Kaitsetööstus

[Lemet]

Kaitseministeeriumis tutvustati täna Eesti kaitsetööstuspoliitikat, mis paneb esmakordselt paika kodumaise kaitsetööstuse arendamise eesmärgid, põhimõtted, riigipoolsed meetmed ning ülesanded kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, kaitseväe ja kaitsetööstuse vahel.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=65685756

Mnjaaa...muljetavaldav. Omariikluse aastatega on astutud gigantne samm kodumaise kaitsetööstuse arengus. Kakskümmend aastat on ametkond palehigis toimetanud ja näe, siin nad siis on, see plaan ja kava....esimene... Sihuke asi paneb ju lausa hammast teritama...Mis veel neljakümnendal iseseisvusaastal tuleb, irm tuleb kohe kallale.

[allatah]

Tahaks loota, et see muutub väga tulusaks investeeringuks peale kaitsevaldkonna arendamise ka üldises majanduslikus plaanis. Eks see sõltub vist sellest, et kuidas nende suurte plaanide toetamist hinnatakse.

Kui hästi läheb, siis tuleb 40ndal iseseisvusaastal tõdemus, et tänu arendatud hooldusvõimekusele saame me lõpuks asuda tanke hankima.

[Lemet]

EAS viib kaitsetööstuse Londonisse messile

Märtsikuus otsustatakse, mis firmad maailma juhtivale kaitsetööstusmessile lähetatakse.

Kaitsetööstusettevõtted saavad septembris Londonis toimuval maailma suurimal julgeolekumessil DSEI käsutusse 63-ruutmeetrise paviljoni, mille rentimine läheb EAS-ile maksma ligi 50 000 eurot.

Tegemist on üpris väikse pinnaga messiga, kus osaleb ligi 1400 eksponenti 121 riigist.

Ligi veerandi sellest pinnast võtab enda alla Loo alevikus tegutseva ettevõtte Combat Armoring Group soomuk. „Soovisime eksponeerida vabas õhus kahte autot, kuid saime lõpuks vaid ühe katusealuse koha paviljonis,” ütles ettevõtte juht Gennadi Lazurin. „Meie praegune auto on julgestusmasinaks sobiv tsiviilversioon, mistõttu ootame huvi ennekõike politseiorganisatsioonidelt. Kuid loodame, et ka sõjaväelased avaldavad huvi, sest saame masinat arendada staabi, patrulli, luure ja meditsiini alal kasutamiseks.”

Lazurinil on õnnestunud seni müüa viis soomukit, mis said kuulsaks Briti koomiku Sacha Baron Coheni filmis „Diktaator”.

Paviljonis soovib kohta ka metallitöötlemisettevõte Nordic Armoury, kes toodab Eesti kaitseväe soomukitele kuulipildujate kiirkinnitusi, kuid ka relvade varuosi ja sihikukinnitusi.

http://www.epl.ee/news/majandus/eas-vii ... d=65728910

[Viiskümmend]

Väga õige samm, kui mingit Eesti kaitsetööstuse lipulaeva on ikka kaks-kolm korda kusagilt suurelt messilt suure kära aga null tulemusega läbi aetud siis on selge, et tegemist on "kaitsetööstusettevõttega", ka kõik need ettevõtted kes juba kodus EASi poolt välja praagitakse ei peaks ennast edaspidi kaitsetööstuseks nimetama. Rahvusvahelisel messil osalemine on väga hea reality check.

[Kapten Trumm]

kui mingit Eesti kaitsetööstuse lipulaeva on ikka kaks-kolm korda kusagilt suurelt messilt suure kära aga null tulemusega läbi aetud siis on selge, et tegemist on "kaitsetööstusettevõttega",

See on ka triviaalne käsitlus asjast
Kui me räägime nt rauatööst, siis BLRT, Paide Masinatehas vms pole sugugi mingid jutumärkides ettevõtted.
Jutumärkides peaks ikka käsitlema neid suhkruvati, kinnisvara jne teemalisi võimalusteotsijaid.
Probleem on aga selles, et startimiseks sel turul on võimalused väga ebavõrdsed. Näiteks soomukite tootmisel tuleb rinda pista tegijatega, kes on turul aastakümneid olnud ja teavad soomukist enamvähem kõike. Siin tuleb alles jalgratast leiutama hakata. Maardu meeste Kombat on ka tegija, ainult Hummer müüb vist tuhandeid kordi rohkem.

Eks täna tegijaks tõusta on keeruline, sest turg on täis ja edu võib saavutada ainult pisividinatega, millega suurfirmad pole viitsinud liigutada.
Probleem on nimelt selles, et sõjatööstuse toodang peale külma sõja lõppu kõvasti langes ja tootmise kapatsiteeti on tegelikult igal pool, oleks vaid tellimust.
Ja kuna tellimused ära kukkusid, siis optimeeriti asi ringi. Turul on ikkagi aastakümnete pikkuse kogemusega tegijad, üsna väheusutav, et mingis klassikalise sõjatööstuse zanris Eesti idufirma edu saavutaks.

Kogemusi on võimalik hankida praegu ainult kodusel ja regionaalsel turul. Mujal on konkurendid lihtsalt pikalt ees.
Kui aga koduturul on vaimustus välismaa asjadest (eks põhjuseid ole erinevaid), siis klassikalises sõjatööstuses (lennnukid, autod, soomukid, laevad, relvastus) pole erilist lootuski läbi lüüa. Kuidas sai nt Soome sõjatööstus ilmakuulsaks? Alguses ei olnudki kuulus, alus pandi ikkagi Soome riigi kaitse-tellimustega, mis lubasid jalule tõusta.

[Viiskümmend]

Kaitsetööstus on tööstusharu, mis toodab strateegilisi erikaupu ja teenuseid. Erikauba/teenuse tunnuseks on sellise kauba/ teenuse tootmise ja müümise erirezhiim (liigub läbi stratkauba komisjoni, lubatud on riigiabi, konkurentsi välistamine jne), kõik mis liigub vabalt on tavakaup-teenus ning nn.kaitsetööstuse privileegid on sellise kauba tootjatele ühisturu reeglite kohaselt rangelt keelatud.
Kui meie Kaitsetööstus on tegelikult "kaitsetööstus" siis võib ta olla ju tubli ettevõtte, lihtsalt selline üldkaupu/teenuseid tootva ettevõtluse reklaamimine kaitsetööstusena on esimene asi, mis seal relvamessil infomüra ja nõutust tekitab. Sellise ettevõtluse jaoks on palju teemakohasemaid messe (logistika, toit, põllumajandus, laevandus, mehaanika, ehitus jne...).

[mx77]

Sinu definitsiooni järgi ei peaks ka ükski USA kaitsetööstusele kaupu tootev ettevõte kaitsetööstusena kvalifitseeruma.

[Kapten Trumm]

Minuarust on suurim probleem mitte väidetav funktsionaalsus (et toodetakse justkui üldkaupa - nt Boeing toodab ka reisilennukeid ja sõjalennukeid), vaid see, et pole referentsi, pole toimivaid näidiseid, on vaid suured plaanid. SAAB-il jäid Soomele Gripenid seepärast müümata, et olid soomlasi huvitanud keskmaarakettide valdkonnas tollal vaid "suured plaanid", samal ajal MDD konkurentidel oli lauale panna toimiv ja referentsidega lahendus (F-18 + AMRAAM).

Sellist messi ei tohi segamini ajada autonäitusega, see on eelkõige proffide üritus, kus aetakse äri. Kogemus selles vallas aga maksabki.
Näiteks BRLT (või mis iganes laevaehitaja Eestis) - vot meie pakume patrullkaatreid, pikkusega kuni niipalju, custom projektiga, meie kogemus on selline, näidisega saate tutvuda Tallinn, Süsta tn...... .

Ilmselt katsele ehitada nn lahingkaatreid Eestis sai saatuslikuks kogemuste nappus, peale näppude kõrvetamist kodus pidas PPA lihtsamaks kogenumate soomlastega asja ajada. Et kaatrid lengerdavad laines või eksisteerivad töökindluse probleemid - need on lahendatavad vaid ja ainult seeriatootmise, katsetamise ja kogemuse tekkega, mitte 1-2 prototüübi järel projekti parda taha saatmisega ja välismaale pöördumisega.

[Viiskümmend]

See ei ole minu definitsioon. USAs, kus on igasugu tööstust palju rohkem on kaitsetöötuseks olemine rangemalt reguleeritud kui see täna ELis on. Kaitsetööstuseks olemine tähendab hoopis teistsugust õigusliku keskkonda/staatust, kohustusi ja privileege. Kaitsetööstuse teesklemine (üldkaubale/teenusele - erikauba/teenuse staatuse omistamine) tähendab halvemal juhul Euroopa Komisjoni trahve (see on siis kureperspekiivist vaadates).
Kui me räägime "kaitsetööstusest" nn.laiapõhjalise riigikaitse kontekstis (rahvuslikust konnaperspektiivist vaadates) siis on see kogu Eesti majandus, väljaarvatud ehk teatud elustiili kaubad.

......viiuldajate konkursile võib saata inimese, kellel on huvi viiulimängu vastu, kindlasti on see abiks. Ma arvan, et iga ettevõte kes tahab Kaitsetööstus olla tuleks messile saata.

[Walter2]

Kaitsetööstus on tööstusharu, mis toodab strateegilisi erikaupu ja teenuseid. Erikauba/teenuse tunnuseks on sellise kauba/ teenuse tootmise ja müümise erirezhiim (liigub läbi stratkauba komisjoni, lubatud on riigiabi, konkurentsi välistamine jne), kõik mis liigub vabalt on tavakaup-teenus ning nn.kaitsetööstuse privileegid on sellise kauba tootjatele ühisturu reeglite kohaselt rangelt keelatud.

Sellise definitsiooni järgi kaitsetööstus Eestis ju puudub, kuna varustus hangitakse Eestis läbi hangete, seega läbi avaliku konkursi. Kaitsetööstusliidu hingekirjas olevad ettevõtted ei saa klassifitseerida kaitsetööstuseks, olen ma õieti aru saanud? Kas kaitsetööstusse peaks kuuluma riigi omandis olevad ettevõtted? Või olen asjast valesti aru saanud?

[Viiskümmend]

See ei puuduta omandisuhet vaid teenuse kauba iseloomu. Kui meie arvame näiteks, et kaitseväele kuuluva laeva või auto remont või tavaline sõdurisaabas ei ole Eestis tavaline üldkaup/teenus ning see on kuidagi vastuolus ELis levinud üldise praktikaga siis peab Parts Brüsselis põhjendama, miks see teenus-kaup on Eestis teistsuguse staatusega kui näiteks Itaalias või Poolas ning kui me seda veenvalt teha ei suuda siis on see siseturu reeglite rikkumine, erikauba/teenuse "latt" Euroopas ja Eestis on üsna erineva kõrgusega.
Uut kaitsetööstust saab sünnitada aga peamiselt läbi teadusarendustegevuse.

[Kapten Trumm]

See, kas on selle kaitsetööstuse valdkonna jaoks moodustatud eri juriidiline kehand, on tehniline küsimus juba.
Probleem on selles, et kuna pole seda spetsiifilist turgu, pole ka mõtet kellelgi moodustada mingeid kaitsetööstuse tütarettevõtteid.
Iga äri tegemise võtmeküsimus pole mitte firma nimi või struktuur, vaid see, kas su kaupa ostetakse ja kas sellest saadavad tulud kulusid katavad (või on loota, et tulevikus katavad).

Nii lihtne see ongi. See, kas Selil on ettevõte nimeta "Military......", on teisejärguline, oluline on see, kas tal on müüv (eksisteeriva nõudlusega) kaitsetööstuslik toode, mida ta jätkusuutlikult toota suudab.

Täna on probleem selles, et pole seda maailma vallutavat toodet, pole ostjaid ja pole veel mitmeid asju (lisaks näib, et EV eelistab ka välismaiseid pakkujaid, mis muudab selle toote leidmise veelgi keerukamaks, sest valges ilmas on levinud praktika, et teatud "maailma vallutavad" tooted töötatakse siiski välja kõigepealt oma riigi relvajõudude tarbeks ja selleks kasutatakse ka maksumaksja raha ning sellelt põhjalt minnakse "maailma vallutama").

Kui USA eelarve jaoks on nt lahingulennuki loomine samasuguse riski ja proportsiooniga projekt nagu meil näiteks lihtsama soomusmasina loomine ning isegi USA-s seda arendust Pentagoni rahaga tehakse, siis oleks meil naiivne loota, et eksisteerib tohutult riskikapitaliste, kes asuks siin suurte ekspordiväljavaadetega rauda kokku keevitama. Eestis on need arendusrajad suhteliselt pisikesed olnud ning peale nende laiali pihustamist pikale perioodile koos missioonisõdade orientatsiooniga on selge, et loodud on senini pudipadi, mille seos EKV vajadustega vaid väga tinglik on. Ega need Piranhad, Javelinid või asjad päris "ekspordipotentsiaali survel" sündinud, need loodi ja arendati välja ikkagi omamaise kaitse-eelarve kuludega ja alles pärast eksporditi.

[vk1]

kaitsetööstuse uudistoode http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=65748956

Eesti Kaitsetööstuse Liit on välja arendamas uudistoodet – mobiilset juhtimisstaapi (projekt PR MOB12), mida on kasutatud kaitseliidu õppustel, kuid millega tahetakse murda ka maailmaturule.

Vaatad otsa – nagu oleks täiesti tavaline haagis! Aga ei, haagis on maskeeritud laigulise katte alla. Kaitsetööstuse liidu tegevjuht Andres Parve ütleb, et selle võiks vajadusel maskeerida kasvõi jäätisemüügi putkaks. Staabis on 7–8 töökohta (arvutikohta), puhkekohad ja relvahoidla, staap võimaldab luua igat liiki sidet satelliitsideni välja.

Kaitseväe praegused staabid töötavad diiselgeneraatoritel. Aga kust sa sõja ajal seda diislikütet võtad? Uue staabi energia tuleb päikese- ja tuuleenergiast ning puugaasigeneraatorist. Selle energiatarve on minimaalne ning energiatootmine autonoomne. Puudub logistilise toe vajadus.

Uut staapi ei soomustata, sest see teeks selle liiga raskeks. Kergus, ökonoomsus ja mobiilsus ongi selle suured eelised sõja- ja kriisiolukordades kasutatavate merekonteiner-staapide ees. Paned auto taha, viid kriisikoldesse ja käivitad kohe ka juhtimispunkti.

Teiste firmade hulgas on PR MOB12 prototüübi valmimist rahaliselt toetanud Tallinna Sadam ja Eesti Energia.

ise kunagi mõtlesin, et parim juhtimispunkt oleks mõni neist sadadest pruugitud scaniatest-volvodest, mis linnades jaotusvedusid teevad - märkamatu oma veidi lömmis oleku ja tuhmunud löfbergs lila kirjadega, ruumikas. vajalik mööbeldus sisse ja voila!



see kaitsetöösturite haagis on ... omamoodi ju päris nutikas, saab iga masinaga sappa võtta jne. kui palju ta just sõjaväele sobilik on, aga päästeametile? kuidagi robustsemaks võiks ta ju teha , suuremad rattad jne

[Viiskümmend]

Võimas, selle saaks ju ka sinna messile saata.

[Kapten Trumm]

Tundub, et kaitsetööstuse liit on täis hakkamist, kuid puuduvad kogemused.
Tegevjuhi jutt juba annab mõista, et võiks ära käia sõjapidamisreegleid puudutaval koolitusel. Ei teeks paha.

Uut staapi ei soomustata, sest see teeks selle liiga raskeks. Kergus, ökonoomsus ja mobiilsus ongi selle suured eelised sõja- ja kriisiolukordades kasutatavate merekonteiner-staapide ees. Paned auto taha, viid kriisikoldesse ja käivitad kohe ka juhtimispunkti

Hurraa. Mobiilsus saavutatakse mitte kerghaagisel veetava plekist kastiga, vaid sellega, et konteiner paigutatakse kõrgläbiva, piisavalt võimsa veoauto raamile või kasutatakse selleks lausa kohandatud soomusmasinaid (millega on tagatud see, et staap suudab liikuda koos lahinguüksustega, mitte ei kaeva autot porist välja.) Samahästi võiks soomustransportööri mitte soomustada, 2 mm plekist tehes on see kõvasti kergem.

Teiseks mujal tundub, et minnakse mujal just vastupidist teed - vähegi rünnakuohtlike asjade soomustamisele. Vaadake kasvõi seda paraadil näidatud Thalese radarit.
Scoutspataljonil on ka juhtimispunkt mitte Unimogi tendi varjus, vaid selleks on spetsiaalne juhtimissoomuk. Eriti seda sõjaks vastasega, kes kasutab kõvasti suurtükituld ja omab vahendeid taoliste juhtimispunktide välja peilimiseks. Praegu ei kiputa sõjas isegi soomustamata veoautosid kasutama - Mercedesel on nt Actrose mudelid, mida saab tellida kuulikindla kabiiniga.

Kaitseväe praegused staabid töötavad diiselgeneraatoritel. Aga kust sa sõja ajal seda diislikütet võtad? Uue staabi energia tuleb päikese- ja tuuleenergiast ning puugaasigeneraatorist. Selle energiatarve on minimaalne ning energiatootmine autonoomne. Puudub logistilise toe vajadus.

Staap vajab seda elektrit mitte läpaka akude laadimiseks ja kahe pirni põletamiseks, vaid side käigushoidmiseks. Ilma sideta puudub ka staabi vajadus, sest käsud ei jõua kuhugi.
Sestap diislite asendamiseks on vaja ikka päris suuri patareisid, kordades suuremaid kui selle kasti peale mahub.