Minuarust on/oli selle brigaadi soomustamise idee saavutada kvalitatiivne lisavõimekus toimetada avamaastikul ja omandada nn kineetiline vasturünnaku võimekus (mida seni polnud).
Antud juhtumil ollakse sunnitud kasutama neid kalleid lahingumasinaid soomustransportööride rollis, sest lagedale ronides laseb vastane need lihtsalt puruks, sest puuduvad neid kaitsvad tankid (ärme hakka nüüd fantaseerima kuidas Lahesõja kogemuste põhjal 30 mm IFV kahuriga tanke kütitakse). Ehk siis selles kineetilises löögijõus puudub see komponent, kes vajadusel kannataks välja vastase tuld ja suudaks samaväärselt vastu anda. Sellisel juhul on soomukites asuv jalavägi sunnitud võitlema jalastunult ja kogu nende küllalt kallide IFV-de roll taandub tegelikult selleks, mida teevad märksa odavamad APC-d.
Selleks aga, et toimetada jalaväepataljon lahingupiirkonda, kus nad siis ahelikus rünnakule lähevad, kas tankidega või ilma, ei anna nt Strykter võrreldes Pasiga märkimisväärset kvalitatiivselt eelist, selles faasis ohustab jalaväge peamiselt lennuvägi ja kaudtulerelvade mõju ja selle vastu pole neil kahel suurt vahet.
Kui rääkida üksustest, kus eksisteerivad koos tankid, soomustransportöörid ja (muuhulgas) järelveetavad haubitsad, siis selline näide on meile siitsamast tuua - Tondil baseerunud 144. motolaskurdiviis, kus oli laialdaselt kasutusel BTR-70. Läks rünnakul liiga kuumaks, ronis jalavägi sealt välja ja lidus tankidel järel (sellist vaatepilti võis Aegviidus küllalt näha).
Üks selline näide tänapäevast on VF merejalaväebrigaad, kus tankidega koos on kasutusel soomustransportöörid (ja nende juurde lisaks veel kõlbmatud 122 mm haubitsad - tõsi jah, väikse soomusega kaetuna, aga laskekauguselt sama kehvad).
siis mille poolest oleks jalaväe lahingumasinate ja iseliikuvate suurtükkidega brigaad kehvem brigaadist, millel on küll tankipataljon, kuid jalavägi on vaid soomustransportööridel ja haubitsad järelveetavad.
Ükski tõsiseltvõetav soomusarmee taolist tankideta soomusbrigaadiformaati ei kasuta, sest soomusbrigaadi peamine löögijõud on tankid, jalaväe lahingumasinate roll on seal sekundaaarne - toetada tankide tegevust rünnakul. Küll aga on kasutatud mitmel pool tankide ja soomustransportööride kooslust, märkimisväärseim näide on Iisraeli armee, kus arvukaim jalaväesoomuk on M113 (enne seda oli veel võrredav arv ilmasõja aegseid M2 poolroomikmasinaid). Jah, lugesite õigesti, Merkava Mk4 tankid koos "kõlbmatute" M113tega. Selline tankideta soomusbrigaadi formaat ei suuda neid ülesandeid täita mis vaja oleks. Elu mujal näitab, et tankide ja ratassoomukite läbivuse vahe on väiksem probleem kui tankikahurite ja -soomuse puudumine. (see on veel ise teema, et Scoutspataljonile kõrbes käimiseks ostetakse ratasmasinad ja nende sobivus tulevaste tankidega on ka küsimus - ja loodetavasti jagub meil arukust need Strykeri nn "tanke" mitte osta.)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.