ASJALIKUD küsimused med. komisjonist ning ajateenistusest

[soadf]

Jalaväes: Tulejuhtidel on omad sidemehed-tulejuhiabid,kes saavad korraliku sideöppe.Igas rühmas on 1 sidemees. Ja kompanii juhtkonnal on kaks sidemeest aga need on juba eriala naki läbinud.

[KAAK]

Luure saab kah sidet aga ei mäleta kas luure autojuhid ja pritsimehed said.

[VictorAlpha22]

Terekest kõikidele!
Kõik saavad sideeriala baasteadmised(sidekontrollid, raadiojaamade TTA ja kasutamine). Erialaspetsialistid aga saavad seda juba põhjalikumalt lisaks baasteadmistele. Juurde tulevad progemine, erinevate ettekannete esitamine ja muu huvitav sidega seonduv pull.
Nii siis kompaniis on 5 sidemeest(jalaväes): rühmades 3, kompaniis sideallohvitser(NAK) ja vanemsidemees(NAK). Pluss veel kompanii tulejuht. Luures on sideallohvitser(NAKi mees) aga juba rühmatasandil, sest luure tegutseb kaks tasandit kõrgema üksuse silmade ja kõrvadena.(LuR - Patile, kompanii- brigaadile). Kuna luures on vähe mehi, ning nad tegutsevad behind enemy lines, siis peavad kõik oskama kanaleid vajadusel käsitsi progema, erinevaid ettekandeid TOCi edastama.

[Command]

Miinipildujapatareis on ka võimalus 8 kuu meestel saada side peale. Juhtimisrühmas oli paar meest kindlasti + igas tulerühmas üks kaheksa kuu mees side peal.

[hummel]

See sideeriala ja 11 kuud on mingi jaburus, mis lihtsalt kirjutati ähmiga seadusse, kui läks ajateenistuse lühendamiseks. Võimalik, et miski sidepati või sideinimeste emotsionaalne lobitöö peastaabi külje all.
"Sidemehe" nimetust on kasutatud juriidiliselt selleks, et eelkutsega tulnud saamatuid või pahatahtlikke autojuhte ja NAK õppureid 8 asemel 11 kuuni välja venitada. Iseasi, kuivõrd see võte juriidiliselt tegelikult pädeb.

Reaalselt minuteada Maaväes kuskil side alale ajateenijaid-sõdureid 11 kuuks ei võeta ega ei ole ka võetud vähemalt viimase 7 a jooksul. 11 kuud on ajateenistuses Maaväes vaid allohvitserid ja autojuhid, kõik muud on sõltumata erialast 8 kuud. Tuleneb ajateenistuse õppetsükli üldisest ülesehitusest, kus lihtsalt ei ole mõistlik mingeid erandeid vahele genereerida.
Eraldi sidemehi-sõdureid koolitatakse välja alates jaanuarist peamiselt sideallüksustesse, aga ka mujale nagu siin juba kirjutati.

Üks asi on kantav Harris ja kaablipoolid, mis on suht basic jaos-rühmas-kompaniis, teine asi aga erinevate juhtimispunktide veetavad side- ja elektrisüsteemid. Seal tulevad mängu juba märksõnad IT, DATA, LAN. Päris igaühte nuppude juurde ei lasta! Sealsete sidemeeste (ja sideallohvitseride) ülesandeks on kogu see juhtmete, kaablite, antennide ja seadmete pundar töös hoida, et tähtsamad ohvitserid ja vanemallohvitserid saaksid seda juhtimisel kasutada.

[sennah9]

Tere!

Küsin teie, targemate käest veidi nõu sõjaväe arstliku komisjoni kohta, äkki oskate mulle asjakohast infot jagada.
Nimelt potsatas mulle hiljaaegu postkasti kutse arstlikku komisjoni. Kutse ei tulnud üldse üllatusena, ega hirmuäratavana. Käisin kohe ka oma perearsti juures ja ajasin oma vajalikud paberid korda. Jutu point, miks ma kirjutan on see, et mul on mõlemal neerul kokku ca 8 healoomulikku tsüsti, sünnist saati, emaliini pidi päritud. Tavaelu märgatavalt ei sega, ainult õhtu lõpuks hakkavad aeg-ajalt suruma/tuikama, kui olen päevas paar tundi nt raskemat füüsilist tööd teinud. Sellest probleemist teab muidugi ka minu perearst ning pani selle kõik ka perearsti tõendile kirja. Muu on kõik korras

Ajateenistuse vastu ei ole mul mitte midagi, kas lähen või mitte, vahet ei ole. Lihtsalt küsin teie käest, mis te arvate, kas antud diagnoos võib saatuslikuks saada või sellest ei ole hullu midagi?

Tänud kõigile, kes võtsid vaevaks läbi lugeda ja tagasidet anda!

[trafomees]

Seda oleks võinud oma perearstilt küsida, et mis tema arvab sellest.

[hillart]

Tegevteenistuseks kõlbmatu.

[AnonüümneMuretseja]

Tervist!

Nagu ma aru saan, on siinsed liikmed rohkem kursis ajateenistuses toimuvaga, paljud ehk isegi selle läbinud. Pöörduks teie poole oma nii-öelda murega.

Nimelt asun oma kaitseväekohustust teenima selle aasta 1. oktoobril (vähem kui kuu pärast) ning hakkas kripeldama selline mure, et kuidas ajateenistuses füüsiliselt nõrgemaid koheldakse. Kätekõverdused ja kõhulihased ei ole mingi raskus, neid suudan adekvaatse arvu teha, kuid peamine takistus ongi jooksmine.

Olen siin viimase pooleteise kuu jooksul ikka jooksmas käinud regulaarselt, kuid tõkkeks tuleb alati jube säärevalu peale mida tuleb kuskil nädal vabaks võtta jälle ning jalgadel taastuda lasta. Olgu, ütleme, et talun valu ära, kuid võhmast jääb ikka puudu ning... oeh, aitab halast, küsin parem ära: kuidas suhtutakse nendesse meeskonna liikmetesse, kes ei jõua sammu pidada pikematel jooksudel või rännakutel? Eriti esimestel kuudel.

Ette tänades

[vaoinas]

Mina, füüsiliselt kasina inimesena, ei teinud üldse mingeid ettevalmistusi, kuid sellist tunnet, et ei jõua sammu pidada, nagu ei tekkinud. Kuna igal hommikul joostakse hommikuvõimlemise käigus mingi hulk maad ja tehakse ka muid harjutusi, siis peaks ka kõige jõuetuma füüsisega mõne nädala jooksul ülejäänutele võhma poolest järele jõudma.

Ühesõnaga, pole põhjust muretseda, midagi tapvat seal tegema ei hakata. Ja ega need teisedki kaasteenijad seal mingid rambod ole.

[Kilo Tango]

Väga palju sõltub konkreetsest rühmaülemast ja -kaaslastest.

Põhjuseks on tõenäoliselt nõrk sääremari, mis pole jooksmisega harjunud. Peaks mõne nädalaga üle minema. Aga võib olla ka muid, keerulisemaid probleeme.
Natuke hiljaks oled jäänud oma probleemidega. Otsi mingi liivasem koht (ranna kuiva liivaga osa) ja käi seal jooksmas (soovitatavalt paljajalu) ning katsu just võimalikult palju tõuget säärega teha. Kui jalg valutama hakkab, siis lõpeta trenn. Kui jooks jäi väga lühikeseks, puhka ja proovi uuesti. Üle valu piiri ei tohi teha. Lisaks tee kõrvale sääretõsteid. Kui selle pärast reis treenimata jääb, siis tee raskusega kükke (kivid seljakotti ja läheb kui kangi pole. Tee u. 20 kükki suutlikkuse piirini kolmes seerias). Pärast trenni venitusi ja mudimist. Ülepäeviti on ehk paras teha.

Tarvita usinalt magneesiumi ja tsinki sinna juurde.

Ka on variant regada ennast fitness.ee foorumi kasutajaks. Seal kah füsiolooge liigub, kes oskavad ehk midagi põhjuste kohta öelda. Aga sa pead täpsemalt kirjeldama oma treenitust - et mis trenni teinud oled ja milline osa sääremarjast täpselt valutama hakkab jne. Mina pole füsioloog - kirjutan lihtsalt enda kogemuse põhjal.

Vastupidavuse lisandumine tuleb väga aeglaselt - sellega ei tee järele jäänud ajaga suurt midagi.

[AnonüümneMuretseja]

Tänan vastuste eest!

Olen ise olnud pikka aega jalgrattasportlane (mitu mitu aastat). Jalgrattaga sõites olen ilmselt treeninud teisi lihaseid, kui neid, mis jooksmises kasutatakse. Samuti ei ole jalgrattaga sõitmine pooltki nii raske põlvedele ning üldse jalalihastele, kui jooksmine (viimasega kaasneb põrutamine). Seega tuleb vaid harjutada kuni saan ning vaadata, mis teenistuses saab.

[Kilo Tango]

Tänan vastuste eest!

Olen ise olnud pikka aega jalgrattasportlane (mitu mitu aastat). Jalgrattaga sõites olen ilmselt treeninud teisi lihaseid, kui neid, mis jooksmises kasutatakse. Samuti ei ole jalgrattaga sõitmine pooltki nii raske põlvedele ning üldse jalalihastele, kui jooksmine (viimasega kaasneb põrutamine). Seega tuleb vaid harjutada kuni saan ning vaadata, mis teenistuses saab.

Jooksmisel ei ole põrutamine nii suur probleem kui seda kujutatakse. Pigem on probleem vales jooksuasendis ja ühtlasel pinnal jooksmises. Keha peab olema sirge ja ettepoole nii palju kaldus, et hakkad kohe ninali kukkuma. Käed puusade kõrgusel, mitte nagu poksijal rinna juures. Korralik jooksusamm peaks tähendama maandumist selliselt, et kand puudutab maad, mitte jalg ei maandu kannale (ei hakka siin täpsemalt kirjeldama). Jookse metsas või kui see ei ole võimalik jookse ebaühtlasel pinnasel. Vhepeal näiteks nii, et üks jalg on madala äärekivi peal jne. Oluline on, et koormust saaksid ka jalga stabiliseerivad lihased. Täpsemalt vaata:
http://www.apollo.ee/jooksu-anatoomia.html
http://www.apollo.ee/jooksja-tarkvara-1.html

[allatah]

Iga inimene on muidugi erinev, aga mul on lampjalad, mingi sünnist saati selgroolülivigastus ning selg on mul terve elu häda teinud. Kõndimine on kah halb, kui õigeid taldu pole. Aga usu või ära usu ajateenistuses alguses oli justkui mingi hetk põlvedega probleeme (sõitsin kah enne palju ratast ja muud ei midagi), aga see kadus kähku ära ning mingeid muid veermikuga seotud hädasid ei olnud. Mul pole selg elu sees nii vähe valutanud, kui sõjaväes.

Sa selle suhtumise pärast ära väga muretse. Kui oled normaalne vend, kes muidu ei slangi ja teistele jamasid kokku ei keera, siis suhtuvad kõik normaalsed inimsed sinusse hästi.
Mäletan, et ükskord olin enne ühte rännakut olnud mõni päev haige ja justkui tundsin ennast ikka natuke nõrgalt, aga pidin rännakule minema ja rännaku ajal pidin vaat et relvaga tõrjuma kaasteenijaid, kes tahtsid mult seljakotti ära võtta, et mul kergem oleks

Kui ikka jalad valutama kipuvad, siis pakun et alguses antakse arsti poolt väikeste seeriatega mõnepäevaseid vabastusi jooksmisest, et keha jõuaks suurenenud koormusega paremini toime tulla.

[Kapten Trumm]

KT, kui põrutus liigestele pole probleem, siis miks ei tehta haamrivarsi metallist?
Miks on varasemal aastatel laialdaselt KV-s kasutatud "saapajooksud" täna asendatud tossudes jooksuga (tekkis kisa põlvedest).