Uued relvasüsteemid EKV-le

[hummel]

Tegelikult on kõik ajakirjanduses mainitu ka üsna õige. Eks stiilivigu esineb ikka, aga põhimiõtted on õiged ja asjad, mis on esitatud ekslikult, on ilmselgelt ka sellisena mingis ajaetapis tõesti kaalumisel olnud. Kahju muidugi asjaolust, et enamik kaitseväelasi saab reformiplaanidest teada läbi ajakirjanduse. Samas eks suurte reformiplaanide koostajad tahtsid oma sisulist tööd rahulikult teha ja mitte liiga varakult allpool paanikat tekitada.

Mis liikursuurtükkidesse puutub, siis jah tõesti, kui Põhja-Eestis moodustatakse (praktiliselt Põhja ja Kirde KRK ning 1. jalaväebrigaadi asemel) 1. soomusbrigaad, siis sinna need loogiliselt kuuluvad, kuna (Lõuna ja Lääne KRK asemele tehtav) 2. jalaväebrigaad Lõuna-Eestis peaks jääma siis pukseeritavatega.

Kuna antud teema on relvasüsteemide, mitte koosseisude jaoks, siis kirjutan siia vastavalt rauast ja sinna koosseisudest.

Liikuritest on ilmselt kõige reaalsemad M109 modifikatsioonid, milliseid peaks mitmelt poolt saada olema. meie jaoks oleks vist kõige lihtsam osta saksa M109 A3 GE A1 või A2. Nende laskeandmed nimelt vastavad FH-70 omadele ja samuti on ühiseid või sarnaseid varustuselemente. Kui veetavate patareidesse kuulub näiteks kokku u 10 sidekonteineriga veokit, siis liikuritele tuleks lisada samapalju arvutus- ja juhtimissoomukeid M113. Tegelikult kuluksid ära ka mõned staabisoomukid M577. Need oleks samuti hea saada saksast - kõik ühest kohast. Kuuldavasti olla sakslased meile kunagi oma M109 müüa pakkunud. Loomulikult vajab liikurite pataljon mõnikümmend 2t ja 5t veokat ning ka 10 t laskemoonaveokeid. Samuti paarkümmend maasturit.

Komplektne FH-70 pataljon koos kõigi sõidukite ja hulga laskemoonaga maksis meile kunagi u 8 miljonit EUR. Kui nüüd M109 pataljoni saaks komplektis muu kola ja tehnikaga (aga laskemoonata) veel 10 miljoni eest, oleks ikka sitaks hästi saadud.

M113 ja M109 pole just kõige moekamad, paremad ja uuemad asjad, kui usun, et need oleksid meile vähemalt jõukohased osta ja pidada ning võime oleks saavutet.

[Kapten Trumm]

Kui see odav M109 komplekt aga tähendab kasutatavuse piirini ära trööbatud tehnikat (paremad sõjavarude palad on ammuilma müüdud mööda ilma), siis meie KV süsteemis, kus Sa nagu isegi aru saad - on suuri raskusi isegi 4x4 veokide korrashoiuga - surnud projekt. Soomlastega end võrrelda pole meil mõtet, soomlaste oskused nii armees kui tellijana erasektorist selliseid probleeme lahendada on meist terve valgusaasta ees. Pole meil ka enam EW aegset Arsenali, kus võis mõnegi tehnilise imetriki ära teha ilma end ogaraks maksmata. Liikursuurtükk on järelveetavast ikka hulga keerukam asjandus ja probleemkohti suurusjärk rohkem.

Nii profaanina tundub, et võimalused sebida endale odava raha eest vähekasutatud külma sõja varusid on juba ümber saanud või kohe saamas.
Need varud on lihtsalt otsa saanud ja parimad palad seisavad juba uute omanike garaazis.
Nagu elus ikka, olid kiired ja need, kes ilma jäid.
Miks ja mis kaalutlustel, on ise küsimus.

[Poti soldat]

Pitkat võiks ehk proovida kuskile Lõuna-Hiina merele ärida. Seal pinged Hiina ja teiste nagu Filipiinid ja Vietnam vahel viimastel aegadel pidevalt tõusmas. Mingit kõva raha sellest ei saaks aga ehk ikka veidi enam kui vanarauaks müües.

Nii profaanina tundub, et võimalused sebida endale odava raha eest vähekasutatud külma sõja varusid on juba ümber saanud või kohe saamas.

Kuna uue külma sõja lõpu ootamine pole ilmselt perspektiivikas, siis tuleb tegeleda nende võimalustega mis praegu hetkel on ja üritada neist maksimumi välja pigistada.

[Leo]

Kindlasti need MP-5ed sobiksid hästi sisekaitsega tegelevatele üksustele ja mingi kogus neist antakse vist ka politseile ja vanglateametile.
Foorumi erinevates teemades on siin viimasel ajal palju mõtteid kirja pandud politsei tugirelvade teemal ,lisaks nüüd ühe suht vana kirjatükki Politseilehest http://issuu.com/politseileht/docs/politseileht_4 lingi lk.22-24 on Soome politsei uuringust mis relv oleks kõige sobilikum tugirelvaks.
Uzi kohta mida siin kiruti ütleks küll ,et pole tal viga midagi täitsa hea relv. Kindlasti on tal omad puudused ( näiteks ei soovita proovida täis salve korraga tühjaks lasta kui kinnikiilub on igavene n.. pärast) kui ka head küljed ja laseb muidu täitsa täpselt ka lühikese valanguga harjutamise asi.
MP -5 on muidugi parem aga ka suurem, raskem (kannatab kindlasti paremini valanguga lasta ) ja saab sinna ka paremini sihikuid ja lampe juurde pookida.

See on 2003. aastal kirjutatud materjal, mis põhineb veel vanemal uuringul. Tegelikult pole Soome politsei relvastuses eriti midagi muutunud nende aastatega, nagu ei ole ka Eesti politseis. On ostetud juurde väikeses koguses automaate, püstolkuulipildujaid ja täpsuspüsse, kuid see on ka kõik. Isiklikult MP5l erilist rolli lahingüksuses ei näe. Eriüksuses või tagalateenistuses veel, kuid tänapäeval ei olegi sellist täpset rindejoont ja ka tagala võib kiiresti eesliiniks osutuda. Vastasele ninaauku tulistades pole tõesti eriti vahet, kuid need paar-kolm protsenti võitejatest, kes selliseks täpsuseks suutelised, on meil peamiselt snaiprite kohtadel ja eriüksuses. Ülejäänud lasevad suure hajuvusega peamiselt mööda. Kuulivesti vastu 9 Parast abi pole. Sisseehitatud summutiga MP5 KL võitlusgruppi või luurerühma 1 tk jao kohta oleks veel mingi praktiline kasu, kuid ka selle töö saaks peaaegu sama hästi summutatud G3 või AK4ga ära teha. Vähem tassida ja praktiline laskekaugus kordades suurem.

Oluline selle hanke juures olid 40 mm granaadiheitjad. Nii relva alla kinnitatuna kui iseseisva relvana väga asjalik riist, võimaldab kahetoimelist (kumulatiiv+kild) paarisajagrammist granaati oluliselt kaugemale ja täpsemalt visata, kui see käsitsi õnnestuks, pesapalli Eestis ju eriti ei mängita. Neid võiks KLi jagada igasse jakku 1 või isegi 2. Ei asenda kerget MPd, nagu britid katse ja eksituse meetodiga testisid, kuid abiks ikka. Britid loobusid 51 mm MPst rühmas ja asendasid need 40 mm lgranaadiheitjatega, kuid siis ostsid kiirustades uued 60 mm MPd asemele. 60 mm MPd tahaks ka KLis näha, see on kergem kui 81 mm, kuid laseb päris kaugele võrreldes muude võitlusgrupi või lahingkompanii relvadega. Neid on küll lääneriikides nii vähe, et kui üldse ostetakse, siis pigem uutena, mis on ebareaalne. Hea, kui KL malevate 81 mm MP rühmadki ükskord komplekteeritud saaksid. 90 mm TT kahurite meeskonnad KLis ootavad ka juba Milani, Javelini või Spike TT-rakette. Ka see oleks reaalse lahinguvõime tõus.

Mereväe kaadriprobleemid ei ole vähemalt selle foorumi lugejatele üllatus ja ka remondirahade nappus. Eks siis tulebki mõni laev seisma panna või KLile kinkida, et mõne teise laeva meeskond enam-vähem komplekteerida.

See tants MBT ja IFV ümber on natuke kummaline, sest üks ei saa ilma teiseta. Huvitav näha, mida tegelikult hangitakse? Kas nimetatakse uuemad Pasid IFVeks või ostetakse midagi tummisemat? Igatahes suurtükiväe näitel on meil kogemus olemas, kui kaua relvaliigi ülesehitamine kestab. Ilma soomlaste 105 mm haubitsateta oleksime ilmselt sama sitas seisus kui lõunanaabrid oma universaalsete kahuritega. Praegu on meil ikkagi 155 mm pataljon olemas ja ka paar pataljoni 122 mm, mis ei ole küll kõige parem, kuid oluliselt parem kui lätlastel ja leedulastel.

Igatahes olid need huvitavad artiklid, minu lugupidamine autoritele põhjaliku teemakäsitluse eest. Eks näis, palju nendest plaanidest ka reaalselt täidetakse.

[mikks]

Tegelikult on kõik ajakirjanduses mainitu ka üsna õige. Eks stiilivigu esineb ikka, aga põhimiõtted on õiged ja asjad, mis on esitatud ekslikult, on ilmselgelt ka sellisena mingis ajaetapis tõesti kaalumisel olnud. Kahju muidugi asjaolust, et enamik kaitseväelasi saab reformiplaanidest teada läbi ajakirjanduse. Samas eks suurte reformiplaanide koostajad tahtsid oma sisulist tööd rahulikult teha ja mitte liiga varakult allpool paanikat tekitada.

Eks nüanssides võib senivaldatus tõesti eksimusi olla ja siis kui kava lõplikult valitsusest läbi läinud, saab rohhme teada, aga üldjoontes ma arvan, et nii läheb nagu ajakirjandus seni kirjutanud.

Mis puutub sellesse, et enamus kaitseväelasi saab plaanidest teada ajakirjanduse vahendusel, kas see pole paratamatu? Selge on see, et kaisteväe ülemised astmed on asjast teadlikud - nad ise ju koostavad seda arengukava - kui se einfo liiguks kaitseväes allapoole, siis see lekiks nii ehk naa välja veel varem ja veel poolikuna ja veelgi rohkem ebatäpsena kui praegu.

[setu]

Oot, ühelt poolt tuleb paraku tõdeda, et musklit kasvatavaid hankeid tehakse harva. Need käivad siiski nagu kuuvarjutused. Neid üksikud hetki võib sõrmedel üles lugeda 20 aasta jooksul. Seega ei saa öelda, et "nad tulevad või nii läheb". Kunagi kirjutasin ka, et arengukavades on see palju olulisem, mis seal kirjas ei ole - sest sellest olenebki tegelikkus.

Mis veel "uuest" meenub on see Kaarel Kaasi nimetet "Kaheteistkümne nimekiri". Seesugune tegutsemine on esiteks positiivne. Seda tuleb jätkata laiemal skaalal. Kui nüüd poole aasta jooksul saadakse Uus arengukava lahti nämmutatud, tuleks vaadata, mida veel teha, mille eest raha välja käia väga pole, kuid mis aga annaks juurde musklit ja võimekusi - seega koostada ka selles vallas oma 12ne punktine nimekiri ja see pingeritta seada.

Mõned varemtoodud lahendused tulevad meelde:

- M14nete müük Kaitseliitlastele (olemas ja teostatav)
- tehn. erialaõppe "ajateenijaks mittekvalifitseeruvate" noorte 100% lülitamine EKV ja EKL masinapargi tarbeks asendusteenistuse loomise läbi (teostatav)
- lisage, kui miskit meenub

[tommy]

http://uudised.err.ee/index.php?06268047

Uut kava tutvustav pressikas pea täismahus...

[Kapten Trumm]

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on kaitseväe uue arengukava peamine prioriteet kiirreageerimisvõimekuse tõstmine

Jumal tänatud

Professionaalsete kaitseväelaste arv tõuseb aga 3100-lt 3600-ni.

Vale liigutus, EKV personalimudel on niigi kulukas ja ülejõukäiv. Jääb arusaamatuks, miks on vaja SA armee kasvatamisel kasvatada kaadrit, kui muudes riikides saavad analoogsetel postidel suurepäraselt hakkama teravamad reservohvitserid.

iseliikuvatele suurtükkidele ja tõhusad tankitõrjesüsteemidele.

Aamen

[rbl]

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on kaitseväe uue arengukava peamine prioriteet kiirreageerimisvõimekuse tõstmine

...rohkem kergelt ümberpaigutatavaid missiooniüksusi.

Professionaalsete kaitseväelaste arv tõuseb aga 3100-lt 3600-ni.

...samm elukutselise palgaarmee suunas ja elukutseliste missiooniüksuste osatähtsuse suurenemine.

iseliikuvatele suurtükkidele ja tõhusad tankitõrjesüsteemidele.

...Scoutsile tuleb hankida mõned kompletid Javeline, mõnikümmend 8x8 ratastel IFV-d, ratastel patarei 155/52 liikurhaubitsaid ja võib uutele missioonidele minna.

[Lemet]

Otsesõnu öeldi maha, et palk tõuseb ja lisatasud kärbitakse. Kisub see siis järsku sinnakanti, et kättesaadava saadava raha hulk eriti ei muutu?

[setu]

Kas mitte Scoutsi arvatav kasv pole mitte mõne ullikese väljamõeldis. EKJ tegevkoosseisu kasv 3100-3600le ei tähenda Scoutsi kasvu. Pigem on case selles, et RA ja SA koosseis tehakse ligilähedaseks. Ja seega ei vaja SAle üleminek mingit segadust, vaid toimuks nö nähtamatult.

[tommy]

Liikuritest on ilmselt kõige reaalsemad M109 modifikatsioonid, milliseid peaks mitmelt poolt saada olema. meie jaoks oleks vist kõige lihtsam osta saksa M109 A3 GE A1 või A2.

Mõeldes 10-aastasele tulevikuperspektiivile(ja kaugemale) oleks iga alla Pzh-2000 tehing mõttetus.
Kui üldse M-109, siis oleks mõeldav vaid mõni uusim versioon, Paladin või KAWEST...

[Kapten Trumm]

Kui mitmel korral näitena toodud IDF oleks oma kompanii- ja pataljoniülemad võtnud kaadrisõjaväelaste hulgast, oleks nad vist täna pankrotis.
See punkt on üks väheseid asju selles pressikas, mis vastukarva tundub. Ehk siis ikka pole julgust teha see käik ära ja anda 1-2 järgmist SA juhtimistaset reservi kätte.
Pidada üleval sellevõrra vähem palgalisi, säästa raha. Uskuge, see on võimalik, IDF-s vähemalt on olnud. Kaader on kindlasti tasemel, aga saaks reservi vennad kah, kui neile õpet ja praktikat anda.

[Kapten Trumm]

Mõeldes 10-aastasele tulevikuperspektiivile(ja kaugemale) oleks iga alla Pzh-2000 tehing mõttetus.
Kui üldse M-109, siis oleks mõeldav vaid mõni uusim versioon, Paladin või KAWEST...

Aga kui võtame sellise perspektiivi, et 5-7 aasta pärast käib siin sõda? Oled sellele mõelnud?
Kõik need perspektiiviseadmised tuginevad ju tihtipeale ekslikuks osutuvale eeldusele, et rahuaeg jätkub ja kogu tegevus käib odavaima eur/km või eur/aastas nimel.
Üks armee funtsioon on ka suurim lahinguvõime igal ajahetkel. Selle loogika järgi ei tohiks üldse teha nii, et osta üks teisest sõltuv asi täna ja teine 10 aasta pärast, võibolla tuleb osta mõlemad korraga täna, aga poole vähem..... (näide: et mitte osta 2 patti jalaväesoomukeid ja tankid 15 aasta pärast, vaid 1 patt jalaväesoomukeid ja 1 kompanii tanke, sest kui 2016 läheb andmiseks, siis on lihtsalt hulk ratassoomukeid vastasele märklaudadeks.)

Olen seda vist paar korda näiteks toonud, et EW juhtkond valis omal ajal hävituslennukeid ka perspektiiviga.
Oleks rahu jätkunud, oleks soomlased oma ürgaegsete mittesissetõmmatava teliku ja aeglase kiirusega Fokkeritega lihtsalt raha raisanud.
Spitfire olnuks siinkandis ka 1944 kõva tegija. Fokker aga oleks vananenud niipea kui venelastel 1940 paiku uued monoplaanhävitajad tulema hakkasid.
Eestlaste eelistus oli selgelt perspektiivikam. Tõsi, ajastused olid vähe erinevad.

Juhtus aga nii, et kui peagi "asjaks" läks, siis Soomel olid Fokkerid olemas, nad lendasid ja sõdisid vägagi edukalt, 1939. a sügisel oli Laidoner sunnitud aga nentima, et maa peal saaks hakkama, aga õhus oleme täiesti palga tagumikuga, sest Eesti "lennuvägi" koosnes mingitest arusaamatutest lendavatest sihtmärkidest, mida võis lahingulennukiks pidada 20ndate lõpus.

Et ei midagi isiklikku, lihtsalt juhin tähelepanu, et on ka muid kategooriaid kui rahaline otstarbekus, hankimise mugavus jne.

[tommy]

Aga kui võtame sellise perspektiivi, et 5-7 aasta pärast käib siin sõda? Oled sellele mõelnud?.

Aga kui ei käi.... Mis siis saab...
Kindlustusi kasutad.....??
Elule, tervisele, varale..?
Laenud......Jagatuna aastakümnete peale..??

Aga kui homme sured..??
Igati võimalik. Keegi ei tea oma saatust.....Milleks siis need kõik.

Et ei midagi isiklikku, lihtsalt juhin tähelepanu, et on ka muid kategooriaid kui rahaline otstarbekus, hankimise mugavus jne.

Lisaks arenguplaanidele koostatakse ka julgeolekuhinnanguid.
Mille alusel laias laastus tegevusi ka plaanitakse.