Tseljabinski meteoriidiplahvatus ja tsiviilkaitse

[Kapten Trumm]

Ma kardan, et minu lugemus ning loetust arusaamine (kirjaoskus) on siiski kordades suurem sinu "vastavateemaliste" raamatute tudeerimisest.

Ära karda, nii võib püksi tulla.
Ja valesti kardad kõigile lisaks, sinu teadmised ENSV tsiviilkaitse korraldusest on üsna nullilähedased, et siin midagi võrrelda või arvustada.

[Satakas]

Kas küsimus ei ole siiski selle meteoriidikamaka kiiruses? NASA andmetel 64 000 km/h. Mis see rakettide kiirus on?

kindlasti mitte 64000 km/h vaid ~60 km/h, mis on ka päikesesüsteemis suht kõrge kiirus. kõnealune meteroriit olla liikunud umbes 30 km/h.

[wudu]

Ma ei tea kus Nõukogude Liidus Corvus kraaksus kuid ma mäletan, et alates esimesest klassist korrutati tüütuseni, et mida mingi jama korral teha, kuhu minna jne. jne. Plakatid olid igas koridoris. Mis signaal tähendas mida. Ning need tüütud harjutamised.

[mx77]

Kas küsimus ei ole siiski selle meteoriidikamaka kiiruses? NASA andmetel 64 000 km/h. Mis see rakettide kiirus on?

kindlasti mitte 64000 km/h vaid ~60 km/h, mis on ka päikesesüsteemis suht kõrge kiirus. kõnealune meteroriit olla liikunud umbes 30 km/h.

ise ka usud mida kirjutad või????????
http://wiki.nasa.gov/cm/blog/Watch%20th ... 85055.html
kusjuures sinu toodud lingil on toodud kiirused km/sek, kalkulaatorit on vaja või saad ilma arvutatud?

[Brennabor]

Läksin 1. klassi 1980 ja pakun et just sel paljuräägitud 1984. aastal algas meil ka tsiviilkaitseõpetus. Siiamaani mäletan juhiseid tuumarünnaku korral tegutsemiseks (heita pikali kasvõi pargimüüri taha jne). Regulaarselt tehti koolimaja evakueerimise õppusi ja mitte õue külmetatama ei aetud lapsi nagu tänapäeva tuletõrjeõppustel, vaid varjendisse. Iga elumaja asukad teadsid samuti oma varjendit (ja see oli reaalselt olemas) jne. Pole midagi vaielda, Nõukogude tsiviilkaitse oli väga heal tasemel, praegu aga puudub absoluutselt. Elan suures linnas, aga ei tea mitte ühtegi varjendit, ühtegi tegutsemisjuhist pole iial kuulnud.

[allatah]

kindlasti mitte 64000 km/h vaid ~60 km/h, mis on ka päikesesüsteemis suht kõrge kiirus. kõnealune meteroriit olla liikunud umbes 30 km/h.

Üldiselt antakse sellised kosmilised kiirused sagedamini ikka meetrites sekundis. Km/h on vaid inimestele selle kergemaks mõistmiseks. Kui see meteoriit oleks liikunud 30km/h (kiirus, millega ma Tallinna tänavatel aukude vahel laveerin), siis oleks ta kukkunud küll otse alla ja ei oleks olnud sellist huvitavat vaatemängu. Kiiruse oleks talle sel juhul andnud maa gravitatsioon ja see ei oleks andud sellist kiirust, mis ta oleks üle kuumendanud.

Kapten Trummil küsiks infot lumetormi üleelamise kohta, millest kirjutas teisel leheküljel. Just selle auto summuti keeramise ja muude lämbumisnippide vältimiseks. Kui hea kaasfoorumlane jõuab, siis hea meelega loeks neid nippe kas siin või siis privas.

Hiljuti oli ühe suure kruiisilaevaga situatsioon, kus mitmeks päevaks kadus elekter. http://www.guardian.co.uk/world/2013/fe ... t-failures
Inimesed pandi vaid elektri kadumisega olukorda, mis meil võrdub nii elektri, kui ka vee kadumisega. Jah, tõsi, neil ei valitsenud väljas 30 kraadine pakane. Aga võibolla oleks mõnel ülikoolil või spetsialistil huvitav õppida ja analüüsida sealsete inimeste käitumist, alluvust laeva meeskonna käskudele, laeva meeskonna (valitsuse) tegevust ja erinevate kättesattunud vahendite loomingulist kasutamist oma ellujäämise ja parema hakkamasaamise kasutamiseks.
Ajad muutuvad, inimesed enam ei suitseta ning tulsurmade vähendamiseks muudetakse varsti ka tikkude kasutamine rahvusvaheliseks terrorismiks. Äkki peaks tegema õpikud, mis õpetaksid, kuidas teha mobiiltelefoni komponenentidest lõket, nuga, peeglit jne.

[soesilm]

Brennabor - mis sul variendiks oli? Kas mingi hoone keldrikorrus?
Ja kas sa süüdistad tänapäeva tuletõrje õppusi, sest lapsed aetakse variendi asemel õue?

Lumevangis auto heitgaasid ei tohi auto alla pidama jääda ja nö. läbi salongi hajuda. Tuleb hoida heitgaaside teekond võimalikult vaba ja muud kunsti polegi. Kui keegi tahab võib ju summuti küljelt välja kangutada. Kuid ma ei kujuta ette kuidas seda lumetormis teha ja kas see mõistlik on.

[Satakas]

Kas küsimus ei ole siiski selle meteoriidikamaka kiiruses? NASA andmetel 64 000 km/h. Mis see rakettide kiirus on?

kindlasti mitte 64000 km/h vaid ~60 km/h, mis on ka päikesesüsteemis suht kõrge kiirus. kõnealune meteroriit olla liikunud umbes 30 km/h.

ise ka usud mida kirjutad või????????
http://wiki.nasa.gov/cm/blog/Watch%20th ... 85055.html
kusjuures sinu toodud lingil on toodud kiirused km/sek, kalkulaatorit on vaja või saad ilma arvutatud?

oi püha kurat...ajasingi sassi km/h ja km/s

hehe, tegijal ikka juhtub

[allatah]

oi püha kurat...ajasingi sassi km/h ja km/s

hehe, tegijal ikka juhtub

Ma mõistsin juba varem, et väga suure tõenäosusega ei saa olla see 30km/h muud, kui kerge eksimus, aga kuna eestlase parim toit on teine eestlane, siis ei saanud ma endale ka lubada selle vea tähelepanuta jätmist.

[vk1]

nõo alg-&keskkool 1984-91, edasi tartu tamme gümnaasium 92..

ei ühtegi tsiviilkaitseõpetust terve nõuk. aja jooksul, välja arvatud3 kl. kodus marlimaski tegemise kohustus. õpetaja, tõsi küll ei seletanud, miks seda vaja oli. kuna oli just mingi gripiteema ülal, siis mina vist arvasin, et selle jaoks...

300 inimesega asulas tartust 20 km. kaugusel oli tsiviilkaitseks ette nähtud mingi 6m2 kuuriboks-kamorka tellistest kuurikompleksi otsas, mälu järgi oli seal mingi koonusekujuline pang, kirves , saag jne.

[Radist86]

Ma ei ole väga kindel, mida ma oleks teinud, kui sarnane jurakas oleks siit üle kihutanud. Tõenäoliselt oleks samuti fotokaga õue lidunud, vaatamata kunagistele väntsutamistele tsiviilkaitseõppustel. Kuna sellised asjad mind koledasti huvitavad, siis oleks samuti suu ammuli vahtinud ja hiljem mitmes keeles vandunud, kui kõrvad litakast pilli löövad.
On õnnestunud ka ühte sellist (küll palju lahjemat) jurakat lendamas näha. See oli vist vähem kui pool ööpäeva enne või pärast 2002 a. Vilsandi boliidi. Aga lennusuund ei klappinud - põrutas umbes kirdest edelasse madalal idataevas. Kannan ette, et võttis kananaha ihule selline elamus ja jäi igaveseks meelde. Vahtisin, mokk ripakil, aeglaselt öötaevas kustuvat saba ja ei tulnud selle pealegi, et lähimasse kraavi viskuda. No oli hirmsasti boliidi, mitte tuumasähvaka moodi. Pauku ka ei käinud. Ju oli siis nii kaugel. Niipaljukest siis tsiviilkaitse kasutegurist ja lihasmälust.
Aga veneaegset tsiviilkaitse pakazuhhat pole ilus kõrvuni mutta trampida, sest meil pole pakazuhha haledat varjugi, kuna viisaastakuplaanis pole sõda ette nähtud. Aga mul on vähemalt midagi meeles. Palju noorematel pole seda udust mälestustki, millest võiks teoreetiliselt abi olla.

Kuna sellist mõõtu boliid tabab Maad umbes kolm korda sajandis, ja sedagi enamasti kusagil inimtühjas kohas (ookean, poolused jne), siis polegi erilist lootust, et kellelgi meeles oleks, mida järgmine kord teha.

Kui kedagi Tšeljabinski ilmkärakas huvitab, aga inglise keel pole väga käpas, siis venekeelsesse Vikisse ilmus mõni päev tagasi selline kokkuvõttev artikkel, mida pidevalt täiendatakse:

http://ru.wikipedia.org/wiki/Падение_ме ... _2013_году

PS. Süvenevas seniilsuses ei õnnestunud klikitava lingi panek. Kirillitsa ajas vist foorumil juhtme kokku. Seega huvilistel Copy -> Paste and Go, vms, olenevalt brauserist.

[alax]

Vene keeles

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9F%D0% ... 0%B4%D1%83

[soesilm]

Ma nüüd ei saagi aru (kuigi ka mina õppisin veidi nõukogude võimu ajal ).
Kui tegemist oli kuni 20x võimsama plahvatusega Nagasakist ja mats käis kuni 25 km Tseljabinskist ... (nüüd tuleb hästi teoreetiline küsimus) siis mitu Nagasaki taolist matsu tuleks panna Eesti suuruse territooriumi pihta, et enam vähem kõik maatasa oleks?
Et oma lolli küsimust põhjendada - tihti väidetakse, et aatompommiga tehakse nii kui nii kõik maatasa. Ja tegelikult ega ei oskagi täpsemalt kirjeldada, mis siis maatasa teha on võimalik. Kiirgus jäägu hetkel kõrvale.
Näiteks mis saaks inimesega kes elab Kohilas, Kehras või Sakus, kui Tallinna tabaks "Üks Nagasaki".
Ja siit edasi - kui palju "Nagasakisid" oleks vaja elu hävitamiseks maal? Ilma kiirguseta.

[soesilm]

... või veidi reaalsemate asjade juurde. Milline näeb välja taktikalise tuumalöögi tulemus näiteks Mäo risti, Rakvere linna, Valgejõe sillale E20-l?

[Kapten Trumm]

Corvusel ei jätkunud arunatukest täiesti tundmatul teemal lõuad pidada, laseb jälle puusalt, näiteks....

Teiseks, jääb Kapten Trummi tekstidest mulje, et tsiviilkaitse ENSV's eksisteeris elanikonna tarbeks humaansetest kaalutustest ja lähtus eelkõige sellest aspektist. Mina väidan, et ENSV tsiviilkaitse eksisteeris, teistel alustel kui on meie tänane (hädine) tsiviilkaitse. Mitte elanikkonna (kodanike) heaolu ei peetud lähtekohana silmas vaid hoopis muid aspekte. Mitte midagi ei olnud sisulises pooles Stalingradi lahingu algusest saati nõuka süsteemis ja arusaamades muutunud. Rafineeritumaks oldi muututud. Ja Tšernobõli katastroof toob selle aspekti väga ilmekalt välja.

Selline ütlus ei ole muud kui oma teadmatuse halastamatu demonstreerimine. Huvitav küll, mispärast Tallinna kui tõenäolisse 2x200 kT tuumakoldesse (mille tagajärjel oleks linn enamvähem maatasa ja neid varjendeid keegi välja kaevama ei tuleks) jäeti just alles nomeklatuursemate tehaste töölised ja lihtrahvas alates sotsiaalselt tundlikest gruppidest alates (lapsed lasteaedade kaupa, pensionärid, haiged haiglas) oli kavas organiseeritult 24 tunni jooksul evakueerida kindlaksmääratud maarajoonidesse - koos kindlaksmääratud marsruutidega (mis ei jooksnud kokku armee omadega), toitlustuse, majutuse ja meditsiiniabiga. Teiseks eksisteeris alternatiivne lahinguplaan ootamatu rünnaku puhuks.Seda lollust propageerisid sa ENSV teemas ka, justkui olnuks varjendid ja tsiviilkaitse mingi nomeklatuura privileeg. See ei vasta absoluutselt tõele Ilmselt tänases EV-s on nad rohkem poliitilise nomeklatuura privileeg kui tavainimesel, sest viimasele ei ole praktiliselt üldse sõja võtmes mõeldud.

ENSV tsiviilkaitse eksisteeris totaalkaitse ja totaalsõja kaalutlustest. Mis täna teistmoodi oleks? Kui läheb madinaks, siis tulebki kõik suunata ka meil "rinde heaks", mida rohkem tsiviile nälga sureb või teid põgenedes ummistab, seda kehvemalt meil vastupanu õnnestub, see oli universaalne põhimõte tollal ja on ka täna. Lihtsalt fookus on vähe teine - totaalse tuumasõja oht on väiksem (kuid pole siiani kuhugi kadunud), ainus vahe on selles, et suuremas sõjas võtab selle vene tankide alla lämbuva NATO asemel tõenäoliselt kasutusele pasunasse saav Venemaa. Tsiviilsektor on sõjapidamise ressurss ka täna ja eriti sellisel vaesel riigil nagu Eesti.

Nii, järgmine lollus:

Mis kategooria varjendid olid keldrid sellistel koolidel nagu näiteks Tallinna 22.keskkkoolil (Westholm); Tallinna 21.keskkoolil või Tallinna 6.Keskkoolil (Pelgulinnas) rääkimata keldritest Mustamäe ja Õismäe koolidest, kuhu sisuliselt õpilasi nagu silgud pütis aeti koolipäevadel? Äkki nimetaks selliseid "varjendeid" õige nimega? Ühislastehauad?

Neid keldrikorruseid, maa-alused garaaze kui ka spets varjendite ületäittmist 2-3 korda jne planeeriti kasutada ootamatu rünnnaku stsenaariumis.
Neid keldreid nimetati "lihtradiatsioonivarje" (kuigi jah, teatud kindlustamise korral pakub see kaitset ka otseste mõjude eest).
Aeglase pingete kasvu stsenaariumis neid ei olekski kasutatud, vaid kõik muu rahvas peale eluks vajalike kohtade (peamiselt sõjatööstuse ja toiduainetetööstuse ettevõtted) oleks kas hajutatud linna lähialadel või evakueeritud sõltuvalt nende tähtsusastmest. Spetsiaalsed varjendid, mis tagasid kõikide MHR liikide üleeelamise, olid ehitatud vaid sellele seltskonnale (seejuures arvestati vahetustega tööd ja võimalust, et rünnak võib alata ka vahetuse vahetumisel -varjendis oli topelt kohti).

Järgmine:

Tsiviilkaitse ENSV's oli selgelt - teatavatel tingimustel - suurepärane ning üsna selgelt tehtud ja planeeritud professionaalselt. Kuid ärge hakake võrdlema võrreldamatuid suurusi. Sest selle professionaalsuse ja planeerimise suurepärasuse tagas eelkõige mitte kohapealsete eestlaste entusiasm vaid eelarveliste vahendite piisavus (sageli isegi üleküllus) ning ettekirjutiste nimekiri. Mis omakorda lähtusid NSVL'i huvidest. NSVL'i huvid olid aga selgelt summa kitsa ringi, mida esindasid poliitbüroo + veel käputäis muid nomeklatuuri tegelasi, arusaamadest.

Jällegi, tuleks lugeda kasvõi Vello Vare memuaaride II osa, ENSV tsviilkaitserahade taga oli eelkõige kohalike (eestlastest peamiselt) asjameeste hea töö, mis korduvalt NSVL tasemel silma paistis, mille tagajärjel küsitud rahad üldjuhul saadi. Mingit rahauputust siin polnud, näiteks Kose komandopunkti mehitavatel sõjaväelastel polnud pikki aastaid isegi elamut, elati kus juhtus ja see tekitas tohutuid distsipliiniprobleeme. ENSV juhtkonnas aeti sõltuma Karl Genrihovitsist seda joont (tsiviilkaitse oli ENSV MN probleem eelkõige), et sõjakomissariaatides ja tsiviilkaitses oleksid ametis eestlastest ohvitserid, muuhulgas meelitati siia ära Harri Hein, Ants Laaneots, Vello Vare jne.

Mul on küsimus, mis on vahet, kas tsviilkaitse humanitaarsetel kaalutlustel või tsiviilkaitse sõjalistel kaalutlustel, meetodid ja tulemus on umbes samad. Kui sõjalistel kaalutlustel võiks öelda, et teatud sotsiaalsed grupid pidanuks üle parda minema (tegelikkus nägid "kahurilihale orienteeritud" ENSV plaanid ette justnimelt "sotsiaalselt tundlike" gruppidega tegelemise esmajärjekorras), siis demokraatliku riigi väga piiratud võimaluste korral (nt ravimeid ei jätku) lähevad nad samuti üle parda (ravitakse neid, kelle ravimisel mõtet on). Mis kuradi pärast mina lapsena pidin emaga vatimarlisidet õmblema ja kilesse triikima, kui ma ei olnud NSVL sõjardite huvigrupp (sõjaliste oskustega mehed 18-40 aastat)??

Miks ma siin kisa tõstan - on väga ekslik teha NSVL aegse tsviilkaitse kohta järeldusi mingite "haisvate koolimaja keldrite" järgi või mõnede koolide järgi, kus ülejala lasti.
Teiseks: ei peaks siin haukuma, kui puudub elementaarnegi ülevaade tollastest plaanidest.