Kunnas Kunnaseks, kuid kas Laaneotsa kriitika on minust mööda lipsanud..??Hjalmar Nelk kirjutas:Sellistel alustel tehtud plaani puhul on väga imelik kuulda härraste Kunnas ja Laaneots kriitikat uue plaani pihta.
Autor: Martin Hurt
24. jaanuaril kinnitas Vabariigi Valitsus riigikaitse arengukava 2013-2022. Tegemist on kavaga, mis suures osas on ja jääb tavakodanikule kättesaamatuks. Avalik on vaid 7-leheküljeline kokkuvõte, mis sisaldab nii fakte kui poliitilisi loosungeid. Seetõttu on keeruline hinnata dokumendi kvaliteeti ja realistlikkust.
Realistlikkus on iga plaani juures oluline aspekt. Eelmise kümneaastase arengukava peamine puudus oli tema liiga kõrge ambitsioonitase. Masu tõi ühest küljest tema puudused selgemini päevavalgele, teisest küljest oli see heaks põhjenduseks plaanide kärpimiseks. Niiviisi ei pidanud keegi avalikult süüdistama kaitseväe endiseid juhtfiguure ebaprofessionaalsuses.
Kindral Laaneotsal ja reservkolonelleitnant Kunnasel on palju häid omadusi, kuid suure riigiasutuse administratiivne juhtimine, sh rahade lugemine ei kuulu kahjuks nende hulka. Ülesanded, mille täitmiseks puudub raha ja inimesi, ei ole täidetavad. Kui raha taevast alla ei saja ja kaitseväe vormi kandvad pereisad ei ole valmis madala palga eest isamaad teenima, siis ei saa ka suurt sõjaväge ehitada. Olgu siis plaanid ükskõik kui suurejoonelised. Paberil olev sõjavägi vastast ei peata.
Seetõttu on täiesti loogiline, et uus arengukava sisaldab endas realistlikumaid eesmärke ja odavamaid lahendusi. Aeg peab näitama kas Kaitseliit temale püstitatud ülesannetega toime tuleb. Seniks on oluline meeles pidada, et Kaitseliidule püstitatud ülesanded on oluliselt realistlikumad kui need, mis neli aastat tagasi püstitati kaitseringkondade staapidele. Vaatamata arengukava riigisaladuse pitserile on kaitseministri poolt välja öeldud põhimõtted igati loogilised ja arusaadavad. Iga uue plaani koostamisse on ikkagi kaasatud järjest rohkem haritud Eesti ohvitsere ja ametnikke. Seetõttu pole põhjust kahelda selles, et uue arengukava kvaliteet on mõnevõrra kõrgem varasematest analoogsetest kavadest. Õiglane kriitika ilmub tõenäoliselt päevavalgele alles nelja aasta pärast seoses järgmise kava koostamisega. Seniks on mõistlik lasta karavanil edasi liikuda ja soovida talle turvalist teed
Huvitav argument. Suurem arv tegijaid ei pruugi tagada paremat tulemust."Iga uue plaani koostamisse on ikkagi kaasatud järjest rohkem haritud Eesti ohvitsere ja ametnikke. Seetõttu pole põhjust kahelda selles, et uue arengukava kvaliteet on mõnevõrra kõrgem varasematest analoogsetest kavadest. Õiglane kriitika ilmub tõenäoliselt päevavalgele alles nelja aasta pärast seoses järgmise kava koostamisega."
Huvitav, miks tegelane siin Laaneotsa ja Kunnast tõrvab, aga jätab märkimata enda rolli (netist ei tulnud otsinguga välja märkimisväärselt artikleid tollest perioodist, kuidas asekantsler Hurt üritas kätt ette panna ülejõukäivatele plaanidele mõne aasta eest) ja tõsiasja, et nö viimase sõna õigus antud protsessis oli ikkagi ministeeriumil (mille tegevuse eest vastutab eelkõige minister) ja kava enda kinnitab ikkagi valitsus? Kunnas muide polnud 2008 enam ametiski KV-s.Kindral Laaneotsal ja reservkolonelleitnant Kunnasel on palju häid omadusi, kuid suure riigiasutuse administratiivne juhtimine, sh rahade lugemine ei kuulu kahjuks nende hulka. Ülesanded, mille täitmiseks puudub raha ja inimesi, ei ole täidetavad. Kui raha taevast alla ei saja ja kaitseväe vormi kandvad pereisad ei ole valmis madala palga eest isamaad teenima, siis ei saa ka suurt sõjaväge ehitada. Olgu siis plaanid ükskõik kui suurejoonelised. Paberil olev sõjavägi vastast ei peata.
Just nimelt nii ongi. Kuid tulemust saab kritiseerida vaid selles mõttes, et kas samade ressurssidega saab teha teisiti, ei tohi aga väita, et teha tuleb rohkem.Kunnas ja Laaneots ju ei kritiseerigi mitte eeldusi (raha ja ohuhinnang) vaid tulemust.
On üks (minu arust) levinumaid eksiteid. Ega see "struktuurne" pool siis tasuta ei tule. Mis on brigaadi staap? Olenevalt riigist ja tegevuse iseloomust (nn klassikaline sõjapidamine vs riigi ülesehitamine) võib otseselt staapi kuuluda 50-300 inimest. Kõigile tuleb tagada töötingimused (töökohad - arvutid), tuleb tagada sideühendused, tuleb see muuta liikuvaks, tagada sellele kaitse ja tagalatoetus ja veel nii mõndagi. Kas see kõik on tasuta? Kui meil praegu on 5 brigaadi staapi (brigaad ja neli kaitseringkonda), siis uus arengukava räägib kahest (KL territoriaalkaitsestaape ei saa mitte mingil juhul pidada brigaadi-tasemel staapideks, tegu on pigem pataljoni tasemega). Samuti on vähenenud ka teiste staapide arv. Kõige selle ülesehitamine oleks nõudnud palju ressursse ja tulemuseks oleks olnud tõepoolest staapide armee. Raha oleks uputatud staapidesse, et luua "mõistlik" juhtimissüsteem, kuid allapoole poleks seda ressurssi kuidagi jätkunud. Keda need staapid oleks siis juhtima pidanud hakkama?Ning sedagi mitte riistvaralise, vaid struktuurse poole pealt.
Ma püstitaks selle küsimuse teistpidi. Olukorras, kus olemasoleva raha hulk piirab selgelt võimalusi, kui palju erinevat tüüpi uut tehnikat saab osta (seekord pole arengukavas ka mingeid teisi „kalleid“ võimeid, milledest loobumise läbi saaks tankide hankimist justkui ettepoole nihutada) ehk kõike korraga ei jaksa, siis mille poolest oleks jalaväe lahingumasinate ja iseliikuvate suurtükkidega brigaad kehvem brigaadist, millel on küll tankipataljon, kuid jalavägi on vaid soomustransportööridel ja haubitsad järelveetavad. St. ühe jalaväe lahingumasinate pataljoni, kahe soomukitel pataljoni ja iseliikuva suurtükiväega brigaad on ka ilma tankideta tunduvalt parem kui meie tänane kergejalaväebrigaad. Kuid tankidega varustatud kergebrigaad ilma tanke saatvate jalaväe lahingumasinate ja iseliikuva suurtükiväeta (see on juba ka väärtus omaette, kui võrrelda seda kasvõi meie tänase järelveetava ja 122mm puhul ka ebapiisava laskekaugusega suurtükiväega) eriti head efekti ei annaks. Või on viimase 20 aasta sõjaajaloost teada mõni ere vastupidine näide?Kapten Trumm kirjutas:Imestan, et suured tankide eestvõitlejad päeva lõpus enam tankidest ei räägi.
Mis iseenesest teatud küsitavusi (minuarust) olematuks ei muuda.
Küsitavus on siis selle ühe soomusbrigaadi tegelik väärtus ilma peamise "kineetilise" löögijõu ehk tankideta.
Minu loogika ütleb seepeale, et kui mingi asi on keeruline, raske jne, siis tuleb sellega aegsasti alustada.
Ratastel Strykereid tehasest tellida on võimalik ka homme, 10 ja 15 aasta pärast, arvestades sõjategevuse iseloomu, pakkumine pidevalt kasvab.
Seevastu hea jääkressursiga MBT-de pakkumine kahaneb väga kiiresti.
Maailma sõjapraktika (nt kasvõi seesama palju räägitud Iisrael) näitab, et tankide ja soomustransportööride kooslus saab edukalt hakkama.
Kuid pole vist ainsatki näidet, kuidas (ratastel) jalaväe lahingumasinate ja liikursuutükkide kooslus soomusvägede lahingus ilma tankideta toime tuleks.
Vot sellised ennelõunased mõtted.
Loodetavasti on plaanid hästi läbi mõeldud ja tagavad edu.
Seda pole küll kuskil praktikas kinnitatud, aga meil on võimalus esimesed olla, kelle järgi teised hakkavad oma soomuvägesid ringi tegema.
Ükski tõsiseltvõetav soomusarmee taolist tankideta soomusbrigaadiformaati ei kasuta, sest soomusbrigaadi peamine löögijõud on tankid, jalaväe lahingumasinate roll on seal sekundaaarne - toetada tankide tegevust rünnakul. Küll aga on kasutatud mitmel pool tankide ja soomustransportööride kooslust, märkimisväärseim näide on Iisraeli armee, kus arvukaim jalaväesoomuk on M113 (enne seda oli veel võrredav arv ilmasõja aegseid M2 poolroomikmasinaid). Jah, lugesite õigesti, Merkava Mk4 tankid koos "kõlbmatute" M113tega. Selline tankideta soomusbrigaadi formaat ei suuda neid ülesandeid täita mis vaja oleks. Elu mujal näitab, et tankide ja ratassoomukite läbivuse vahe on väiksem probleem kui tankikahurite ja -soomuse puudumine. (see on veel ise teema, et Scoutspataljonile kõrbes käimiseks ostetakse ratasmasinad ja nende sobivus tulevaste tankidega on ka küsimus - ja loodetavasti jagub meil arukust need Strykeri nn "tanke" mitte osta.)siis mille poolest oleks jalaväe lahingumasinate ja iseliikuvate suurtükkidega brigaad kehvem brigaadist, millel on küll tankipataljon, kuid jalavägi on vaid soomustransportööridel ja haubitsad järelveetavad.
On veel ka kolmas põhjus - tankide ja soomustransportööride kooslus on järeleproovitud, omapäi lahingumasinate oma aga mitte (võibolla veenate vastupidises??).kpt Trummi katsub öelda, et enne peab hankima tankid, sest:
On küll vahe, kui pool masinatest asub konflikti puhkedes (aga selleks valmistumine on iga KV ja KL mehe püha kohus) näiteks Somaalias, siis praktikas neid siin kasutada ei ole võimalik.jalaväe lahingumasin on jalaväe lahingumasin, mis vahet selles on, et kus seda kasutatakse?
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
