Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Ajalehes kirjutatust on näha, et majanduslik reaalsus hakkab pärale jõudma kui räägitakse 600 palgalise ülejäämisest.
Alles üks end parima majandusprogrammiga koalitsiooniparti ärples, et võtab 400 palgalist iga aasta juurde. Huvitav, mille arvelt.
Seni on kogu "karjäärisüsteem" olnud rajatud põhimõttel, et väheke lahjat lobi võimalikult paljudele.
Loodetavasti ei käi asi ainult sedasi, et kärbitakse põllul müttavaid ohvitsere ja allohvitsere - ning paberimäärijad jäävad.

Aru ei saa neist meedia artiklitest, mis räägivad KV kärpimisest.
Kärbitakse ju praegu põhiliselt teostamatuid plaane, mitte olemasolevat.
Seejuures kriitilise relvastuse hanked siiski jätkuvad (eelkõige TT ja ÕT).
Kunnas juba jutustabki "Läti teest" ja "suurriigi ideaalvastasest".
Suurriigi ideaalvastaseks teebki Eesti Kunnase ajal rakendatud Soome süsteem, kus lahinguvalmidus seisneb jama puhkemisel viimasel hetkel rabelemises (mis Eesti võimaluste juures pole 100% alati toimiv). Kui rääkida mingitest piiratud jõududega inkursioonidest teemal Ida-Viru, siis selleks pole Soome süsteem just kõige sobivam.
Suur reserv on relevantne üksnes siis, kui suudetakse tagada selle mobiliseerimine ja lahinguvalmis viimine. Et vastane ei pommita enne segi tema laoplatse ja varustuse angaare, halva sidet ja transporti. Ilma selleta on see vaid potentsiaalne oht sissisõjaks (vastase alale jääb hulk sõjaliselt õpetatud mehi, kellest osa kahtlemata on sunnitud metsa pagema ja relva võtma). Nagu näitas aga metsavendlus, ilma asjakohase ettevalmistuse ja varustuseta pole see kuigi tõhus.

[Kilo Tango]

Uus hankeplaan näeb ette uute käsitulirelvade, iseliikuvate suurtükkide, jalaväe lahingumasinate ja uue põlvkonna tankitõrjerelvade ostu. Samuti on prioriteetide nimekirjas kõrgel kohal luure- ja eelhoiatussüsteemid, mille hulka kuulub Kellavere radari täielik uuendamine ja Muhusse radari rajamine. Samuti investeeritakse erioperatsioonide võime suurendamine.

Iseliikuvad suurtükid on nüüd küll midagi uut. Üldiselt toetan igasuguste kaudtule vahendite lisaks hankimist kahe käega. Liikursuurtükid sealhulgas. Jääb ainult loota, et valitaks mingid MRSI võimekusega torud. Muidu on jälle selline "ei liha ei kala" tüüpi lugu.

[setu]

Tundub, et iga päev on põnevat lugemist. Täna tehti algust, et:

- A. Pitkast loobutakse peale kap. remonti või Tasujast enne remonti;
- nüüdseks üle miljardi vana raha eest soetatud plastkünasid müüa ei õnnestu mitte kellelegi, kuid nad juba vajavad kap. remonti (suur rahasüst tulemas/kai ääres kasutu seismine - mis pole üldse halb, sest nad on seda algusest peale teinud)
- liikursuurtükid... (uus teema)

[Lemet]

Seda eelkõige juhul, kui kaitseministeeriumi lobitöö kannab vilja ja Balti riikide õhuruumi turvavad liitlasriikide hävitajad hakkavad paiknema roteeruvalt lisaks Leedule ka Ämaris. Praegu blokeerib seda otsust eelkõige Läti.

Huvitav, siiani pressis ilmunu taustal on jäänud mulje, et põhiliseks vastupõtkijaks on ikka Leedu...

[Viiskümmend]

Õhuturbe roteerumine Leedu ja Eesti vahel tõstab selle hinda (ka jõude oleva lennuvälja kulud tuleb samal ajal kinni taguda) ning Läti ei taha mingi Eesti pärast rohkem maksta.

Tankide, IFVde või liikursuurtükkide hankimist on aga takistanud väga lihtne asjaolu, kõik nn.soodsad järelturu pakkumised mida Eestile tehakse on moraalselt aegunud (Leopard 1, M113, M109...) kaubale. Kaasaegsema varustuse doonorit meil pole ning kobedama secondhandi järelturul oleme paraku least priority customer kõikide teiste maailma riikide hulgas.

Leopard 2 või Panzerhaubitze 2000 hankimine ei tähenda 130dat visiiti Krauss-Maffei tehasesse vaid poliitilist läbimurret Berliinis, Amsterdamis või NATOs, sama lugu on ka CV90ga, mis eeldab Rootsi riigi vastutulekut poliitilisel tasandil, mitte mingi 138s Hagglundi tehase "ukse kraapimine" Eestist saabunud ostjate poolt.

nn. raske raud on Eesti kontekstis puhas diplomaatia. Tänaseni nopime me relvastuse järelturult ainult neid terakesi mida teised ei taha kuid presenteerime seda kui "erisuhet või saavutust", päris hale seis.

[HeiniR]

Õhuturbe roteerumine Leedu ja Eesti vahel tõstab selle hinda (ka jõude oleva lennuvälja kulud tuleb samal ajal kinni taguda) ning Läti ei taha mingi Eesti pärast rohkem maksta.

Ma ei tea küll fakte, aga kuidas selle kahe lennuvälja pidamine kallim tuleb kui nagunii peavad mõlemad, vähemalt Ämari, olema täisvalmiduses?
Pigem jaotab see kohalikke kulusid leedukate puhul ümber?
Siia tulevad lennukid ja nende kogu vajalik personal on ju nagunii täiskomplektis mujalt või ei?

Lisakulu oleks ikka siis kui me peaksime alles hakkama sellepärast omale lennuvälja jms juurde kuuluvat ehitama/arendama, aga kuna see meil olemas on ja peab peagi olema täisvalmiduses, siis ma küll siin suurt vahet ei leia.

[Kilo Tango]

Õhuturbe roteerumine Leedu ja Eesti vahel tõstab selle hinda (ka jõude oleva lennuvälja kulud tuleb samal ajal kinni taguda) ning Läti ei taha mingi Eesti pärast rohkem maksta.

Ma ei tea küll fakte, aga kuidas selle kahe lennuvälja pidamine kallim tuleb kui nagunii peavad mõlemad, vähemalt Ämari, olema täisvalmiduses?
Pigem jaotab see kohalikke kulusid leedukate puhul ümber?
Siia tulevad lennukid ja nende kogu vajalik personal on ju nagunii täiskomplektis mujalt või ei?

Lisakulu oleks ikka siis kui me peaksime alles hakkama sellepärast omale lennuvälja jms juurde kuuluvat ehitama/arendama, aga kuna see meil olemas on ja peab peagi olema täisvalmiduses, siis ma küll siin suurt vahet ei leia.

Lisakulud tekivad kindlasti. Selles ei ole küsimustki.

[Kilo Tango]

...- nüüdseks üle miljardi vana raha eest soetatud plastkünasid müüa ei õnnestu mitte kellelegi, kuid nad juba vajavad kap. remonti (suur rahasüst tulemas/kai ääres kasutu seismine - mis pole üldse halb, sest nad on seda algusest peale teinud)...

See on huvitav järeldus. Ostu-müügi tehingute puhul on alati küsimus hinnas. Mis paneb mind küsima, et mille alusel arvatakse, et Pitka õnnestub müüa kallimalt kui kaal toonides * vanametalli hind - lammutamise maksumus samas kui Sandowne ei õnnestu (Sandownides muidugi metalli osakaal ka väike)?

[Kapten Trumm]

Huvitav, palju Pitka asbesti sisaldab?
Inglismaal oli igavene peavalu omal ajal vanadest suurtest sõjalaevadest lahtisaamisega, sest need sisaldavad tõsiseid asbesti koguseid - katelde ümbris, korstende ümbris, aga kere lihtsalt tuletõkkeks täidetud igasugu vahemikud, tekiplaatide alused ja muud kohad.

Lõppes lugu sellega, et osa laevadest lasti lihtsalt merel põhja, sest arenenud riigis pole sobilik sellist asbestikärakat kuskile nälgivale arengumaale metalliks lammutamiseks "kinkida".
Sellise laeva utiliseerimine valge ilma reeglite kohaselt võib olla kallim kui vanametall. Eestis kindlasti leiab puhvaikasid, kes on nõus seda tegema (nagu leidus neid omal ajal Linnahalli katlamajas metalli lõikamas, kus olid umbes analoogsed asbestiprobleemid).

[setu]

Linnahalli kõrval oleva Kultuurikatlas vanade katelde lõhkumine käis lihtsamalt. See ülesanne anti metallivarastele, kes oma kahjudega ise kuskile ära kadusid. Sama case, mis soomlastega Tallinna kasiinodes. Mängivad oma raha maha - ja siis lähevad oma muredega oma riiki tagasi.

[Kapten Trumm]

Kuuldavasti läksid nad peagi looja karja. Nagu ka need tarkpead, kes käisid EV algusaegadel tuletornides vedelevad radioaktiivseid vooluallikaid metalli pähe varastamas, seda sodi paljakäsi käppisid jne.

[hummel]

Mina ei ole spetsialist ja sellepärast ma ei oska ise hinnata, aga mõned inimesed kellega mina olen rääkinud (ja kes on kavade koostamise juures või on olnud juures, muhuulgas ka üks siingi foorumis hinnatud kirjanik-erukaitseväelane) on öelnud umbes midagi sellist, et kõrvaltvaatajad (osalt peetakse ka silmas militaar.net foorumis tehtud arvutusi) alahindavad igasugustest uutest relvadest rääkides lisanduvaid jooksvaid kulutusi ja lausa korades alahindavad, eriti olukorras kus pole inimesi, väljaõpet, kogemusi, infrastruktuuri. Et siiani on kõik uued asjad läinud oluliselt kallimaks kui algselt hinnati, nt 155 mm haubitsatega läks nii. (Hea näide sellest kuidas asjad päris elus osutuvad palju keerulisemaks on see kuidas meil seda brigaadi arendatakse. Kui paljud siin foorumis veel mäletavad, et aastal 1999 lubas Eesti, et paneb aastaks 2005 välja kolm brigaadi. Praegu on 2012 ja mitu brigaadi meil on?)

Konkreetselt tankid või jalaväe lahingumasinad puhul on mulle öedlud, et IFV jooksvad kulud on 3-4 korda väiksemad kui tankidel.

Jooksvad kulutused ei ole midagi katastroofilist. Enamus probleeme on tekkinud pigem huupi rapsimisest ja ebaefektiivsest teenistuskorraldusest, mis tuleneb paljude otsustajate ilmselgest ebapädevusest, mis omakorda tuleneb puuduvast kvaliteedikonkurentsist juhtivatele ametikohtadele, mis omakorda tuleneb pahupidi personalipüramiidist.
155mm hange oli ehe näide viltsasti planeeritud asjast, kuid samas jumalale tänu - oleksime hakanud nämmutama tingimustest ja millest iganes, taoksime täna uhkelt vastu rindu ja kiidaksime lollile rahvale (lollide või piiratud silmaringiga ajakirjanike kaasabiga) vanu 105mm 2. ilmasõja aegseid haubitsaid. Unustada ei saa ka FH-70 hanke hinda: vaid 8 miljonit EUR komplektse pataljoni suurtükkide ja autopargi, töökonteinerite, laskemoona ja erialase varustuse eest kokku. Oleks tahetud, küllap oleks tol ajal sama hinnaklassiga ka täiskomplektis tankipataljon saadud.
Et hinnalised relvasüsteemid hiljem kellegi targa inimese otsuse põhjal peagi katuse alt välja jäeti ja aastaid lageda taeva all mädanema pidid (üsna kasutud 122mm on seisnud juba alates ostust katuse all), on puhas teenistuslik korraldamatus. Samasse klassi võib liigitada ka aastaid ebaõnnestunud katsed luua toimivat remonditeenistust. Küsimus vaid käputäies inimestes ja nende teenistussüsteemi ja -tingimuste korralduses. 2004-2007 puudus üksusel kohapeal muuhulgas üldse remonditaristu. See sai puhtisiklikul initsiatiivil algsena loodud ajateenijate tööjõuga - ühtegi krooni kulutamata ja mõne päeva jooksul. 2 varasemalt olemasoleva, kuid seni sega-juhu-kasutusega saksa kola halli sisu sikutati ja jagati lihtsalt ringi - remonditarbed ühte, varustus teise. Samuti hakati sellest ajast vaikselt kaasama pädevaid ajateenijaid remondiallüksusse ja -protsessi. Võiks öelda, et tänaseks on asjaga juba ikka üsna mäele saadud võrreldes veel 4-5 aasta tagusega.

Üldisemalt kaitseväe kohta ka. Ei midagi spetsiifilist vaid üleüldine jutt kõigile.
EKV-s (KL-ist ei hakka rääkimagi) pole suudetud (erinevalt välismaailmast) luua 20 a jooksul toimivat sõidukite hoolduse- ja kontrolli süsteemi, mistõttu enamus hinnalist tehnikat lihtsalt kulub ja laguneb kiirelt. Küsimus pole mitte rahakoormates, vaid teenistuskorralduses. Noori rühmaülemaid ja -vanemaid drillitakse küll ülihästi kasutama rühma kuulipildujat ja granaadiheitjat, kuid ei õpetata süstemaatiliselt kontrollima oma rühma sõidukeid ja nende hooldust (ning seda dokumenteerima!). Reaalselt toimub 1.-2. taseme hooldust enamasti vaid niipalju, kui autojuhid seda ise viitsivad teha ja kui mingi kummaline "kompanii tehnik" (sageli mõne vähemasjaliku allohvitseri mugavuskoht) midagi vaatama ja targutama jõuab. Läänes mingeid "kompanii tehnikuid" ei tunta - seda tööd teeb ja vastutab rühmavanem/rühmaülem ise. Me ei ela 2. maailmasõjas - auto on täna iga allüksuse pärisvarustus, mida ülem-vanem peavad samahästi tundma nagu muudki rühma varustust.
Meil on täna transpordiasjanduses põhirõhk hooldusdokumentide asemel hoopis sõidulehtede täitmisel ja lohisevate transporditellimuste + päevakorralduste vorpimisel - mõtetu bürokraatia, mille üle välismaalased naeravad. Samuti on segane tehnika omandivorm. Relvad, varustus ja inventar on vastavas allüksuses laomajanduses arvel (ja neid kontrollitakse tänu sellele üsna punktuaalselt), autod aga reeglina mitte.

Kokkuvõtteks - meie riigikaitse mured ei alga reeglina mitte rahapakkide, vaid mõistuse puudumisest. Seega ei maksaks hangete puhul karta mitte suuri lisakulusid, vaid tegeleda hoopis rohkem seonduva teenistuskorraldusega. Näen, et kõrgemate staapide vähendamine ongi samm viimase suunas - juhtide ja administraatorite kvantiteedist peab ükskord saama kvaliteet.

[setu]

Taas tuleb tõdeda, et nördima ajavad ka need uued tendentsid. Näiteks "uute lähikaitserelvade tarnele" viitamine ja lisaks ka ühe päevalehe poolt: "kaasaegsete tankitõrjerelvade hanke...", mis mille paev varasemas ja teises suurimas päevalehes avaldatud fraasina käidi välja kui "kustide ja milan'ide lisahanget" - lisaks veel sellise tähtsusega uudis, mida mõlemas lehes käsitleti kõrvuti selliste hangetega nagu tankihange, keskmaa õhutõrje.

Elik, mida perset siin riigis toimub. Kui need on olulisemad prioriteedid - siis ei saaks olla selliseid "kääre" nende nimetamisel. Kaasaegne tankitõrje ei tähenda mingit Kustit, vaid algab Javelinist või NLAWist. Teiseks - kui mainida kustisi - siis fine. Palun tooge ka ära selle prioriteedi eesmärk, mida tuleb 10ne aastaga saavutada, et saaks 10 aasta pärast öelda: "Eesmärgid on selle hanke tulemusena eeldatavalt teostatud 20-110 % vms." Seni on see taas järjekordne 20+ aastat kestnud möla tuntud headuses jätkamine.

Eesti: vaene rikas riik.

[Larry]

Setu, see "kaasaegne tankitõrje" ei tähenda ilmselgelt mitte Kustit (mille uuemat M3 versiooni ja/või uuemat tandemmoona võidakse samuti juurde hankida), vaid pigem uuemate Milan 3 rakettide hankimist, milledel on tandemlõhkepea ja suurem segamiskindlus. Seda pidavat saama lasta ka vana laskeseadme pealt (vajalik siiski teatav upgrade), niiet päris uusi laskeseadmeid ei ole vaja osta, kuid neid võidakse juurde osta.

[kala]

Katsuge igasuguseid artikleid rahulikumalt võtta. Postimehe artiklis kasutati ju otseseid võrdlusi eelmise arengukavaga, samas polnud seal nt. EPL'is mainitud liikursuurtükkidest üldse juttu. Ja uus Milan pole ka uus põlvkond, nii et lootus püsib...
Tuleb ikka dokument ära oodata vist.