41. aasta suvesõda

[Hiinlane]

Poti pesin ikka enne värvimist ära
Ja epo toonisin ka eelnevalt aga vaik on vist väga agressiivne ModelMasteri värvile. Küsimus ongi selles, äkki peaks poti seest hoopis akrüüliga värvima?

[Joss Metsast]

Modelmasteri metalvärvid on tundlikud küll, kardavad kõike, ilmselt siis ka epost keedetud boršši . Võiolla piisab kui poti lihtsalt enne seest ära lakid, näiteks humbroli poolmatt lakiga. Akrüülvärvi kasutamine on teine option.

[Hiinlane]

Tänks! Eks eesoleval pikal nädalavahetusel pistan poti uuesti tulele ja eks siis näeb, kas saab borssi või körti

[Hiinlane]

Et algajatel haigetel ja ka juba kroonilistel mudelismi põdejatel oleks väike infopunkt, kust väikese Hiinlase dioraami onnide ehitamisest täpsemat infi ja shnitti saada otsustasin aida ehitamise baasil tutvustada oma tegemisi, teostamisjärjekordi ja muidugi ka igat sorti nippe, mida ehitamisel kasutan või kasutada püüan. Aga nüüd siis algusest.

Pean kohe ette hoiatama, et joonistamisoskus on mul väga lähedane karu omaga, nii et hiljem nähtavad joonistusi eest paluks mitte siunata ja maatasa teha.
Kõigepealt siis mõttest-plaanist. Kohe dioraami kujunduse plaanimisel sai vastuvõetud otsus, et diole tuleb väike talukompleks mis saab koosnema majast, saunast või aidast, väljakäigust ja kaevust. Üldiselt peaks kogu kupatuse joonistama paberile või siis kuhugi omale sobivale pinnale, et poleks hiljem probleeme erinevate detailide mahutamisega, kuid minu plaan sai välja mõeldud selline, et enam-vähem paigas on suured põhi elemendid nagu maja koos aia ja muu juurde kuuluvaga, väike küngas mis hakkab vaenupooli mõtteliselt eraldama ja vägede paiknemisalad, kus siis konkreetselt hakkab tehnika ja jalavägi oma tegemisi siis tegema. Väga palju tööd on ära tehtud internetis, kust siis sai otsitud erinevaid tehnika ja figuuride komplekte, mis sobiksid oma ajastu, suuruse ja figuuride puhul ka pooside suhtes just minu ideega. Lisaks muidugi igasugused pisi-lisad nagu erinevad loomad-linnud, taimed, kastid, tünnid jne. Dioraami ehitusega alustasin (ilma igasuguse põhjuseta, lihtsalt asi huvitas) majast, mida nüüd uuesti seletama ei hakka. Ainukese asjana lisan, et kuna eeskujuks otseselt ühtegi talukohta ei võtnud, sai maja mõõdud paika pandud lihtsalt umbes. Lihtsalt, et oleks silmale hea vaadata ja et mõõtude poolest ei jääks väga domineerivaks diol. Kogu maja kompleksi ideeks on ikkagi kujutada umbkaudset vene vägede koondumispunkti. Esialgu siis sissejuhatusest aitab ja lähme siis konkreetselt aida planeerimise ja ehituse juurde. Kui kellelgi peaks olema küsimusi eelneva jutu kohta siis esitage aga julgelt.

Niih, kuna maja ehitus hakkab oma loomulikule lõpule lähenema, siis leidsin, et on aega hakata kõrvalhoonele mõtlema. Algselt käis peast läbi mõte teha saun, kuid kuidagi südamele lähedasem on siiski üks mõnus ait. Eks iga vaataja võib hiljem ju ette kujutada, et kuskil seal maja lähedal on ka saun. Järgmiseks tuli otsustada millist aita teha. Variante on ju mitmeid alustades lihtsate ühe kambrilistega kuni suurte hooneteni, kus leidis oma koha ka näiteks laut. Enda jaoks valisin välja kah kambrilise, mille mõttes siis jagasin riide ja toidukambriks. Järgmiseks jällegi internetti ja otsingusse "Talu ait". Sealt siis esiteks väike üldinfo Eesti rahvamuuseumi lehelt (lühike kuid vajalik) ja muidugi pildimaterjal. Mingit konkreetset välja ei valinud kuid kavatsen kokku kombineerida järgnevatel fotodel kujutatud aitade detailid-elemendid:





Ja muidugi paar postitust varem näidatud foto.
Homme räägin siis materjalide valikust.
Jälle lugemiseni!

[Hiinlane]

Nüüd siis materjal. Kõigepealt siis tsitaat Eesti Rahvamuuseumi lehelt:

Ait oli vajalik kõrvalhoone vilja hoidmiseks. Seal säilitati jahu, herneid, ube, tangu, liha, piima, mett ja teisi toiduaineid. Ait oli ka rõivaste ja mitmesuguste tarbeesemete panipaik ning suvine magamisruum.

19. sajandi teisel poolel oli talus tavaliselt kaks aita - üks vilja, teine riiete hoidmiseks. Lõuna-Eestis ja saartel oli erinevaid aitu mõnikord viis-kuus ja enamgi. Saartel ehitati mitu erineva otstarbega aita ühe katuse alla.

Ehituslikult erinesid aidad mõneti rehemajadest, aidapalgid toetusid harilikult kividele nii, et tuul sai põranda alt läbi puhuda ja ruum oli kuiv. Aitadel on ikka olnud puupõrandad (algselt poolpalkidest, hiljem laudadest) ja enamasti ka kaugele ette ulatuv räästaalune ning aidatrepp ehk made. See oli koht tööriistade varju all hoidmiseks, vihmasel ajal mõningate tööde tegemiseks ja rannikul kalakuivatamiseks. Varju pakkus see ka suveöistele ehalistele, kes tüdrukute magamisaida ukse taga sisselaskmist nurusid.

Aitasid on kaunistatud rohkem kui muid hooneid. Kandenurgad lõigati kaldu või kaarjalt. Kui aidal oli lai räästaalune, siis toetasid seda sambad. Ustele pöörati erilist tähelepanu - need pidid olema tugevad ja neid hakati kõige varem lukustama ja vooderdama.

Aidaga on seotud rida kombetalitusi. Edela-Eestis hoiti viljaaidas tõnnivakka, Setumaal Pekot. Mõlemalt loodeti viljaõnne. Aidale tehti tõrjemärke "puugi" vastu. Viljasalve puhastades visati peotäis teri salve tagasi, et "tulu majast ei kaoks".

Vastavalt siis eelnevale tekstile on selge, et ait ei tohi olla viletsam kui maja. Seetõttu jätsin valikust välja erinevad eksperimendid okste ja muu taolisega ja põhimaterjaliks saab jällegi ümarliist, et kogu talukompleks oleks ikkagi ühtne. Ümarliistu pakuvad mitmed firmad ja minu eelistuseks sai "Puumarket". Selle firma toodangut pakuvad ka mitmed ehitusmaterjalide poed nagu näiteks "Bauhof", "Bauhaus" ja "Ehituse ABC". Maja ehitusel kasutasin seintel 10mm ja katuse karkassil 6mm liistu. Sama läheb siis käiku ka aidal.
Et enam-vähem teada materjali kulu, peab ehitatava detailid välja arvestama ja siin tuleb appi muidugi paber. Minu joonistused ja arvestused on siin:



Minu arvestuste järgi kulub siis seintele 6 meetrit ja katusele 1,2 meetrit liistu. Põranda materjaliks ja salvede tegemiseks läheb "Kullos" müüdav 2mm palsapuit ja seda kulub üsna väike tükike. Nii umbes 10 x 30 cm tükk. Katuse laast, erinevad piirdeliistud jm nipet-näpet asjad, mis vajavad õhukest puitu, tuleb samuti "Kullost". Ei teagi, mis puiduga tegemist, kuid on 0,5mm paks ja erineva laiusega alates 5mm (vist), selline mõnusalt pruun puit. Palju seda kulub, ei oskagi hetkel öelda, kuna maja ehitusel kulu kirja ei pannud. Kuskil hallide ajukäärude vahel oleks nagu meeles, et sai ostetud 7-8 liistukest, mille pikkus oli meeter. Aga kuna "Kullo" ei asu kodust just eriti kaugel, saab supsti vajadusel ära käia ja puudujääv juurde tuua. Kuid sellega on veel aega, sest esmajoones tuleb seinad püsti ajada. Selleks siis poest seinamaterjal koju ja vastavalt eelnevalt paberile pandud jupikesi lõikama.
Järgmine aida-teemaline postitus tuleb nüüd mõne aja pärast, kuna nende jupikeste lõikamine võtab ikka omajagu aega. Kui see tehtud, räägin nende pulgakeste tappimisest ja eeltöötlusest.
Järgmise lugemiseni

[von manstein]

Maja ehitusel kasutasin seintel 10mm ja katuse karkassil 6mm liistu. Sama läheb siis käiku ka aidal.

Tundub, et on kõvasti üle dimenseeritud. Reaalis siis 35 cm, päris jõhker palk.
Võrdluseks võiks viimasel fotol üle lugeda seinapalgid ja võrrelda ukseavaga. Nii umbes 1,5- 1,8meetrit.

Autentsema tulemuse annaks materjal läbimöödus5-7mm.
Hea allikas sobivas mõõdus ehitusmaterjali saamiseks oleks koduekstras turustatav vaibaklopper hinnaga 1,95eurot.
Annab paari meetri jagu õhkkuiva ja mõnusalt okslikku algmaterjali.
Ja põhiline, puudub treitud materjalile omane steriilne ning tänapäevane üldmulje.

[Hiinlane]

Mnjah... sul on õigus kuid kuna maja sai juba nii ehitatud siis et üldpilti mitte rikkuda, tuleb aida ehitus teha samamoodi. Muidu jääb maja selline uhkem-siledam ja ait näeks selle kõrval nagu längu vajunud hurtsik. Ja no kogu kupatust ümber ehitama hakata.... prrrr. Võibolla kunagi kauges tulevikus mõne teise hoone peal seda ka katsetan. Vot kaevu ehitan kindlasti sellisest materjalist

[von manstein]

Vot kaevu ehitan kindlasti sellisest materjalist

Ahhah, või kaev.
Siinkohal pakuks näituseks von mansteini pooleliolevat loomingut.

Seinad on kokku pandud klopperi vitstest ja lauad on õhemaks lihvitud kohvi segamise pulkadest.
Kogu ehitus on veel värvimata ja ilma ämbri lisandita.




Jutu möte on rõhutada kasutama algupärasemaid eeltöötluseta materjale.
Treitud detailid ei mõju ilmekalt. Tiba kõverust kuulub asja juurde..

[Hertsog]

kustkohast sellist ketti annaks hankida? oleks hädasti vaja...

[Hiinlane]

Päris hea näeb välja ja shnitti saab võtta küll kuid...
Mina plaanin kooguga kaevu

[Hiinlane]

Aga peale tänast karmi päeva, saatmas hulgaliselt roppe sõnu, klaasike konjakit ja abikaasa toetavad patsutused õlale võin rahuliku südamega öelda:
ÄRA TEGIN!!!

[calico]

(tsenseeritud)

[Hiinlane]

Värvitud ja lakitud

[Lemet]

Aga poolimismehhanism, ah? Ja käärid koos rätsepameetriga? Aga tegelikult fantastiline. Kui üldse midagi niruks, siis vast vaid nõela- ja hammastiku plaadi puudumist alumisel korpuseplatel. Mattmetall kleebusk võiks järsku aidata.

[Hiinlane]

Aga poolimismehhanism, ah? Ja käärid koos rätsepameetriga? Aga tegelikult fantastiline.

Vaene aeg. Need pandi vahepeal pihta