Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kilo Tango]

See kukkumine on olnud päris räme. Põhjus on ilmselt selles, et meil on mingi enam-vähem püsiv tase, mis läheb jooksvateks kuludeks. Kui nüüd Kaitse-eelarve kukub 10%, siis investeeringud võivad kukkuda 50% või rohkemgi, sest püsikulude vähendamisega jäädakse hätta.

Haletsusväärne on selle asja juures see, et kõige selle vaesuse juures punnitatakse hambad ristis missioonidel "tubli olla", mis võtab märgatava osa rahadest, mis muidu kuluksid investeeringutele. tegelikult tuleb minna Natosse selle jutuga, et "Eesti on otsustanud ajutiselt (näiteks viieks aastaks) peatada osalemine missioonidel selleks, et viia Kaitseväe varustustase vajalikule tasemele". Praktikas on väide, et missid annavad sõjakogemust üsna sisutühi kui selle kogemuse rakendamise võimalused on piiratud, sest mehed jooksevad pärast missi laiali. Seega tallatakse missidega imho praegu tuult.

[Tommi]

Peatselt võime aga kuulda, kuidas IFV võimekus tekkis, kuna osteti pataljoni+ jagu Hollandist "kõvema" soomusega soomustransportööre ja need käravad Eestile küll. Milani ja Mistrali komplektid on ka meil juba olemas.

Absoluutselt ei imestaks. Kas mitte kolonel-lt Peeter Tali ei rääkinud juba eelmise Kevadtormi aegu pasiromudest kui "soomusvõimekusest"?

[mikks]

Selle Postimehe artikli autorina lisaksin mõned asjad, mis loosse ei jõunud.
- eelarve proportsioonid jäävad enam-vähem samaks, mis seni olnud. See tähendab, et tehnika ja relvade investeeringuteks, nii päris uute hankimiseks kui olemasoleva täiendamiseks-uuendamiseks kulub aasta umbes 10-20% kaitseelarvest. Näiteks aastal 2010 olid sõjalise riigikaitse kogukulud 237 miljoni, kui arvestada seda 10%-20% suhet, siis selle 2010. aasta näitels tähendaks see 23-46 miljonit eurot aastas.

- ehitamise peale on planeeritud ca 10% kogukuludest, eesmärk on aga see, et kümnendi lõpuks langeks see 5% peale. Ehk siis eesmärk on enamus asju valmis ehitada.

- Postimehe paberlehes toodu graafikus olevad tehnikanäited näiteks IFV kohta, Marder või CV90 - mina ei tea kas just nende vahel kaalutakse, panin need meie infograafiku aga ka lugejate jaoks kirja lihtsalt sellepärast, et keegi ei paneks kuhugi mingit valet pilti, et ei aetakse jälle segamini tankidega vms

- kuigi ma pole ise otse rääkinud nende otsutajatega. siis tean et seda küsimust, kas IFV või tankid, arutati, aga pigem ikkagi vaatenurgast, et kummaga tuleks brigaadi ülesehitamist alustada, mitte vaatenurgast kas see või teine.

[Lemet]

Siinkohal tuleb avaldada tunnustust kirjatüki autorile- tegu näikse olevat ühega vähestest PM ajakirjanikest, kes militaarsetel teemadel lausjama kokku ei kirjuta ja oma töö tulemuste ning vastukajade vastu ka huvi tunneb

[Kapten Trumm]

Siin tankiteemal on taas sassis strateegia vs taktika (taktika ilma strateegiata on kära ette kaotust).

Nende soomukite kohta on kuulda olnud ka selliseid ideid, et neid on vaja viivituslahinguteks (mis sõltumata tankide olemisest või mitteolemisest on täna EKV peamine lahinguliik), et tõmmata viivituspositsioonilt uttu läbi venelaste 152 mm rahe (veoautoga ei õnnestuks) ja et vastane sind päris sõelaks ei tulistaks.

Tegelikult 2 kõige kehvemat uudist on Jägala ärajäämine ja see keskmaa ÕT (hävitajaid ei saa Eesti iialgi vist).
Jägala seepärast, et see oleks (lisaks staabimajanduse kärpimisele) põhiline koht, kust säästa lumepallina tulevikus kasvavaid personali- ülalpidamis vms kulusid - tulenevalt nendest imelikest kompaniilinnakutest üle Eesti (selline väljaõppekontingent oleks normaalne mahutada 1-2 baasi). Käige Paldiskis ja vaadake, mis oht seal on. Õhutõrje seepärast, et lahtine taevas muudab meie kohmaka lao- ja mobilisatsioonivõime kahtlaseks kui vastane hakkab õhuruumis otsustavalt asjaga pihta. Saan aru, et pressitakse Ämarile, et ehk õnnestub õhuturbe taburet Leedult ära tõmmata ja hävitajad siia saada. Kah võimalus.

[mikks]

olen vahepeal sanaud ka tagasidet ja võin veel paar asja lisada

- kaitseringkondade puhul võib tulla ka nii, et need lähevad Kaitseliidu alluvusse
- õhuväe ja mereväe staap ei pruugi 100% kaduda, aga kaovad nende küljes olevad struktuurid ja vahelülid
- mida need kaks eeltoodud asja täpsemalt hakkavad kujutama, ma ei tea, struktuurimuutuste osas on kõige vähem infot, kõige vähem räägitakse. Võimalik, et siin on ka sellist vastastikust nägude tegemist, et ärme siis päris nii otse ütle et paneme kinni (aga tegelikult ikka paneme)

[Kilo Tango]

...kaitseringkondade puhul võib tulla ka nii, et need lähevad Kaitseliidu alluvusse...

Et siis Kaitseliit hakkab kriisiolukorras Kaitseväe üksuseid juhtima?

[Drax]

Njaa, mõte CV90'st kui võimalikust IFV valikust erutab meeli küll.

[trafomees]

Nii saksmannide Marder kui ka rootslaste lahingmasin oleks tegelikult väga kõva areng meie kaitseväele. Küll me sealt tasapisi ka tankideni kunagi jõuame.Põhimõtteliselt on võimalik lahendada Viru pataljoni transpordi probleem sellega ära, sest esimesena idasuunast tuleva rünnaku alla sattuva väeosana ongi neid vajalik viia Sinimägedesse PASI-dega .Ehk lahingmasinad skautidele ja PASI-d muudele väeosadele.

Lennukeid meil ei hakkagi vist olema välja arvatud kaks või kolm hävitajat õhuruumi kontrollimiseks nagu praegu renditakse L-39 väljaõppeks ja kontrollimiseks. Tõsi viimane pole küll eriti hävitaja mõõtu aga täidaks oma ülesandeid edukalt, kui need riigi omad oleks ja riik neile rohkem torusid peale paneks. L-39 kasulikkus seisneb ka suurõppustel õhutõrje väljaõppel ning annab natuke jalaväelastele ka aimu, mis on hävitaja ülelend vms. Samuti paraadil tõstab meie rahva enesehinnangut, kui omad lennukid üle lendaks nt 3tk suitsujuga taga. Miks riik ei osta kuskilt L-39 hävitajat endale vaid rendib? Rentimine on suht kulukas lõbu ja selle säästetud rahadega saakski juba enda minihävitajat relvastada.

Kolme hävitaja olemasolul saaks 24/7 üks lennuk olla valves piiririkkujate taltsutamiseks.

https://www.youtube.com/watch?v=69q6kRRptAs

[Actual]

... Õhutõrje seepärast, et lahtine taevas muudab meie kohmaka lao- ja mobilisatsioonivõime kahtlaseks kui vastane hakkab õhuruumis otsustavalt asjaga pihta. Saan aru, et pressitakse Ämarile, et ehk õnnestub õhuturbe taburet Leedult ära tõmmata ja hävitajad siia saada. Kah võimalus.

Kas Leedult õhuturbe äratõmbamine muudaks asja? Ma ei ole selle tänase õhuturbe täpsema korralduse ja eesmärkidega kursis, aga mulje on jäänud, et see sisseostetud õhuturbeteenus on rohkem patrullpolitsei-piirivalve rollis, valvab piiri ja reageerib piiririkkumistele, lisaks veel moodne terrorismitõrje, kui peaks olema vajadus reisilennuk alla tuua vms. On väheusutav, et sõja puhkedes need võõrad patrulllennud lähevad sujuvalt üle lahinglendudeks.
Kuidas see tänane õhuturve üldse allub, kas Eesti kindralitel on õigust neid kesiganes parasjagu siin teenust osutab, olgu taanlased, sakslased, poolakad, saata see hävitajapaar vastu vaenlase otsustavale sõjalisele õhurünnakule.
Millegipärast arvan, et need hävitajad võtavad kodutee tiibade alla veel enne kui siin päris madin lahti läheb.
Seega, kas sisseostetud õhupatrull on Leedus või Ämaris ei tarvitse sõja puhkedes õhuturbe seisukohalt omada mingit tähtsust. Õhupatrulli Ämarisse saamine on rohkem auküsimus, et uhiuus aga tühi lennuväli igavesti naljakas välja paistma ei jääks

Muidu on arengukavaga kenasti maapeale tuldud ja võtab siinse foorumi õhulosse ka natuke reaalsemaks.
Majandusliku poole pealt ei tasu unustada, et tänastest riigieelarvetest moodustab erinevatel hinnangutel 20-25% euroopa liidu erinevate fondide abiraha. See saab ühel hetkel otsa, arvestades euroopa majandusprobleeme võib see otsa saada varem kui oodata oskame. Selline perspektiiv seab riigi toimimise jätkusuutlikuse tõsiste probleemide ette, ja selle valguses isegi see kärbitud arengukava võib osutuda ülejõukäivaks.

[Jaanus2]

Natuke häirib, et me ei ole siiani selle 20+ aastaga suutnud luua terviklikku kõikide vajalike lülidega süsteemi, kasvõi madalal tasemel. Kui midagi olulist on puudu, pole ka headest asjadest palju kasu. Kui saame asja korda ükskord oma arust, kas selleks ajaks enam ongi vaja? Äkki on tarvis varem? Seni on ainult lootus, et NATO toimib.

[Kapten Trumm]

Et siis Kaitseliit hakkab kriisiolukorras Kaitseväe üksuseid juhtima?

See pole just suurem asi progress
KL nimelt on tänases süsteemis võimekuselt selgelt punase laterna rollis.
Kaaderkoosseisu silmis on teenistus KL-s tihti nagu karjääri lõpp (kui tegu pole just endise KL tegelasega, kes sõjakooli läks).
Et nad esineks võrreldavalt KV tegelastega, seisab ees suurem tallide puhastamine.

Loodetavasti ei tähenda KRK-de organisatsioonilne kaotamine territoriaalkaitse kaotamist (mis minuarust ongi enamvähem ainuke zanr, kus Eestil on lootust tõsist vastupanu osutada ja mida vastane saab vähem segada).

Nagu siin vanasti fantaseeriti, et topime 5-8 pataljoni brigaadi (põhjusel, et brigaadi LT ja LTT on vaid üks) ja nimetame seda võitlusvõimeliseks armeeks on kah naljakas.
Brigaad on kahjuks üksainus, tema paiknemisala üsna piiratud ja see tähendab, et tema kõrval peaks olema ka muid üksusi, soovitavalt territoriaalset laadi, mida pole mobiliseerimisel vaja üle Eesti sõidutada ja kes vajadusel hakkavad ka võitlema vastase seljataga. Kes tunnevad maastikku, omavad sotsiaalvõrgustikku, ühesõnaga jagavad kohalikku biiti.

[kala]

Nagu tavaliselt läheb asi jälle segaseks, ehk siis tuleb ikka lõppdokument ära oodata.

Kaitseminister täna Riigikogu infotunnis:

See, mis puudutab konkreetseid asjaolusid ja kaitseväe organisatsiooni, nii rahuaegset kui sõjaaegset, siis ma võin kinnitada, et ringkondade kaotamist kavas ei ole. Küll aga muutused tulevad ja muutuste eesmärk on just nimelt tõhusam riigikaitse, riigikaitse, mis vastab meie ressurssidele ja ressursieelistuse suunab sõjalise võime ja piiratud ajaga kiire reageerimise suutlikkuse tagamine võimaliku vaenlase sõjalise rünnaku puhul. Aitäh!

Ja Raidma: http://uudised.err.ee/index.php?06267492

[trafomees]

Kaitseliidu kanda jäävad ilmselt mobilisatsioonilaod ja nende üle arvestuse pidamine. Samuti reserväelaste arvel hoidmine oma vastutusalas ja neile reservõppuste korraldamine. KL formeerimisüksused ju peavadki mob. kokku panema ja varustuse välja jagama. Miks, siis mitte terve see valdkond ametlikult KL kanda jätta? Kui nii, siis see suurem rahastus tähendabki, et selle jaoks just see eraldataksegi. Mõnes maakonnas pole ju KV üksusi ja KL on igal pool olemas. Loogiline ,et mobilisatsiooni korraldab Saaremaal või Hiiumaal Kaitseliit, kes teostab ka maakaitset oma vastutusalas. Ilmselt need, kes on aktiivreservis ei lähe veel KLi alla aga just vanemate aastakäikude mehed võivad küll minna. See tähendab, et KL vajab rohkem instruktoreid ja samas saab rohkem kaasata ka vabatahtlikest instruktoreid õppuste läbiviimisel või nt kaitseliitlasi kasvõi vastutegevusse.

Selline lähenemine sisuliselt tõstaks meie kaitsevõimet oluliselt. KL peab ainult kõvasti ehitama hakkama omale ladusid ja KV-st küsima täienduseks autosid ning relvi. Nii saabki KL lahingkompaniid moodustada ainult reservist ning sealt vabanenud KLiitlased paigutada sisekaitse või VG-sse, mis vajavadki just kogenumaid mehi.

[Kapten Trumm]

Teoorias võiks, peaks saaks, peaks mobilisatsiooniladusid, teeks rannakaitset jne. Kellega ja millega?
Igasugu laomajanduses on KV ikka terve valgusaasta eespool, võibolla sellepärast, et ladudega tegeleb kaader, mis teab sõnade "distsipliin" ja "vastutus" tähendust.