Afganistan

[kaur3]

Main Hurdle in Afghan Withdrawal: Getting the Gear Out

But after 11-plus years of war, the accumulated American hardware in Afghanistan amounts to more than 600,000 pieces of equipment valued at $28 billion. In that arsenal are systems that always present challenges to international shipping, including MRAP mine-resistant troop transports and Stryker infantry fighting vehicles, each built with tons of armor, and heavy tractor-trailers and tankers.

So far, the heavy vehicles have all been shipped out by air because Afghanistan is landlocked, it has a primitive road system and the Taliban remain strong in many parts of the country. But the real problem to withdrawing from Afghanistan is the same one that has helped make fighting there so difficult: the tenuous relationship with neighboring Pakistan, which offers the cheapest land route to the closest seaport but through border crossings that

As Mr. Obama delivered his State of the Union address on Tuesday night, almost 40,000 armored or other large vehicles remained in Afghanistan. The military has a goal of bringing out 1,500 of them every 30 days, a target it can reach — in a good month — by air. But there are just 22 months until the American-led combat mission ends in December 2014. It is going to be a challenge, requiring Pakistan to permanently open those border crossings, and it is going to be expensive.

http://www.nytimes.com/2013/02/15/world ... 0/iz9Qz9Kw

[wolfgang]

Eeldaks, et praegu on grupp vennikesi(meie vennikesi) D.C.-s ja käib, müts peos, ühest ooteruumist teise ja räägib, kui hea mõte oleks ühele, väiksele, tublile liitlasele, osa sellest mandist, sõbramehe poolest, ära kinkida.
Strykeritega on juba genossed ringigi sõit.

Ent "Eeldamine on kõigi p...e lendamiste ema" nagu öeldakse.

[Leo]

Ega ilmaasjata öelda, et amatöörid arutavad taktikat ja profid logistikat, sest selle toimimisest soltub tegevuse edukus. Päris huvitav näha, kuidas need asjad lahendatakse ja kas midagi jänkidelt ka Eestile tilgutatakse. See näitab ka, kui palju eestlasi Washingtonis tegelikult liitlastena hinnatakse. Kui äritakse meile soodsalt, siis on hea, kui varustatakse kolmandat maailma, siis on seegi selge sonum.

Artikli teisel lehel on öeldud, et kola jagatakse kolmeks. Esiteks uus ja väärtuslik, mis veetakse koju ja jääb oma kasutusse. Teiseks kasutuskolblik, mis jagatakse kohalike ja lääneliitlastega. Kolmandaks rämps, mis jääb kohapeale roostetama peale kriitiliste osade mahakruvimist. Samas on ka vastuolusid. Senat jälgib huviga, mis saab näiteks MRAPidest, mis hangiti kiiruga 45 miljardi USD eest, kuid mida enam ei vajata. Äkki peaks liitlastega jagama, tekiks tänuvolg ja liitlaste soomustatud jalavägi? Samas ohvitserid ei taha liitlastele jagada, äkki on vaja jälle okupatsioonivägesid saata, millele vaja jälle liikureid osta? Uus strateegia ju vastase ala okupeerimist ette ei näe, seega pole ka vaja suurt osa MRAPidest, kuid eks elu teeb omad korrektiivid ja ohvitserid ei taha jälle inimesi soomustamata veokites pommide ette saata. Siin on vastuolu, ilmselt lopuks saab otsustavaks raha, kui palju maksab tehnika evakueerimine voi transport liitlastele. Kas keegi suudab kalkuleerida, kui palju maksab tehnika väljavedu Afganistaanist? Ilmselt oleks vaja teada transpordilennukite lennutunni hinda. Ma mäletan, et mone aasta eest väideti, et C17 lennutund maksab 16000 USD. Näiteks artiklis on mainitud, et jänkid suudavad kalendrikuus lennukitega välja vedada 1500 sojamasinat, ehk 50 tk päevas.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Senat jälgib huviga, mis saab näiteks MRAPidest, mis hangiti kiiruga 45 miljardi USD eest, kuid mida enam ei vajata. Äkki peaks liitlastega jagama, tekiks tänuvolg ja liitlaste soomustatud jalavägi?

MRAP (Mine Resistant Ambush Protected) on spetsiifiline patrullsoomuk, mille kasutuselevõtuga soomustatud jalavägi kui selline ei teki.
Soomusjalavägi eeldab ikkagi jalaväe lahingumasinaid (Infantry Fighting Vehicle) nagu BMP, Marder, Bradley, CV90 jms.

[Kapten Trumm]

Pealegi - milleks peaks põlisvastane siin veokivastaseid miine igale poole puistama, et oma manöövrid pärast seal samas otsas vastu taevast lasta?

Ka vähetõenäoline, et vastane siin kunagi Talibani moodi võitlema asub.
Aga mine sa tea, Hardo Aasmäe andmetel pidi neil kõvasti isamaasõja-aegsed 85 mm mürske olema.

[rbl]

40,000 armored or other large vehicles remained in Afghanistan.

Huvitav, mida see 40 000 endas täpsemalt sisaldab või mis tehnikat ja kui palju neil seal üldse on? Paljud neist Hummerid, Strykerid, MRAP-id on?

[rbl]

OK aga need numbrid ei näita USA soomustehnika arvu Afganistanis. Kui neist 40 000 pooled st. 20 000 on Cougar, MaxxPro, M-ATV MRAP-id. Palju neist ülejäänud 20 000 siis Hummerid, Strykerid jne. on ?

[Leo]

Ma ei muretse väga IEDede ja TTmiinide pärast, sest neid venelased Eestisse istutama ei hakka. Ma muretsen väga selle metallirahe pärast, mis taevast eestlastele pähe sadama hakkab. Parimalgi juhul hangitakse IFVsid 1 pataljoni komplekt, sest enamaks pole raha. Pasisid on meil ostetud Soomest ja Hollandist. Kui maha arvestada missioonidel mahapoletatud ja rondiks soidetud eksemplarid, siis sellest venitab maksimaalselt 3 pataljoni välja. See on siis 1 brigaad. SA terav ots on 2 brigaadi. Teine nendest on praegu ja nähtavas tulevikus tendi all. Meile läheks kohe kaubaks veel 1 pataljon IFVsid ja 2-3 pataljoni APCsid. Kaitseliidu vajadustest ma ei räägigi, seal on ka brigaadi ekvivalent SA yksuseid peamiselt Mogide ja Dafide peal, mida pole piisavalt.

Oi kui hea oleks, kui eestlased suudaksid välja rääkida 1 brigaadi jagu Strykereid, ehk siis jänkid airliftiksid need otse meile Ämarisse ja EKJ maksaks lennutunnid kinni. Kas see on reaalne? Äkki on masinad liiga uued ja kallid ning neid on Afgaanis liiga vähe, lähevad USAsse tagasi? Samas eesti meeste vedamiseks punktist A punkti B killukaitse all raske KP tornis on ka MRAP hea kyll. Hind isegi uuena kordades väiksem IFV hinnast ja masina tyyp jänkidele pohimotteliselt ebavajalik. Juhuslilkku kuuli ja 152 mm plahvatuse eest kaitseb. See oligi minu loogika, miks tasuks nende peale panustada. Vaene ei tohi olla liiga valiv, parem odav ja toimiv lahendus kodumaal, kui helesinine unistus relvanäitusel, milleks raha napib.

[vk1]

usa armee vist ehitab osad RG-33-d ümber demineerimismasinaiks, osad RG-31 lähevad route-patrol/clearance, kõige suuremal hulgal on vist olemas Maxxpro-sid, sest need olid lihtaslt soomust.kere veoki raamil. tahetakse loobuda cougar-ist vist, sest seda armeel kõige vähem , oleks logistiliselt lihtsam. samas võibolla tahetakse need üldse mariinidele üle anda, kes neid rohkem omavad.

kui palju neist mrapidest soomust. jalaväeveokeina kasutada saab, ei kujuta mina ette, off-roadiks see esimese põlvkonna mrapid ei tohiks küll eriti sobida. teise põlve masin, m-atv on tunduvalt parem, kuid need vist jäetakse rohkem oma kasutusse, lisaks on need vist 4-5 mehe jaoks mõeldud. kuid ometigi oleks isegi siis, kui neist apc-d ei saa, meil ju vaja soomust. juhtimispunkte, demineerijaile, sisekaitseks jne., jne.


15tonnine cougar mudas http://www.youtube.com/watch?v=lalcJaB-4c0

m-atv on juba parem http://www.youtube.com/watch?v=xveCuRSyhss

[rbl]

Oi kui hea oleks, kui eestlased suudaksid välja rääkida 1 brigaadi jagu Strykereid, ehk siis jänkid airliftiksid need otse meile Ämarisse ja EKJ maksaks lennutunnid kinni. Kas see on reaalne? Äkki on masinad liiga uued ja kallid ning neid on Afganis liiga vähe, lähevad USAsse tagasi?

Afganistanis hetkel ainult ühe brigaadi jagu st. u. 332 Strykerit ongi. Strykeri brigaadid kes Afganistani missioonile saadetakse kasutavad seal MRAP-e sest Afganistani maastik oma IED-ga ei ole Strykeri jaoks eriti sobilik. Arvatavasti see brigaadi jagu olemasolevad Strykereid on seal erinevate üksuste poolt rotatsiooni korras aastate vältel korralikult läbi hooratud ja nende jääkväärtus on suht madal, et USA peaks vajalikuks neid enam koju tagasi viia. Afgaanidele endale või siis Talibanile nende jätmine oleks liigselt riskimine. M-113-d jätavad nad arvatavasti Afganistani enda armeele, ANA kasutab seda juba ammu, Hummeriga tõenäoliselt sama lugu, enamus jääb ANA-le, võimalik, et parimad isendid lähevad Iisraeli, on räägiitud isegi Süüriast, Eestisse neid igatahes ei tule sest Hummerist erinevalt Lätis ja Leedust loobus Eesti juba ammu. Seega on vägagi reaalne, et see brigaadi jagu läbihooratud Strykereid võiks just Eestisse jõuda.

[HeiniR]

http://afganistan.postimees.ee/1181482/ ... elvastust/

Nagu näha, siis nii mitmedki lõikavad A-stani tehnikast/varustusest kasu.

Eriti muljetavaldav on järgnev lõik:

Usbekistan on palunud sõidukeid, helikoptereid, miiniotsijaid ja öönägemisseadeid, kuid The New York Timesi andmetel on nõudmiste tase vaikselt tõusnud. Saksa Der Spiegel kirjutab, et usbekid tahaks saada ka relvi ja lennukeid.

Saaks meie kasvõi midagigi, Browninguid/7,62mm KP-sid, öönägemisseadmeid jms. lihtsamat, mida A-stanis peaks liitlastel hulgem olema, oleks ka hästi.

Praegune olukord, kus nt KL kompanii suurimaks toruks jääb 7,62mm ja luureüksusele öönägemisseadmete väljastamine isegi õppuse tarbeks on väga "keeruline", on absurdne.

[rbl]

Alles mõne aasta eest osteti kaitseväele USA-st üle tuhande AN/PVS-14 öönägemisseadme, huvitav kuhu need siis saanud on? 7,62mm KP-sid osteti äsja Norrast juurde, neid peaks meil ju ladudes juba üksjagu olema?

[Leo]

AN/PVS-14 on igati hea riist selle raha eest ja EKJ seda ikka liigub, kuid seadmeid ei ole kindlasti mitte piisavalt. Pimedat aega on Eestis palju ja NVde yksusel on suur ylekaal ilma NVta vastase ees. Minimaalne vajalik kogus oleks 5tk ryhmas - RY, RV ja 3 JYd, et need suudaksid tegevust juhtida ka pimedas. Lisaks veel iga GC, KP ja M14 peale öönägemise seade ja siis voime rääkida 24 h tegevusest. See oleks siis minimaalselt 5 NVd ryhmas. Mina eelistaksin ka paremad relvad nendega varustada, ehk 14 tk ryhmas ja 50-60 kompaniis, sest juhtkond vajab NVd ja MP ning TT 1 NV iga relva kohta. Luurajatel 1 NV lahingpaari peale, EstSofil ja missioonil EstCoyl igale mehele. Sealt voib igayks tegeliku vajaduse välja arvutada. Kui osteti suurusjärgus 1000 tk, miinus kaadrikaitseväelaste vajadus monisada, jääb järgi 500-600 yhikut pataljonidele ja Kaitseliidu malevatele, keskmiselt 20-30 tk yksuse kohta. Ehk siis saaks kuni 1 kompanii ära komplekteeritud pataljoni ja maleva kohta.

Kuidas NVsid jagatakse, on juba prioriteetide kysimus, kas varustada VG nendega korralikult voi lahingkompanii minimaalselt? NV on elektroonikat täis topitud optiline seade, mina seda suurele ringile ei laseks, sest on nähtud, et lörtsitakse ära. Kinnitaks konkreetsele ajudega isikule, kes seda kasutada oskab ja vastutab korrasoleku eest. Piisab veetilkade mahapyhkimisest mullase kindaga, kui lääts saab väga palju kriimustada. Kriibitud läätse eest peaks uue läätse hinna sajad eurod palgast maha votma, v.a. siis, kui mees käis lahingus, kus mulda ja kruusakive kilode kaupa laiali lendas. Peeneid riistu ei saa lollidele anda. Kui esimesed NVde osad on kinni makstud oma palgast, siis neid enam ei lörtsita. NV kasutamist peab treenima. See mudel on 1 silmaga kasutamiseks. Seega tavalist kahe silmaga nägemist ei ole. Objektide kauguste hindamine 1 silmaga on keeruline, lisaks vajab NV käsitsi teravustamist lähedale ja kaugele vaadeldes, näiteks metsas teed otsides voi pika laskesektoriga valvepostil istudes. On ka infrapunavalgusti, kuid see sööb palju patareisid ja on nähtav ka NVga vastasele. Tasub varuda 1 patarei ööpäeva kohta, sest neid kulub reipalt. Neid seadmeid ei tohi laos hoida, vaid tuleb need yksustele kasutamiseks välja jagada, et inimesed saaksid NVga tegutsemist harjutada. Laos hoitavat varustust ei osata ilma eelneva kogemuseta kasutada.

Palju siis NVsid on vaja, et SA 2 brigaadi ja KL varustada kasvoi minimaalselt? Samas tehnika areng ei seisa paigal ja snaiprimeeskonnale ning luurajatele on palju abi ka termosihikutest.

Raske KP saamine KLi oleks huvitav, kuid need peaksid olema ATVde voi maasturite peal, sest relv koos lisade ja moonaga on liiga rasked seljas tassimiseks. Pigem MG3 koos kolmjala ja optika ning NVga, saaks maksimumkaugustele häirivat tuld lasta, näiteks yle metsatuka vastase laagrisse. Rohkem kasu kilo kohta. 50 BMG tohusus soomukite ja kopterite vastu on vaieldav, eriti kui meie mehed on ilma soomuse ja transpordita. KP positsiooni maastikul on kerge avastada ja sellest saab kuulimagnet.

[Actual]

http://www.postimees.ee/1207874/postime ... ganistanis

Mida teevad meie võitlejad vabal ajal, mis toimub patrullis ja kuidas on olukord Eesti üksuste vastutusalas alates 2009. aastast muutunud, vaata siit esmaspäeval kell 12.
Filmi teevad eriliseks ainulaadsed kiivrikaameraga filmitud lahingukaadrid tulekontaktidest Afganistani mässuliste ja Eesti üksuste vahel.

[smr]

Huvitav.

See läheb otseselt vastuollu siin http://valitsus.ee/et/riigikantselei/va ... nikatsioon lehe lõpus mainitud punktidega

http://www.postimees.ee/1207874/postime ... ganistanis

Mida teevad meie võitlejad vabal ajal, mis toimub patrullis ja kuidas on olukord Eesti üksuste vastutusalas alates 2009. aastast muutunud, vaata siit esmaspäeval kell 12.
Filmi teevad eriliseks ainulaadsed kiivrikaameraga filmitud lahingukaadrid tulekontaktidest Afganistani mässuliste ja Eesti üksuste vahel.