlikult matta raha konventsionaalsesse tehnikasse - see on ju ilmselgelt napakas käitumine. Reservatsioonidega võiks veel mõista, kui me oleme end kurguauguni võimekate TT relvade ja miinidega varustanud ja ressurssi hakkab ka üle jääma, isegi siis tasuks panustada ennem veel moodsamale sidele, luurele, õhutõrjele, alles seejärel tankidele.

[Kapten Trumm]

See on päris selge, et taoline "peaauhind" hakkab tõmbama vastase tähelepanu, selles nähakse ohtu ja selle neutraliseerimiseks tehakse olulisi jõupingutusi. Samas eks ka vastase pingutuste vastu leiab rohtu. Et seda vaja oleks, on kah nagu selge. Küsimus on, kas saadav lisaväärtus on selline, et seda on vaja iga hinna ees - ka selle hinnaga, et muu seltskond jääb palja tagumikuga.

[Kilo Tango]

Antud film oli küllalt õpetlik teemal "saadame tankid kohtumislahingus vastasele peale". Parem tehnika ja oskused hakkasid maksma alles siis, kui õnnestus arvuline ülekaal tasa lülitada kitsaskohtades (Siinai mäekurud).

Kui me saadame oma soomuse otse vastasele peale tuleb sealt vastu samasugune tankitõrjerakettide ja mürskude rahe nagu seal filmis, mitte ilmaasjata pole venelastel tehtud ATGM-id kättesaadavaks lausa jaotasemel. Ja kui LenVo MT-LB-del neid parasjagu küljes pole, siis küll nad panevad, raketivarud on idanaabril kolossaalsed. Vasturünnakut vastase soomuskomponendile "näkku" saab teha siis, kui meil on sadu tanke ja kannatame välja "kulutamise" vastase turmtules. Kui seda pole võimalik saavutada, on ainuke võimalus see, et vastase soomuskiilu võtab vastu ikkagi ATGM-ide ja suurtükimürskude rahe ning nende all siplevale vastasele tulevad Leopardid hoopis selja taha (kus ei teki mingit kohtumislahingut ega suuri kaotusi).

Kui seal vastase pealetungi suunal sügavusse esheloneeritud kaitses istuvatel jalaväepataljonidel on piisavalt relvastust, et vajalikul hetkel "taevas täitus sadade rakettide suitsusabadega"?

Kaua sa jätkad seda vaidlust iseendaga? Pole nagu märganud, et keegi oponeeriks mõttele kasutada soomust tõhusamalt taktikalise kavaluse abil.

[kangelaspioneer]

Järgneva sisutühja iba juurde - kas keegi selle filmi ka lõpuni vaatas?

Faas 1 - IDF kohtumislahing (vasturünnak) arvuliselt ülekaaluka, kuid tehniliselt ja oskustelt kehvema vastase vastu - IDF sai pikema jututa pasunasse.

Faas 2 - mõistus jõudis koju, taganeti itta ja keskenduti tähtsate mäekurude enda käes hoidmisele, Egiptuse pealetung takerdus. Peale suuri kaotusi taanduti kanali äärde. IDF reservid jõudsid kohale.

Faas 3 - tõeline soomusmanööver - tiibrünnak pehmesse kohta, Suure Soolajärje ääres, paraku täielikult ei läinud nagu vaja (läks jälle tohutute kaotustega kohtumislahinguks)

Faas 4 - pealetungi arendamine üle kanali - Egiptuse armee alistub.

Mida sellest on õppida? (ärme hakka ainult rääkima, kuidas IFV-d oleks selle raketirünnaku ära hoidnud). Pea ees vastu seina joostes läheb enne pea kui sein. IDF piisav tankide arv päästis päeva.

Nüüd mõtleme IDF soomusüksuste asemele liikumisvõimetu kergejalaväe (nagu meil) ja kujutleme kogu sõjakäiku selles võtmes. Alles jääb ainult 2. faas koos vastaspoole täieliku manöövrivabadusega ja ilma taganemiseta.

[Kapten Trumm]

Nüüd mõtleme IDF soomusüksuste asemele liikumisvõimetu kergejalaväe (nagu meil) ja kujutleme kogu sõjakäiku selles võtmes

Vahe on selles, et IDF tankide arv lahingus oli sõja lõpuks samas klassis (vastastele allajäämine alla 2 korra) vastase omadega (kui reservüksused mobiliseeriti ja sõjapiirkonda saabusid), mis võimaldaski selliseid aktiivseid manöövreid teha. Meil hakkab olema tankide jõuvahekord samasugune kogu sõjategevuse jooksul nagu oli IDF/Egiptuse tankide suhe Faas 1 ajal kui juudid kõvasti pasunasse said, mitte parem kui 5:1 (vaevalt siia alla 5-6 brigaadi saadetakse, igaühes ca 40 tanki).

Kokkuvõtvalt - juudid said sellise jõudude suuruse suhtega nagu meil VF vastu olema hakkab - armutult peksa.
Kui ülejäänud sajad tankid polnuks kiirkorras (12-24 h) mobiliseeritud ja sõtta saadetud, oleks Egiptuse tankide mass murdnud pääsmatult läbi Siinai kurude.
1:5 kuni 1:7 vähemuses ei suutnud IDF mingit edukat soomusmanöövrit teha, lagedal saadi kohe tappa ja edu õnnestus saada ainult pudelikaeltes (nii Siinail kui Golanil).
Sealt ei suutnud nad kuskile enam liikuda enne reservide tulekut.

Iisrael kaotas sõjas 19 päevaga ca 400 tanki.
Araablaste tankiüksused kulusid kiiremini, kui võitlesid umbes võrreldavad jõud (IDF taktika ja relvastus oli parem, ainuke araablaste eelis olid tankide öövaatlusseadmed, mida IDF-l polnud). Veel nädal ja araablaste tankid oleks otsa saanud.

[allatah]

Millegipärast arvan, et vaenlane teades, et kuskil luusivad ringi meie tankid, on vastasel olemas samuti luure, ja teeb minimaalselt kindlaks, kus need tankid on, ideaalis panustab selle teadmisele juba enne rünnakut ja hoiab rauaroomikutel kenasti silma peal.

No samamoodi soovib luure hoida silma peal Mistralitel, Milanitel, Mapatsitel, haubitsatel, tulejuhtidel, väliköökidel, moonaladudel, radaritel ja minul.
Selleks, et neid tanke ei saaks ühe löögiga hävitada, kirjutame nendest 2/3 kasvõi erinevate KL malevate varustusenimekirjadesse ja las nad pargivad kuskil väga madalaväärtuslike sihtmärkide kõrval. Vajadusel teeme plekist seinad ümber ja liigutame aegajalt mingit suurt konteinerit (kuhu saaks tanki panna) ühelt territooriumilt teisele.
Kui algab sõda, siis need 1/3 tankidest, mis on kuskil väljaõppeväeosas saavad kohe ajateenijate/kaadriga välja sõita ja teised liiguvad järgi hiljem. Jagame need 2/3 (laias laastus 30tanki) kasvõi esimese 10 mobiliseeritava jalaväepataljoni peale ära, et saaks paari brigaadi jagu jalaväepataljone väheke paremat tulejõudu.

Ma arvan isiklikult oma laiapõhjalise ekspertkogemuse abil, et vastane kardab palju enam kombinatsiooni: 2 brigaadi, millel on igal jalaväepataljonil tabelrelvastuses 3 tanki ja lisaks veel üks ~10 tankist koosnev löögiüksus "Crazy Monkey", kui et 40 tankist ja 80 nõrgemast soomukist koosnev soomusbrigaad.
See esimene variant välistab ka selle, et me läheme siis mingit tähtsat positsiooni tagasi võtma kogu oma tankiväega ja kaotame ebaõnnestumise korral praktiliselt kõik mis meil on.


Aga noh, see vaid minu fantaasia.

[Tux]

Tankidest, kohtumislahingust ja soomusmanöövrist parimate praktikute pilgu läbi:
http://www.youtube.com/watch?v=sO7bdO7Ph9A

Jälgida just teemasid 1. kohtumislahing ülekaaluka vastasega 2. manööverlahing

Kui juba filmide vaatamiseks läks, siis peaks vaatama ka Eesti olusid käsitlevat filmi, mis on ka õpetlik ja meie oludesse sobilik. Greatest Tank Battles - The Battle for the Baltics http://www.youtube.com/watch?v=eFm3YF-s ... ature=plcp

[planet64]

Kui nüüd lähtuda sellest, et oma tanke püüda kasutada ainult vasturünnakul ja vaenlase tagala puistamiseks, siis vastase peasuund peab ometigi kusagil kustuma ja selle peatamiseks meil on praegu ebapiisavalt vahendeid. Sellise stsenaariumi puhul peaks omama nagu kahte tugevat võimekust: kustutada vastase pealöögi suund ja jõuga tagasi võtta vallutatud alad. Kui panustada ainult vaese riigi variandile ehk rünnaku kustutamisele ilma tankideta, siis jääks vasturünnak ära. Vast ei olegi see nii halb variant. Tuleb teha vaenlase elu nii viletsaks, et tal tekib endal vastupandamatu soov sealt jalga lasta. Kui meil on vähegi arvestatavat tulejõudu, siis pole vastane ka nii loll, et kuhugi lagedale oma laagri üles seab. Tegevus käib ikka asustatud punktides tsiviilide varjus, kus raskerelvi ei saa kasutada ja nende vabastamine ka tankide toel pole just kerge ülesanne ning saab toimuda ainult kaotuste hinnaga. Kui aega on, siis võib kasutada piiramistaktikat nii öösel kui päeval täppisrelvadega vastast survestades.

Nii tõrje kui vasturünnaku korralikuks ettevalmistuseks raha ei jätku. Saab kas mõlemast midagi või panustada ainult kaitsele.

Vastase rünnaku pidurdamiseks on meil lisaks muule puudu raskest tulejõust. Kui oletada, et GPS jääb olulises osas töövõimeliseks, siis rünnaku kustutamise protsessis oleks GMLRS igati abiks. Kolonnis oleva vaenlase ründamiseks kenasti sobilik. Ei pea ka iga kilomeetrise moonavoori uudistamiseks tankidega kohale rallima. GMLRS rakette peaks ka üksikult saama välja lasta kui vaja ja suure tegvuskauguse tõttu suudaks paremini tuletoetust anda võrreldes sellega kui peaks D30 hakkama sinna külje alla veeretama. Meie tiheda teedevõrgu juures poleks roomikuidki vaja. Huvitav arvata, kas oleks lootust GMLRS raketiga ka liikuvale Mistralile pihta saada.

[EOD]

Tankid on igal juhul vajalikud. Kasvõi mõned. Ründaja on sunnitud tankidega võitlemiseks eraldama vahendeid, edasiliikumisel arvestama nendele sattumise võimalusega, mis sunnib liikuma ettevaatlikumalt ja teadmises, et vastasel on tankid, hävitatakse vast segaduses ka mõned enda omad.
Varitsuses olev tank ei pruugi ülekaalukate jõududega lahingusse astuda. Soomuskolonn lastakse läbi ja rünnatakse järeltulevaid üksusi. See sunnib vast ka soomusüksuse või osa sellest tagasi pöörduma. Võidetakse aega ja tagapool olijatel vähem muret. Kergel soomusel ringirallivad "rambod" on ka vast tagasihoidlikumad.
BTR, BMP, BMD, MT-LB... vastu on ka T-55 arvestatav relv. Samuti liikurhaubitsate, raketiseadmete... vastu. Kui ülesanne täidetud ja suured jõud seda üksikut tanki ohustama hakkavad, võib meeskond jalga lasta. Muidugi tuleb enne hoolitseda, et kui vastane tanki kasutama või sõjasaagiks vedama hakkab, oleks tulevärk ikka piisavalt efektne.
Sama merel. Suurte miinitõkete rajamine II MS stiilis on kallis ja suht väheefektiivne, kuid ründaja paneb muretsema teadmine, et kuskil merepõhjas võivad olla näiteks kuupmeetrise mahuga, lõhkeainega täidetud plastmahutid, millest jookseb kaldale juhe.

[kangelaspioneer]

Tankid on igal juhul vajalikud. Kasvõi mõned. Ründaja on sunnitud tankidega võitlemiseks eraldama vahendeid, edasiliikumisel arvestama nendele sattumise võimalusega, mis sunnib liikuma ettevaatlikumalt ja teadmises, et vastasel on tankid, hävitatakse vast segaduses ka mõned enda omad.
Varitsuses olev tank ei pruugi ülekaalukate jõududega lahingusse astuda. Soomuskolonn lastakse läbi ja rünnatakse järeltulevaid üksusi. See sunnib vast ka soomusüksuse või osa sellest tagasi pöörduma. Võidetakse aega ja tagapool olijatel vähem muret. Kergel soomusel ringirallivad "rambod" on ka vast tagasihoidlikumad.

Kestvad ja tormilised ovatsioonid saalis.