Javelin AT

[Roamless]

Ehk siis rbl tekst kokkuvõtvalt. Tuleb loobuda meil neist kasututest tankitõrje rakettidest. Niikuinii on venelaste hüpersoomustehnika vastu võimalusi ainult 3%. Seega parem müüa see kasutu kraam kohe maha või lihtsalt utiliseerida ja ülejääv raha investeerida sotsiaalvalda.

[rbl]

Kui keegi sellise pea kolmkümmend aastat vana kraamiga üritab sind reaktiivsoomusega tankide vastu saata, näikse justkui “omade” poolt noa selga löömisena. Ma ei saa aru kellele neid kolm aastakümmet vanu komplekse enam vaja peaks minema, niikuinii nende efektiivsus oleks lahinguväljal tankide vastu suht nullilähedane. Selle asemel võiks rahaga hoopis midagi mõistlikumat teha, kas pole nii?

[Lemet]

Isand Rubla tundub taas jama ajama, minu mäletamist mööda oli reaktiivsoomus juutidel juba 1982 aasta sõjas kasutusel.

Nii ta oli.

"For the first time, reactive armor, created on the basis of the German experience, was installed on Israeli tanks during the Arab-Israeli Conflict in 1982 (the Lebanon War) and was judged effective."

Ometi tandemlõhkepeata Milan-2 raketi loomisel ei arvestatud reaktiivsoomusega sest Nõukogude Liidus seda sel ajal veel tankidel ei kasutatud. Välja arvatud üksikutel juhtudel eksperimentaalkorras.

"MILAN 2 has a single shaped charge warhead for use against very thick and composite armour. MILAN 2T and MILAN 3 missiles are armed with a tandem charge for use against reactive armour."

Juhtimissüsteem on ju Milan-2 ja Milan-2T raketil sama. Milleks on vaja laskeseadet on vaja moderniseerida?
Äkki leiad mõne allika ka oma jutu tõestuseks.

Ausaltöeldes seda asja peab veel täpsustama. Neid uusimaid tandemlõhkepeaga rakette kohe kindlasti meie vanadest Milan-2 kompleksidest, aastast 1984 ilma laskeseadet omakorda moderniseerimata lasta ei saa, uuematest laskeseadmetest vanemaid rakette lasta peaks saama, vanematest uusimaid tõenäoliselt mitte.

"All existing MILAN firing posts can be easily upgraded to MILAN 3 firing posts, which can fire all MILAN missiles."

Kui paljudele tankidele üleüldse need Arenad jms. shooterid peale on pandud. Selline tank ei saa koos jalaväega lahingusse minna.

Kui jalavägi tankidega mittejalastunult jalaväelahingumasinates, soomukites kaasa liigub siis ei tohiks see eriline probleem olla. Eks seda saa vastavalt vajadusele sisse ja välja ka lülitada.

Siin viidatutest kuulub minule ainult esimene tsitaat...

[alari]

Juhtimissüsteem on ju Milan-2 ja Milan-2T raketil sama. Milleks on vaja laskeseadet moderniseerida?
Äkki leiad mõne allika ka oma jutu tõestuseks.

Ausaltöeldes seda asja peab veel täpsustama. Neid uusimaid tandemlõhkepeaga rakette kohe kindlasti meie vanadest Milan-2 kompleksidest, aastast 1984 ilma laskeseadet omakorda moderniseerimata lasta ei saa, uuematest laskeseadmetest vanemaid rakette lasta peaks saama, vanematest uusimaid tõenäoliselt mitte.

"All existing MILAN firing posts can be easily upgraded to MILAN 3 firing posts, which can fire all MILAN missiles."

Nendega paraku ilma laskeseadmeid endid, (mis on pärit aastatast 1984) modifitseerimata tandemlõhkepeaga rakette Milan-2T. tulistada ei saa. Sellepärast meil räägitaksegi siin- seal aeg-ajalt jutte Milan-2 laskeseadmete moderniseerimisest, et nendega oleks tulevikus ka võimalik tandemlõhkepeaga rakette Milan-2T(pärit aastast 1993) niisamuti tulistada.

Miks sa räägid nüüd uusimatest tandemlõhkepeaga rakettidest (Milan 3), kui enne olid juttu vanematest rakettidest Milan-2T. Kokkuvõtvalt tundub, et sa lihtsalt lahmid.

[ruger]

http://www.thefirearmblog.com/blog/2012 ... r-tactics/ artikkel erinevate jalaväe(soomustläbistavate)relvade tõhususest

[kaur3]

The Raytheon and Lockheed Martin Javelin Joint Venture demonstrated the ability of the Javelin missile to engage targets beyond its current maximum range requirements during a series of tests at Eglin Air Force Base.

During the U.S. Army tests, the Javelin system acquired and engaged targets up to 4,750 meters.

http://www.asianmilitaryreview.com/jave ... apability/

[Leo]

Laskekaugus sisuliselt topelt vanade andmetega vorreldes, kuid märgitakse, et tegemist oli soodsate ilmastikutingimustega. Ma tahaks väga teada, millised need tingimused olid, kuid arvestades Eglini baasi asukohta Floridas, ei ole kliimavöönd päris Eestiga vorreldav. Pigem selline soe ja natuke niiske. Enamik laskusid lahingus on tehtud Iraagis ja Afgaanis, tea, kui palju liivatorm nähtavust ja laskekaugus mojutavad?

Samas on norrakatel juba neljandat aastat kasutusel 100 laskeseadeldist ja 500 raketti. Sellest oleks kindlasti kisa tulnud, kui fjordide maa TT-meeskonnad oleksid talvepakasega voi muidu vihmase ilmaga märganud, et raketi voi sihtimisseadme voimekus oluliselt väheneks. Näiteks laserkaugusmoodiku maksimaalne mootekaugus väheneb kerge udu voi hämaraga voi kui sihtmärk on taustaga sama värvi, 2-3x. Snaiprid on seda proovinud. Sellepärast tulebki 2,5 km kauguse kindlaks mootmiseks iga ilmaga kasutada laserit, mis suudab moota 5 km ideaalsetes tingimustes.

Eesti uues EKJ arengukavas on ka uue polvkonna TT-raketid sees. Ma loodan, et ostetakse toesti kvaliteetne asi, näiteks Javelin voi Spike. Kui arvestada skautide TT-ryhma ja 1. brigaadi ning planeeritava 2. brigaadi TT-kompaniide vajadusi, siis poolsada laskeseadet ja paarsada raketti jätkuks. Mina pingutaksin ka KLile uued TT raketid välja, vähemalt piiriäärsete malevate TT-ryhmadele 20-30 laskeseadet ja sadakond hajutatult KL relvahoidlates. Kui olukord kiiresti jamaks läheb ja mobilisatsioon on veel pooleli, siis on Alutaguse ja muud idapiiri kaitseliitlased esimesena silmitsi vajadusega tanki lasta. Siis on oluline vahe, kas peamine TT relv on Rootsi 90 mm voi uus TT-rakett. Lisana näide Singapuri TT-meeskonna maasturist Spike LRiga. Selliseid tahaks ka KL malevate lahingkompaniide TT-ryhmades ja VGdes näha. Spike ja Javelin tunduvad hetkel olevat peamised variandid, kui uutest TT-rakettidest rääkida.

Ei poolda pisikese koguse ostmist eriyksusele, nagu tsehhid tegid, sest reaalne kasu riigikaitsele on väike. 601 SFG lasi oma 12 raketti taliibide pesade pihta ära, tänas ja oligi koik. Sama teeks ka EstSof, kui neile osta tutvumiseks 3 laskeseadet ja 12 raketti. TT-rakettide hange kestab moned aastad. Alustatakse ikka treeningseadmete ja proovirakettide tarnimisest ja alles seejärel suurem partii. Mingi kogus TT-rakette peab kohapeal olema, sellepärast hangitaksegi 4-6 lasku seadme kohta, et raskel hetkel ei pruugi need täiendavad ostud kohale saabuda. Näiteks Mistralite juurde osteti 25 seadme kohta 100 raketti. Täiendavate ostude lepingud on pigem selleks, et missioonil voi koolituses lastud varusid uuendada voi laos seisvaid rakette remontida. Aktiivse lahingutegevuse perioodil on neid raske kiiresti hankida, juba sellepärast, et logistika on keeruline. Samas oleks TT ja OT-raketid EKJ tulejou hoidmiseks ilmselt esimeste täienduste nimekirjas. Oletame, et Ämari suudetakse lahti hoida ja ohusild liitlastega toimib, siis on usutav, et ka rakette meile juurde saadetakse, sest vajalik kogus on suhteliselt kerge, kui vorrelda näiteks haubitsate laskemoona kaaluga. Kuidas need raketid OT ja TT-yksusteni jouavad, on juba teine teema. Pigem arvestaks ikka esialgu nende lahingkomplektidega, mis endal olemas ja yksusel kaasas.

[manjabes]

Eesti uues EKJ arengukavas on ka uue polvkonna TT-raketid sees. Ma loodan, et ostetakse toesti kvaliteetne asi, näiteks Javelin voi Spike. Kui arvestada skautide TT-ryhma ja 1. brigaadi ning planeeritava 2. brigaadi TT-kompaniide vajadusi, siis poolsada laskeseadet ja paarsada raketti jätkuks. Mina pingutaksin ka KLile uued TT raketid välja, vähemalt piiriäärsete malevate TT-ryhmadele 20-30 laskeseadet ja sadakond hajutatult KL relvahoidlates.

Ei poolda pisikese koguse ostmist eriyksusele, nagu tsehhid tegid, sest reaalne kasu riigikaitsele on väike. 601 SFG lasi oma 12 raketti taliibide pesade pihta ära, tänas ja oligi koik. Sama teeks ka EstSof, kui neile osta tutvumiseks 3 laskeseadet ja 12 raketti.

Kas me juba jälle loodame tõsimeeli, et kui ostetaksegi Javelin või Spike siis umbes sellisel kujul nagu su esimeses tsitaadis? Vs. teises tsitaadis välja toodud (märksa reaalsem) stsenaarium, mille kasuks räägivad kõik plussid: "võimekus" on olemas - linnuke kirjas; lisaks sai ka hulk raha säästetud mille saab kulutada märksa kasulikemate asjade peale nagu nt. kantslerite tervituslõunad ministritele; kuumade rinnete poisid saavad endale uue põlvkonna relvastuse - ka nemad on üdini rahul; ning mis kõige tähtsam: kuna missimehed saavad missidel uute relvadega edvistada, siis näevad ka meie välismaa sõbrad, et me panustame missidesse hingega (äkki isegi kiidavad - milline palsam oleks see muidu igast nurgast nuuti saava ametniku hingele!) ja see on meie suurim julgeolekugarantii!

[Leo]

Ma väga loodan, et tehakse hange, millest oleks ka reaalne kasu riigikaitsele, kuid kardan, et ostetakse välismaal eputamiseks käputäis seadmeid. Voimekus loodud ja ristike arenguplaanis kirjas ning ongi jokk. Reservbrigaadid on Milanite peal ja heal juhul ostetakse uuemaid rakette ning KL on 90 mm TT-kahuriga.

Näiteks lätlased ostsid 12 Spike laskeseadeldist ja ma oletan, nii 40-50 LR raketti nende juurde. Ja ongi koik. Seega on Läti maaväe kahel surematul kaadriväelaste kergepataljonil molemal 4 laskeseadeldist ja 4 seadeldist jääb erioperatsioonide grupile tagalas sissimiseks. Ehk ideaalis on nende TT-voimekus vastaste 1 tankipataljon, kuid sedagi 1 roodu kaupa. Aga äkki tuleb 2 pataljoni

Ehk siis EKJ saaks minimaalselt hakkama 10 seadmega ja 30 raketiga. 6 laskeseadet Skaudis, käiakse 2 seadme kaupa välismaal ja paraadil näitamas. Sofil 3 seadet ja 1 seade varuks. Aastas tehakse 2-3 pauku väljaoppeks, kuid skautidel missioonil pauku teha ei lubata, v.a. KVJ käsul, muidu voetakse raisatud raketi hind palgast maha. Samadel alustel, nagu Mistrali raketti väljaoppeks kulutatakse, ega siis iga meeskond ikka ei saa raketti lasta vaid valitakse moned meeskonnad, teised vaatavad pealt. Loogiline ka, kui pauk maksab väga palju ja olemasoleva rakettide hulgaga tuleb 5-10 a niimoodi toimetada, et iga laskeseadeldise kohta ka laskemoona on.

See on brittide ja amide kogemusest teada, et kui selline hea pika maa relv maavägedele missioonile anda, siis hakatakse kohe sellega suvalisi laskepesasid maha suruma, kuigi voiks kasutada muid relvi. Kes siis sellise läbustamise jaksab kinni maksta 80 tuhat USD pauk, kui yhekordne TTlask AT 4 maksab 1500 USD? Elame-näeme, kuid ei ole väga tark loota mingit suuremat hanget olukorras, kui asjapulgad ikka nishivoimekusi hankida armastavad. Palju meil selliseid näiteid on, kus osteti korraga ja korralik kogus? Ikka jupikaupa tilgutamine käib.

[Kapten Trumm]

Missil ei saa ju iga kaltsupeade PKM-i tulistamise peale 155 mm tulelööki tellida
Britid tunnistasid Javelini efektiivseks snaiprivastaseks relvaks, kuna Javelin suudab lukustada isegi nii väikese soojuse peale nagu inimene.
Kuna rakett plahvatab sihtmärgi kohal, siis ka kaeviku vall ei päästa.

[TTA]

Missil ei saa ju iga kaltsupeade PKM-i tulistamise peale 155 mm tulelööki tellida
Britid tunnistasid Javelini efektiivseks snaiprivastaseks relvaks, kuna Javelin suudab lukustada isegi nii väikese soojuse peale nagu inimene.
Kuna rakett plahvatab sihtmärgi kohal, siis ka kaeviku vall ei päästa.

Kui on olemas laserkaugusmõõtja siis teeb sama töö kuni 1.2km kaugusele ära ka CG oma kildgranaadiga. Tõsi, Javelin laseb kaugemale ja on oluliselt mugavam kasutada.

[kaur3]

Natuke huvitavaid numbreid väljalastud ühikute kohta. Kes usub, see usub

ftp://ftp.hamaweb.org/pub/HAMA_APRIL_2012.ppt

Vanad andmed logistikast.

https://acc.dau.mil/adl/en-US/413868/fi ... AVELIN.ppt

[Kapten Trumm]

Laskekaugus sisuliselt topelt vanade andmetega vorreldes, kuid märgitakse, et tegemist oli soodsate ilmastikutingimustega. Ma tahaks väga teada, millised need tingimused olid, kuid arvestades Eglini baasi asukohta Floridas, ei ole kliimavöönd päris Eestiga vorreldav. Pigem selline soe ja natuke niiske. Enamik laskusid lahingus on tehtud Iraagis ja Afgaanis, tea, kui palju liivatorm nähtavust ja laskekaugus mojutavad?

Infrapunasele kiirgusele reageerivate rakettide praktiline laskekaugus (kus rakett veel lukustub) peaks meie kliimas olema isegi parem, kuna sihtmärk on muu foonil kontrastsem.
Afganistanis võib selle 36.6 kraadise inimkeha (kuhu Javelini-masti asjad lukustuda suudavad) ümbruses 40 kraadine kõrbeliiv, sellisel taustal on märgi kinni püüdmine keeruline.
Samal põhjusel on lennuväes üks nipp IR rakettide eest pääsemiseks päikesesse lendamine (tõsi, see eeldab rohkemat energiat kui tagaajajal, vastasel juhul jõuab jälitaja kiiresti järgi ja ühel hetkel saab ikka lasta).

[kaur3]

India hädad.

4.10.2012

India has been trying to buy some American Javelin anti-tank guided missiles (ATGM) for the last three years. The sale has not been made because Indian procurement officials are unwilling to guarantee that U.S. technology will not be stolen. Israel is pitching its similar Spike missile, and does not consider potential technology theft to be a deal breaker.

http://www.defencenews.in/defence-news- ... ld&id=1444

[Kapten Trumm]

Turbanimeestel imelikud arusaamad elust - müü neile uusi relvi ja luba varastada