Panzer III Ausf.E

[fossiil]

Nonii, tundub, et mingi okas on hinge jäänud, et pisiasjade kallal norima kipud See, et pea tundub kehaga võrreldes "kuldreeglist" väljas olevat, võib olla tingitud juba loetletud, ent ka mõnedest loetlemata jäänud põhjustest.
Samas on antropomeetria, kui "ideaalse rassi" väljamõõtmise vahend, ammuilma minevikku vajunud. Seega figuuride proportsioonides iluvigu otsida ja leida on tegevus, mis tundub sobivat rohkem oma ala tõelistele friikidele. Aga figuuri pead suurendada või vähendada on hoopis midagi muud, kui Tiigri toru mõõtu treida (või õiges proportsioonis uus jupp osta). Kusjuures konkreetset toru võib vaadata fotolt, mille pakkusid tilluskaalat ülistava näite juurde - no et mis vahet siis detailsuses on võrreldes 1:16 hiiglasega. Aga tegelikult tundub see tilluskaalas oleva Tiigri toru nagu oleks ta viineri juppidest kokku laotud. Ausalt. Sest minu silma (oma ala friigi värk) kriibib tehniline vajakajääk kordades rohkem, kui figuuril olev "vesipea". Kusjuures, omal ajal vene kroonus teeninuna ja mitmeid tuhandeid omaealisi poisse näinuna võin kinnitada, et proportsionaalsuse mõttes on issanda loomaaed tõesti hiigelsuur...

[von manstein]

Pöörduksin tagasi vindiraua teema juurde.

Vintpüssi toruots on 0,35mm süstlanõelast. Võimalik, et on veidi alamõõduline - pole hetkel ühtegi Saksa vinti käepärast, et üle mõõta.

Värsked möötmistulemused autentse lahingutehnika juures andsid järgmised tulemused:

Vintraua läbimööt suudme piirkonnas: 15,3mm.
Puhastusvarda läbimööt: 4,9mm.

Ehk siis et, skaalasse rehkendatuna 0,437mm. Erinevuseks juba umbes 20%
Torkab juba silma.
Püssitiku läbimöööduks tuleks 0,14mm.

Ehk siis laias laastus kolm korda raua läbimõõdust peenem.

Fotol tunduvad mõlemad detailid suht sarnase läbimööduga..?

[Sho]

Aga figuuri pead suurendada või vähendada on hoopis midagi muud, kui Tiigri toru mõõtu treida (või õiges proportsioonis uus jupp osta). Kusjuures konkreetset toru võib vaadata fotolt, mille pakkusid tilluskaalat ülistava näite juurde - no et mis vahet siis detailsuses on võrreldes 1:16 hiiglasega. Aga tegelikult tundub see tilluskaalas oleva Tiigri toru nagu oleks ta viineri juppidest kokku laotud.

Kõtt-kõtt Püha Sõja võlvi sellise jutuga!
Torud ei puutu ka kuidagi asjasse kui jutuks on torni(pea) ja korpuse(kere) suhted..
pealegi rääkis siin torudest hoopis von Manstein, mina nii "pisikestele ja tühistele" asjadele tähelepanu ei pööra..

[fossiil]

Nohoh, ega sa ometi ürita inimese ja tanki vahele allegoorilist võrdusmärki sokutada? Sel juhul on tanki toru võrdeline ju inimese ninaga või kuidas? Ja figuuridel peaksid sel juhul olema ninad peas nagu röövli t...d või? Või nägema välja nagu Buratinod/Pinocchiod?
Nii et tanki kere ei ole võrdeline figuuri peaga ega kere kehaga, sest sel juhul jääksidki jalad puudu, mistõttu loen antud võrdelisuse meelevaldseks, ei muud (minu arvamus). Seega väide konkreetse figuuri kalduvust mõningasele vesipäisusele ei saa pidada adekvaatseks hinnanguks. Pealegi on antud kontekstis tegu täiesti tühise pisiasjaga, mis ei vääriks tegelikult isegi äramärkimist...
Aga von mansteini märkus on täiesti asjakohane ja eeldab vaoinaselt operatiivset sekkumist.

[von manstein]

Kahju muidugi, et juveliirselt tuunitud vinti tuleb nüüd uuesti ümber tegema hakata.
Seda enam, et sobiliku läbimööduga (0,437mm.) süstlanõela pole vist lihtne leida.
See selleks..

Aga:

... millest ja kudias sa relvadele rihmad tegid ? see on mul töölõik mis tahab kõvasti arenemist...

See on küsimus mis ei huvita mitte ainult hertsogit, vaid on põnev teema kõikide mudelistide jaoks.

Aga Sho kommide peale ei maksaks küll turri minna.
Mees viskab villast nii et vähe pole ja itsitab iga kommentaari puhul pihku..

[vaoinas]

Sekkun operatiivselt, kuigi vahepeal pole aega olnud mudeldamisega tegeleda.

Kõigepealt püssitorud: Nimelt tõesti, sellise suurusega süstlanõela ei ole kerge leida. Pildil, mille siia tõid on püssitoru petlikult peenike - näha on tegelikult ainult läige. Nagu öeldud - püssitoru on 0.35mm'st nõelast - 0.1mm väiksem, kui vaja oleks. Puhastusvarras on 0.1 mm traadist - seega ikka märgatavalt peenem torust. Leian, et selgepiiriline, kuigi pisut peenevõitu püssitoru on oluliselt parem lahendus, kui ülesuurendatud ning laialivalguv plastist variant. Ärgem unustagem, et ka värvikiht lisab pisut paksust. Seega, püssitorusid vast praegu muutma ei hakka.

Rihmad on valmistatud tinafooliumist. Saab seda väärt kraami hoolikalt valitud kallimate veinipudelite kaela ümbert. Too, mille ümbert mina selle virutasin maksis ca. 16 tugrikut. Fooliumi sealt ümbert jätkub päris kauaks, vein oli ka maitselt parem kui 5-eurone - seega igati kasulik ost.

[von manstein]

püssitoru on 0.35mm'st nõelast - 0.1mm väiksem, kui vaja oleks. Puhastusvarras on 0.1 mm traadist - seega ikka märgatavalt peenem torust.

No siis on ju päris norm.
Põhilised on ju ikkagi proportsioonid.
Seda enam, et nii miniatuursetele detailidele lisab värvikiht veel omajagu paksust.

Sho, mis Sina arvad...?

[Sho]

Mina arvan, et see tinafoolium on üks suurepärane asi.. ma ise panen ta ka kogu aeg tallele.
Väga hea on temast lehvivaid lippe väänata..

[fossiil]

Kõigepealt püssitorud: Nimelt tõesti, sellise suurusega süstlanõela ei ole kerge leida.

Tuhlasin huvi pärast oma varudes ja leidsin kaks nõela, millede välisläbimõõt on 0,42mm Värvkate juurde ja peakski olema bingo. Sellise ürituse nimel olen valmis need sulle ära andma - anna teada, juhul kui oled huvitatud, siis kontakteerume.

[vaoinas]

Tere üle pika aja.

Mudeliehitamine on siin vahepeal päris soiku jäänud. Figuuridega tegelemine ei ole pooltki nii meeliülendav, kui tehnikaga mässamine, sestap kippus ind pisut raugema, kuid viimaks õnnestus end kätte võtta ja asjaga siiski edasi minna.

Kõigepealt kaks vana võlga. Esiteks asjakohane märkus kuulipilduja kandmise kohta - pöörasin relva teistpidi ja tegin rihmad uuesti. Samuti parandasin pisut moonakasti kaane hingeosa, mis enne oli selgelt üledimensioneeritud. Teiseks püssitorud, mis Urmase tänuväärt kaasabile saivad jämedamate vastu ringi vahetatud.




Nüüd tegelesin ka viimase mehega ja treisin talle varustuse selga. Kõigist neist figuuridest on ta kõige lihtsam, kuid kippus siiski kõige pikemalt venima. Nüüd on ta aga olemas ja tulemus sai selline:










Klõpsisin ka üldpilte sellest neljasest seltskonnast. On näha, et varustusega näeb kogu asi palju tummisem ja elavam välja.










Loodetavasti läheb järgmise järjega kiiremini, kui sellega nüüd.

Kristjan

[Markko]

Vana õllesõbrana kiidaks ainuüksi Chimay eest (ei tea kas taotluslik )

Aga asjast rääkides, siis minu jaoks nauditav protsess ja jään härrasid värvkatte all ootama

[fossiil]

No päris hea ja loogiline dünaamika tundub kogu grupil olevat, nii et nüüd ootame vähe värvilisemat järge....

[vaoinas]

Viimane postitus on novembri keskpaigast. Vahepeal pole töö küll mitte seisnud, kuigi progress on kiduralt kujunenud.

Et lubasin värvimis ja kulutamisprotsessi põhjalikumalt kajastada, pean oma kohuseks vahepeal pildimaterjali uuendada, kuigi muutusi ju nagu tegelikult väga palju ei olegi. Peale viimase lakikihi pealekandmist vahetub värvimisprotsess kulutamise vastu. Ja alustasin ma seda pesemisega. (üldjoontes jälgin Hertsogi Nippide ja Nõksude teemasse postitatud töövõtteid, kuigi omapoolsete mugandustega. ( http://www.panzermania.com/tipps/weathering_en1.html , http://www.panzermania.com/tipps/weathering_en2.html) Üldjoontes katsetasin seda tööprotsessi sillatanki ehitusel ja see tõestas end päris positiivselt.

Niisiis pesemine. Pesulahuse segasin tärpentiinist ja õlivärvist, sealjuures päris lahja. Sedakorda piirdusin viie kihiga (sillatank sai kolm kihti, eeskuju soovitab kihte kuskil seitsme ringis) Kasutasin erinevaid toone (Ooker, valge, roostepruun, sinine, must) ning pintseldasin tanki igal korral hoolikalt üle jälgides, et kuskile ei jääks tärpentiini ebaühtlasel kuivamisel tekkivaid loigujooni. Iga kihi vahele jätan päeva jagu aega - kõnealune pesutehnika mõjub värvile üsna agressiivselt, isegi kui pealmine kiht on teisealuselise lakiga kaetud. Pintseldada tuleb vertikaalis ülalt alla, horisontaalpindadel, nagu soomuskarbi lagi, katsun lihtsalt kogu ala märjaks pintseldada ning seejärel tähelepanelikult kuivamist jälgides neidsamu teravapiirilisi laike tärpentiinimärja pintsliga elimineerida. Selles mõttes on see tänamatu töö, et tulemust nagu ei paistagi olevat. Tegelikult on ikka, aga üsna vaevuhoomatav - värv omandab pisut teise, metallisema läike ja pindadele tekivad vaevuhoomatav ebaühtlus ning jooksutriibud.

Panen illustreerimiseks pilte ka. Ülemine pilt on peale esimest, ookrivärvi pesukihti, alumine on peale viiendat kihti. Fotosilm ja tehisvalgus muidugi söövad efekti päris ära, kuid tähelepanelikul vaatlusel on kerge muutus märgatav (jälgige torni lage)






Tanki puhul on ka sumpad enam-vähem oma lõpliku ilme omandanud:




Ka figuuridega on tegeldud. Tegelikusti on kõik nendega seonduvad detailid valdavalt juba oma lõpliku värvikihigi selga saanud, kuid kuna kõik on veel koost laiali, siis ei hakanud fototõenditega mässama. Peade ja käsitulirelvadega seonduv vajab veel lõpetamist - sellele järgneb lõplik montaaž ning siis lisan ka pilte. Siiski üks päris ammune, vahetult enne värvimist tehtud foto näitamaks, kui laiali need neli ja pool figuuri mul tegelikult käisid:




Kristjan

[vaoinas]

Jätkan tanki järgmise etapiga - pin wash/local wash, või siis koht/detaili pesu võiks seda meie keelde tõlkida. Kui eelmised pesud tegelesid suurte pindadega ja masinaga üldse üldisemas plaanis, siis kohtpesu tähendab detailide rõhutamist. Selleks segan mustast õlivärvist ja tärpentiinist üsna tummise lahuse ja hakkan pisikesi detaile peene pintsliga ükshaaval üle käima. See etapp nõuab rohkelt kannatust ja aega, kuna sisuliselt iga polti, neeti, keevist ja süvendit tuleb eraldi töödelda. Oluline on, et detailide süvenditesse ja negatiivsetesse servadesse jääks värvipigment, samal ajal kõrgemad osad ja detaili ümbrus jääksid pigmendist täiesti puhtaks. Lisaks pesulahusele tasub kõrval hoida ka teist topsi puhta tärpentiini ja puhta pintsliga, et üleliigne ja mööda läinud pesulahus kiirelt eemaldada. Samal ajal, aga on tulemus koheselt nähtav ja detailid hakkavad üldilmest kenasti välja paistma.

See on ka see etapp, peale mida saab kummilõdvikuid, stoppereid, juhtmeid ja muud teist värvi käivat värvima hakata.


Pilta ka:










Kristjan

[calico]

Kena!