Kõige lähemal oldi minekule ühel õhtul. Kolonn oli valmis, mehed masinatel, laskemoon käes, masinad töötasid. Päris mitu tundi enne kui tuli käsk tagasi kasarmusse minna.
Tegelikult ei olnud tegemist mitte ainult Kupi kompaniiga, vaid Vahi-, Kalevi- ja Kupi koondüksusega. Kaks viimast olid BTRidel. Aegviidu polügoonil toimusid isegi ühised manöövrid.
Pärast seda kui ohvitserid Pullapääl "luurel" käisid, hakkasid liikuma jutud, et jäägrid luuravad ka ümber Jägala ja võivad rünnata tunnimehi. Selle vastu viidi läbi patrulle ümber Jägala. Ja ööseks võeti tunnimehed vana kasarmu katusele. Selle põhjuseks oli siiski ka konflikt kohalikega. Kord pandi ohvitser öösel roomama, kord terve rühm kartulikoorijaid. Ja minu meelest oleks üks kord löömaks läinud vanas kasarmus paiknenud sideüksusega.
Ma olen sellest juba kuskil mujal kirjutanud. Ajateenijate moraal oli üsna kõikuv. Kõik said aru, et see oleks üks vennatapusõda aga kuna kogu see olukord seal Jägalas oli nii idiootne, siis olid õige pea enamus valmis keda iganes ründama. Peaasi et sealt minema saada.
Näiteks menüü koosnes peamiselt tatrast (mulle on see küll lemmik). Hommikuks võiga, lõunaks sardelliga ja õhtuks mingi kastmega.
Pesemiseks oli vist 5 kraanikaussi, millest vist kolmest tuli vett. Mehi oli samas üle 70. Nädalavahetusel oli saun.
Iga kolmas öö tuli magada rakmetes ehk 1 rühm oli pidevalt valmis. Kusjuures moon koos granaatidega oli 24/7 käes.
Moraali tõstmiseks toodi uut varustust. USA kiivrid - see oli vinge. Ja uued saapad. Nende puhul oli vinge ainult pilt. Esimesel päeval viskasid mehed oma katkised saapad minema ja "Kiievid" pandi jalga. Järgmisel päeval olid mehed prügikastides tagasi vanu saapaid otsimas

Nii oli see vähemalt esimesed kaks nädalat. Edasi ei tea.