Javelin AT

[Leo]

Ma ei saa sellest rakettide kasutamise lehest aru, kui pika ajaperioodi jooksul on nimetatud raketikogused välja lastud ja kui palju lasti lahingus ja palju koolitusel? Ma pakun, et need on kogukulu numbrid.

Javeline 2000 tk kogu armee ja merejalaväe kohta. Arvestades missioonil olevate vägede suurust isegi tagasihoidlik number, sest selle hulgas on ilmselt ka lahingutegevuse kulu. TOWsid on lastud 10750 tk. Ilmselt on seal ka suuremad varud, lastakse pigem ära enne kui hapuks lähevad. Samas MLRSi rakette on lastud 2160 tk ja ATAMCS rakette 525 tk ning Apache piloodid on lasknud 14000 Hellfire raketti 68000 USD tk. Youtube on täis videosid, kus TOW voi Javeliniga taliibide laskepesa hävitatakse ja Hellfirega monest inimesest koosnevaid gruppe lastakse, kuigi sama töö teeks 30 mm kahur. Pole imestada, et jänkidel on eelarve pingeline, kirjutage neile lastud rakettidele juurde lasukomplekti hinnad ja saate kosmilisi summasid.

Oletame, et eestlastel oleksid missioonil Milanid, Mapatsid voi Javelinid kaasas moned seadmed kompanii kohta. Mida TT mehed ja veteranid arvavad, palju tuleks aastas olukordi, kus snaiper ja Carl Gustav aidata ei suuda, kuid lennukipommi kasutada ei saa, et peaks TT-raketi välja laskma? Ise tean olukorda, kus majast lasti eestlaste pihta, kuid iga valang tuli eri august ning snaiper ei suutnud kindla peale lasta ning maja sein oli nii jäme, et CG poleks läbistanud. Telliti lennukipomm, kuid äkki oleks Javelin olnud parem, sest laserjuhitud pomm on kallis ning lennutund ka, Javelin voib isegi odavam ja kiirem olla.

[Kapten Trumm]

Kustiga kuulipildujapesi jahivadki vaesemad. Kas meie nii rikkad oleme, et Javeline sinna panna, on iseasi.
Sellest Javelini vaimustusest muide paistab vist välja tõsiasi, et meie liitlastel pole piisavalt snaipreid ja täpsuslaskureid.

[Leo]

Lääneriikide missioonivägede täpsuslaskurite ja snaiprite hulk on enam-vähem samale tasemele loksunud. Jalaväejaos on 1 jao snaiprit ja kompanii juures snaiprimeeskond ning pataljonis -ryhm. Jalaväejaos ja -ryhmas kaliibrid 5,56 ja 7,62 ning kompanii juures 300 WM, 338 LM ja 50 BMG. Jagu on harva iseseisvalt väljas, pigem ikka ryhm. Voimalusel antakse ryhmale kaasa 1-2 snaiprit kompanii juurest.

Duhhid Allahhi juurde ei kiirusta ja ylekaalukate joududega lahingusse ei roni. Tavaliselt panevad pomme ning jäetakse ainult moned vaatlejad silmapiirile, kes hindavad kaotusi ja väldivad otsest tulevahetust. Kui duhhidel tekib isu tulistada, näiteks koalitsioonivägede aeglustamiseks, et IED joutaks maskeerida vms, siis tehakse seda väljaspoolt koalitsiooni käsitulirelvade ulatust. Duhhidele ei olegi kuulitabamused olulised, vaid mahasurumine. Siis ongi olukord, et läänekad on koos anakatega varjunud ja tuld antakse mitmesaja meetri kauguselt erinevatest punktidest. Läänekad ja anakad laskmisega liialdada ei tohi, sest kohalikke tsiviile peab hoidma. Ryhmas on kaasas 3 JSN i M14ga, praktiline laskekaugus 500-600 m ja hajuvus 1,5 MOA. Heal juhul 1 kompanii snaiper TRG 42 laskekaugusega 1200 m ja hajuvusega 0,5 MOA. Mis variandid on, kui korraga suudetakse tule all hoida 4 punkti ja M14 kuulid hajuvad 600 m pealt 27 ning TRGl 9 sentimeetri peale? Sihtmärgiks on paariks sekundiks ilmuv pea voi suudmeleek 20x20 sm august paksust saviseinast, kusjuures seinas on mitu auku?

[Kapten Trumm]

Seda nimetataksegi (duhhide poolt vaadates) "lahingu pidamine endale sobivatel tingimustel".
Endale sobiva võitlusviisi valik ja selle vastasele peale surumine ongi eduka sõjapidamise esimene alustala
Kui duhhid valinuks konventsionaalse võitluse tankidega ja brigaadiga, oleks nad ammuilma minevik.
Mida aeg edasi, seda osavamaks nad muutuvad, Lääne koalitsiooni sõjaline apogee on juba saavutatud.

Javeliniga on see paha asi, et rakett manööverdab teatud ulatuses liikuvale sihtmärgile ka järgi.
Duhhile jäävad avatud positsioonil väga halvad valikud, kui ka jooksu paneb, siis sellist nurkkiirust ta ei arenda, et rakett ta silmist kaotaks. Rakett lõhkeb sõltumata duhhi tegevusest tal pea kohal ja alla suunatud energia on piisav, et mingid elementaarsed kaevikukatted ka ei päästa.

Ainuks võimalus tundub olevat raketi lasku märgates kuskile pugeda, kust soojus enam ei paista, minuarust peaks siis rakett iseklikvideeruma.
Tundub, et nende savionni aknast tulistavate tegelaste vastu aitaks pigem Milan, sealt väikesest august paistab liiga vähe soojust, et rakett selle leiaks (eks onn on päikse käes ise kuum kah). Milan suundub sinna, kuhu sihikurist asetatud on - antud juhul tuleks anda läbi selle maja seina, kust august tuld antakse.

Muidugi Javelini looja on teinud ka märkimisväärseid pingutusi selleks, et raketi stardil erilisi tossupilvi ei teki ja rakett lendab "ülevalt", st väljaspool tavalist vaatevälja.
2 km tagant ei pruugi üldse selle starti märgata.

[kaur3]

Leo, ma kahtlustan, et suure Hellfire kulu taga on asjaolu, et viimased sõjad on peetud väga suurtel geograafilistel territooriumitel, kus just kopterid ning relvastatud UAV'd on luuresensorite juhtimisel jõdunud kõige kiiremini hagu andma. Javeliniga ja snaipripüssiga mehi lihtsalt ei jätku igale künkale ja lageda servale. B-52 ja hävitajad oma arsenaliga suunatakse suuremate formatsioonide kallale. Rakettide kulu statistika näitab, et duhhide vastu on seni parim lahendus Hellfire. Seda siis air superiority ning suure ala/väheste saabaste puhul.

[Kapten Trumm]

Ka asjaolu, et tabada on vaja minimaalse kõrvalkahjuga, vastasel juhul kasutataks enim 70 mm mittejuhitavaid rakette.
Venelased omal ajal tõmbasid lihtsalt kahtlase piirkonna Mi-24 pardalt 57 ja 80 mm reaktiivmürskudega üle (hea kui Gradi veel polnud) ja kui paar savionni tsiviilidega hävis, siis s*** happens. Apache, kes on üks peamisi Hellfire kasutajaid, omab ju ka 30 mm kahurit ja 70 mm Zunni rakette kah.

[kaur3]

Just. Aga küll me veel neist 70 mm rakettidest kuuleme.

"Our APKWS technology has been successfully used in combat numerous times since its deployment in March", added BAE Systems Precision Guidance Solutions' director, John Watkins. "BAE Systems designed the APKWS technology to fill the gap between the Hellfire missile and unguided rockets.

http://www.armedforces-int.com/news/las ... r-usn.html

[Leo]

Hydrasid on kulunud veelgi suuremas koguses, nii et läänekad kylvavad neid ka meeleldi, kui ROE lubab. See ei ole päris sama asi kui Hellfire. 70 mm Hydras on lohkeainet 1 kg kanti, samas Hellfire on lohkepea 8-9 kg ja paugu hind vananenud andmetel 68000 USD. Snaiprimeeskond suudab suure kaliibriga hoida kontrolli all parimal juhul 1 miili raadiust ja toimetada sinna 50 BMG multipurpose kuuli 15 USD lasust, ehk 4500 lasku iga Hellfire kohta. TT rakett hea nähtavusega natukle rohkem, kuid iga pauk on kallis.

Suure territooriumi valvamiseks pannaksegi siis Apachele 8 Hellfiret, 38 Hydrat ja 1200 lasku 30 mm kahurile ja riputatakse see lendav tank 2 h taevasse nagu näljane kotkas, mis siis vajadusel ligi 300 km/h sealt kuni 8 km kaugusele surma jagab. Droonidega veelgi ökonoomsem, ma usun, kas on avalikes allikates Apache ja näiteks Predatori lennutunni hinda? Pärast kopteripiloodil hea ohvitseride messis ärbelda ja kolleegidega videot vaadata, kuidas inimesed ekraanil jooksevad ja peale plahvatust enam ei jookse. Drooni operaator ka ei higista oma joysticki taga. Hellfire lask peaks oma efektilt olema sarnane 155 mm haubitsa lasuga, milles on ka 10 kg tntd ja 30 kg kesta ning pool kilo detonaatorit. Kui ka haubitsaid on tylikas yhekaupa 30 km vahedega positsioneerida, sest iga haubitsa juurde on vaja vähemalt 2 meeskonda jätkuvaks lahingvalveks ning vähemalt 2 jalaväeryhma valvemeeskonnaks. Sellepärast lasevadki 155 mm ainult suurematest laagritest ja kaugematesse kohtadesse tassitakse 81 mm MP kaasa.

Snaipri jutt, kuidas 4 meest 48 h jutti positsioonil passisid, tolmus ja kuumas, et siis 1435 m pealt IED paigaldavate taliibide pihta 4 lasku teha, millest 2 tabasid, ei ole nii vägev, kuigi tulemus on sama. Hind 60 USD ja snaiprite palgaraha.

[Kapten Trumm]

Krt see keel pidi sõlme minema, Hydra muidugi, Zunni oli ju Vietnamis ja F-4 tiiva all

[Lemet]

... ja näiteks Predatori lennutunni hinda?

Kuskilt on meelde jäänud, et Predator B lennutunni hind oli tiba üle 3200 dollari. Lihtsalt suurusjärguks.

Edit: Reaperi kohta väidetakse:

Air Force flying hour cost data shows Reaper to cost only $3,624 per hour to fly in 2011 for what the Air Force terms “operational” flying hour costs.

http://nation.time.com/2012/02/28/2-the ... z2Ksr8dpbY

[Kapten Trumm]

Issand sa näed ja ei mürista kuidas raha põletatakse
Sellise tunnihinnaga tehakse L-39-ga sulle kõrgemat pilotaazi palju sisikond kannatab

[kaur3]

Väga OT.

Kui palju läheks maksma L-39 kasutamine sellises mahus?

The standard unit of UAV battlefield presence is the orbit, which is a 24-hour combat flight by a single UAV. Orbits over Iraq and Afghanistan have risen from 12 in 2007 to 27 in 2008 and 35 to date in 2009; the official goal for 2011 is 50 orbits. Because human fatigue limitations require at least two shifts to execute an orbit, the USAF needs to increase the operators for its high-tier fleet (the MQ-1 Predator, MQ-9 Reaper and RQ-4 Global Hawk) from 350 to 800 by 2013.

http://www.airforce-technology.com/feat ... ature63784

There are now more than 50 such orbits in the U.S. Central Command area of operations alone (counting several maintained by the larger, unarmed RQ-4 "Global Hawk"). The U.S. Air Force expects to be capable of maintaining 65 orbits globally by 2013, with the combined total of flight hours for Predator and Reaper operations reaching about 2 million around the same time.

http://www.stratfor.com/weekly/armed-ua ... s-10-years

Minu meelest on Osama mahavõtmine hea näide selle kohta, et löögiüksuse kohapeale saatmine on üks igavene ressursirohke ettevõtmine võrreldes 3-4 Hellfire raketiga. Palju juba see üks allatulnud kopter võis maksta? Aga loodetavasti PR-efekt tasus kuhjaga ära.

Palju me nendest rünnakutest oleme kuulnud?


online photo storage

Aga mida oleks Eestil sellest UAV vohamisest õppida? Aga seda, et suurel alal vastas nuhtlemiseks on vaja igale poole efektiivseid relvi. "Igale poole" on jänkidel lahendatud ligi 50 orbiidi peal tiirleva UAV'ga. Eestis on "igale poole" lahendatud "turvavaibaga". Kui jänkid hävitavad savihütti peitunud vastase "efektiivse relva" Hellfire raketiga, siis millega hävitaks "turvavaiba liige" soomuse taha peitunud vastase, kes võib olla suisa ülekaalus nii relvastuse kui ka arvu poolest, jäädes ise samal ajal vastase relvade ja tähelepanu ulatuses välja (nagu käsitulirelvade ja teinekord tähelepanu ulatusest väljajääv UAV)

[kaur3]

OT eelmise OT jätkuks.

DAGR incorporates proven HELLFIRE II technology into a 2.75-inch/70 millimeter guidance kit that integrates seamlessly with legacy Hydra-70 rockets. The result is a laser-guided missile that puts a 10-pound warhead within one meter of the laser spot, defeating high-value, non-armored or lightly-armored targets while minimizing collateral damage. DAGR’s lock-on-before launch mode ensures the missile identifies the correct target prior to launch.
Lockheed Martin has conducted 40 DAGR flight tests from ranges of 1 to 5.1 kilometers. DAGR has been launched from multiple HELLFIRE-equipped rotary-wing platforms, including the AH-64D Apache, AH-6 Little Bird and OH-58 Kiowa Warrior. It has been launched from the pedestal launcher in three guided flight tests and five flights in total.

http://www.defencetalk.com/lockheed-dem ... ltv-46913/

http://defensetech.org/2013/02/21/lockh ... -off-jltv/

[tommy]

OT eelmise OT jätkuks.

DAGR incorporates proven HELLFIRE II technology into a 2.75-inch/70 millimeter guidance kit that integrates seamlessly with legacy Hydra-70 rockets. The result is a laser-guided missile that puts a 10-pound warhead within one meter of the laser spot, defeating high-value, non-armored or lightly-armored targets while minimizing collateral damage. DAGR’s lock-on-before launch mode ensures the missile identifies the correct target prior to launch.
Lockheed Martin has conducted 40 DAGR flight tests from ranges of 1 to 5.1 kilometers. DAGR has been launched from multiple HELLFIRE-equipped rotary-wing platforms, including the AH-64D Apache, AH-6 Little Bird and OH-58 Kiowa Warrior. It has been launched from the pedestal launcher in three guided flight tests and five flights in total.

http://www.defencetalk.com/lockheed-dem ... ltv-46913/

http://defensetech.org/2013/02/21/lockh ... -off-jltv/

Veel otsapidi sellesse teemasse...
http://www.youtube.com/watch?v=omxwpiOK ... r_embedded

[Kapten Trumm]

Aga mida oleks Eestil sellest UAV vohamisest õppida? Aga seda, et suurel alal vastas nuhtlemiseks on vaja igale poole efektiivseid relvi. "Igale poole" on jänkidel lahendatud ligi 50 orbiidi peal tiirleva UAV'ga. Eestis on "igale poole" lahendatud "turvavaibaga". Kui jänkid hävitavad savihütti peitunud vastase "efektiivse relva" Hellfire raketiga, siis millega hävitaks "turvavaiba liige" soomuse taha peitunud vastase, kes võib olla suisa ülekaalus nii relvastuse kui ka arvu poolest, jäädes ise samal ajal vastase relvade ja tähelepanu ulatuses välja (nagu käsitulirelvade ja teinekord tähelepanu ulatusest väljajääv UAV)

Siinkohal ei ütle sõnagi vajaduse kohta omada igal pool efektiivseid relvi, vaid UAV teemal väike mõtisklus....
Jänkide UAV-sid ei ohusta A-stanis muud peale tehniliste rikete.
Sestap saab suht vabalt kasutada ka küllalt suuri (ja relvakandevõimelisi) UAV-sid.
Meie vastane on aga maailmas tuntud kui kõige võimsama vägede maapeale õhutõrje omanik.
Iseasi, palju sest vägevusest täna järgi on.
Kui vaadata ka youtubes saada olnud Gruusia UAV-de saatust, siis oli näha, et ei olnud nad ei nähtamatud ega hävitamatud, isegi mägisel ebatasasele "radarivastasel" maastikul leidis õhutõrje nad üles ja tulistas alla.