Mina näiteks võtan siinkohal kinnitada, et andrus oleks minu jaoks naisterahvaste kuupuhastuse teemadel kirjutades samamoodi eikeegi. Ei saa olla igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke. Intellektuaalset kapasiteeti lihtsalt ei piisa.Tõde on selles, et H.A on VF armee arengu teemal kirjutades EIKEEGI.
Venemaa sõjaline võimekus ja armeereform(id)
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Tsiteerime siis, andrusel näikse triviaalse teksti mõistmisega raskusi olevat....
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Lemet kirjutas: Ei saa olla igas pulmas peigmees ja igal matusel kadunuke. Intellektuaalset kapasiteeti lihtsalt ei piisa.
See käib kogu oma karmuses ikka sinu homeboy kohta.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
KA tema kohta. Aga lihtsalt kuidagi kummastav on lugeda, kuis võetakse esmalt käsile isikurünne ja sellele pahatihti muud ei järgnegi. Kusjuures sedasorti lahmiva tegevusega paistavad silma eeskätt eriti teadjad ja kõrgelt haritud foorumlased.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Venelastel on nii suur armee ja kaitseministeerium, et neid seltskondi ja nägemusi, kuidas asju arendada, ikka jagub. Sealt ka lääne inimesele kummalised äkilised pöörded ja suunamuutused, et eri seltskonnad taplevad koha eest päikese all, sest koikidele ei jätku ja oma ninaesine tuleb kindlustada. Läänest tehnika ostmisel on on mitu väljundit. Esiteks asjad, mida venelased ise ei tooda voi toodavad vananenult, kuid on vaja saada. Ostetakse näidised ja voimalusel ostetakse voi varastatakse tehnoloogia, ning hakatakse ise tootma. Sama teevad ka näiteks hiinlased ning teisedki riigid, kellel on olemas relvatööstus ja konstruktorite kaader. Venelased tundsid huvi 500 Patria AMV soomuki vastu, kuid soomlased väga käsi ei plaksutanud selle huvi peale. Soomlased saavad aru, et alguses räägitakse 500 masina ostmisest 10 pataljonile, kuid tegelikult ostetakse 50, igast mudelist mitu yhikut, millest pooled saadetakse vägedesse testimiseks ja pooled voetakse pulkadeks ning ilmuvad mone aasta möödudes kosmeetiliste muudatustega Uralvagonzavodi toodanguna vägedesse ja pakutakse ka teistele huvilistele. Soomlased pole sellisest ärist huvitatud, sest see solgib nende oma turgu. Samamoodi voib Vene kindrali juttu Leopardide ostmise vajadusest lugeda kriitikana kodumaistele konstruktoritele ja Uralvagonzavodile, kes ei ole aastaid jätkunud luurest ja tööstusspionaazist hoolimata suutnud toota vorreldavate omadustega masinaid. Venelasi ei tasu yle- ega alahinnata.
Mis koridore pidi Vene maaväed prooviksid Soomesse pressida, saab aimu kui vaadata Talve- ja Jätkusoja pealetungisuundasid ja arhiividest leitud plaane. Maapinna reljeef ja teedevork ei ole oluliselt muutunud ja ega uuem rasketehnika ka ei armasta mööda metsaseid kaljusid, soid ja järvi liikuda. Soomlased on sellega ilmselt arvestanud, et suudavad kriitilistesse kohtadesse oma tuld koondada. Tähelepanuväärne on ka maaväe uue taktika järgne pataljoni lahingugrupi massiline integreeritud kaudtulevoimekus. Eesti keeles öeldes - 18 haubitsat pataljoni toetuseks lisaks tänastele 120 ja 81 mm MPdele on ikka päris palju suuri torusid. Need ei ole kastikesed paberil, vaid reaalsed relvasysteemid koolitatud meeskondade ja laskemoonavarudega.
Mis koridore pidi Vene maaväed prooviksid Soomesse pressida, saab aimu kui vaadata Talve- ja Jätkusoja pealetungisuundasid ja arhiividest leitud plaane. Maapinna reljeef ja teedevork ei ole oluliselt muutunud ja ega uuem rasketehnika ka ei armasta mööda metsaseid kaljusid, soid ja järvi liikuda. Soomlased on sellega ilmselt arvestanud, et suudavad kriitilistesse kohtadesse oma tuld koondada. Tähelepanuväärne on ka maaväe uue taktika järgne pataljoni lahingugrupi massiline integreeritud kaudtulevoimekus. Eesti keeles öeldes - 18 haubitsat pataljoni toetuseks lisaks tänastele 120 ja 81 mm MPdele on ikka päris palju suuri torusid. Need ei ole kastikesed paberil, vaid reaalsed relvasysteemid koolitatud meeskondade ja laskemoonavarudega.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44188
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Vaata küsimus on selles, mis on teatud minimaalne tase sõna võtmiseks.Küll aga väidan ma, et KT ei ole see tegelane, kes midagi sellist (ta on EIKEEGI) võiks Aasmäe kohta väita.
Ilmselt oleksid minuga nõus, et keskkooli ajalooõpikut lugemata, ENSV aegse põhikooli ajalooõpiku põhja pole põhjust nt Vabadussõja põhjal väga mölisema hakata.
Nagu ma ennist kirjutasin, võtmaks laiemas meedias sõna VF reformide teemal peaks olema ikka mõningad põhilised õppematerjalid endale selgeks tehtud. Aasmäe seda selgelt teinud pole.
Nii lihtne see ongi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Kapten Trumm kirjutas:
Meenub, et 1990ndatel räägiti euroremondi vajalikkusest või ebavajalikkusest. Ükskord keegi tark lihtsalt küsis, et mis vahe on euroremondil ja korralikul remondil ?
Mille poolest erineb "suurriigi tüüpi massiarmee" ühest korralikust ja lahinguvõimelisest armeest? Sommidel oli lihtsalt arendatud tolle aja kohta üsna asjalik ja võimekas armee. Ei ole ka tolleaegsele EW Sõjaväele eriti palju ette heita, kui tänase poolkõva Kaitseväega kõrvutada.
Point on lihtsalt ressurssides ja nende ärakulutamise efektiivsuses/ebaefektiivsuses. Kui väga tahaksime ja oskaksime, suudaksime täna samuti üsna korraliku "massiarmee" üles ehitada, mis võiks ka idanaabrit hirmutada (Soome oma neid natuke tegelikult hirmutab - sellest on nad ajakirjanduses võrdlusi kirjutanud...). Lihtsam on aga luua mingeid müüte "massiarmeede" pahelisusest ja istuda aga oma 3 paadi, 3 politseikoperdise ja käputäie soomukite taustal ning laulda oode kollektiivsesse kaitsesse panustamisest.
Andke andeks, aga mina ei saa sellest "terminist" aru. Räägitakse ka, et vot EW-s tegeleti mingi "suurriigi tüüpi" armee pidamisega jms. Misasi on see "suurriigi tüüpi" või "massiarmee" pidamine?Et miks sommidel on selline tükati meil kostuv "külma sõja massiarmee" - eks operatiivvajadus nõuab.
Meenub, et 1990ndatel räägiti euroremondi vajalikkusest või ebavajalikkusest. Ükskord keegi tark lihtsalt küsis, et mis vahe on euroremondil ja korralikul remondil ?
Mille poolest erineb "suurriigi tüüpi massiarmee" ühest korralikust ja lahinguvõimelisest armeest? Sommidel oli lihtsalt arendatud tolle aja kohta üsna asjalik ja võimekas armee. Ei ole ka tolleaegsele EW Sõjaväele eriti palju ette heita, kui tänase poolkõva Kaitseväega kõrvutada.
Point on lihtsalt ressurssides ja nende ärakulutamise efektiivsuses/ebaefektiivsuses. Kui väga tahaksime ja oskaksime, suudaksime täna samuti üsna korraliku "massiarmee" üles ehitada, mis võiks ka idanaabrit hirmutada (Soome oma neid natuke tegelikult hirmutab - sellest on nad ajakirjanduses võrdlusi kirjutanud...). Lihtsam on aga luua mingeid müüte "massiarmeede" pahelisusest ja istuda aga oma 3 paadi, 3 politseikoperdise ja käputäie soomukite taustal ning laulda oode kollektiivsesse kaitsesse panustamisest.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44188
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Selgitan siis, kuidas mulle asi paistab.
"Massiarmee", "eilse päeva armee", "hiigelsuur rahvaarmee" on teatud ministeeriumite tegelaste ja mõnede politikute ilkuv väljend sellise Soome-tüüpi armee kohta.
Miks seda leierdati omal ajal (kindlasti vähem avalikult leierdatakse ka täna) - ei tea, kas eimillegi tegemise õigustuseks või palgaarmee-fantaasia toetamiseks.
Selle vastand on siis selline pataljoni-teise suurune kaadriarmee, kelle põhiülesanne pole mitte Eesti kaitsmine (sest selleks pole tänapäeva muutunud maailmas vajadust), vaid koostöös liitlastega tekkivates konfliktides osalemine ja maharahustamine.
Soome armee jah pole oma tehnikalt absoluutskaalal kõige moodsam, aga tal on see hea omadus, et ta on piisavalt arvukas, et lahendada operatiivvajadused ka vene all-out rünnaku vastu. Kui meenutada, siis ka Talvesõjas ja Jätkusõjas polnud sommide armee teab mis moodsa tehnikaga.
Aga nagu Leo ütles - kahurid on vanad, kuid toimivad, on korralik mürsuvaru ja õppinud meeskonnad on olemas, kes märgile pihta saavad kui vaja peaks olema.
Milline on Eesti-suuruses riigis operatiivvajadus, kui läheb kõvaks andmiseks - põhimõtteliselt Sinimägede lahingud peaks seda näitama. Mõnikümmend tuhat kuni sada tuhat meest ühel pool, sadu suurtükke jne.
Vahe Eesti ja Soome vahel on selles, et Soome armee on võimeline Saimaa järve ja Hamina vahelisele mõnekümne kilomeetrisele kitsusele (tõneäoline venelaste peasuund) looma piisava vägede kontsentratsiooni, et tänase VF armee seal pikalt pusima jääks, jutt on täiesti Talvesõja skaalas jõududest nagu 100 000 meest ja mitusada suurtükki. Nendest ei jaluta lihtsalt paari ZapVO valmisolekubrigaadikesega läbi. Sellise kaitse ületamine vajab ilmselt vene armee paremiku Viiburisse vedamist, tohutut varustuse kohalevedu. Kui üritada sama ülesannet täita 15-20 tuhande mehe ja 50 kahuriga, siis see kulutatakse üsna kiirelt läbi. Mina oma vähese aruga arvan, et 100 000 meest ja 300 suurtükki polegi mingi "külma sõja massiarmee", vaid Eesti tõhusaks kaitseks täiemõõdulise vene rünnaku korral vajalik jõudude suurus. Seal ei ole mitte midagi ilkuda, tänane armee suurus täiega andmist vastu ei peaks. Mitme meetri tagant on püssimees kaitstava ala perimeetril pole ju eriti muutnud, alla 10 meetri per nase sa kaitseperimeetrit ei tee.
Kui tuua ajaloost paralleele, siis täna suudab Soome püsti panna Talvesõja aegse armee, kuid venelased ei suuda püsti panna Talvesõja aegset Punaarmee komponenti Soome piiri ääres. Selleks tuleks terve vene armee isikkoosseis kohale tassida ja vist kõvasti reserve kah mobiliseerida.
"Massiarmee", "eilse päeva armee", "hiigelsuur rahvaarmee" on teatud ministeeriumite tegelaste ja mõnede politikute ilkuv väljend sellise Soome-tüüpi armee kohta.
Miks seda leierdati omal ajal (kindlasti vähem avalikult leierdatakse ka täna) - ei tea, kas eimillegi tegemise õigustuseks või palgaarmee-fantaasia toetamiseks.
Selle vastand on siis selline pataljoni-teise suurune kaadriarmee, kelle põhiülesanne pole mitte Eesti kaitsmine (sest selleks pole tänapäeva muutunud maailmas vajadust), vaid koostöös liitlastega tekkivates konfliktides osalemine ja maharahustamine.
Soome armee jah pole oma tehnikalt absoluutskaalal kõige moodsam, aga tal on see hea omadus, et ta on piisavalt arvukas, et lahendada operatiivvajadused ka vene all-out rünnaku vastu. Kui meenutada, siis ka Talvesõjas ja Jätkusõjas polnud sommide armee teab mis moodsa tehnikaga.
Aga nagu Leo ütles - kahurid on vanad, kuid toimivad, on korralik mürsuvaru ja õppinud meeskonnad on olemas, kes märgile pihta saavad kui vaja peaks olema.
Milline on Eesti-suuruses riigis operatiivvajadus, kui läheb kõvaks andmiseks - põhimõtteliselt Sinimägede lahingud peaks seda näitama. Mõnikümmend tuhat kuni sada tuhat meest ühel pool, sadu suurtükke jne.
Vahe Eesti ja Soome vahel on selles, et Soome armee on võimeline Saimaa järve ja Hamina vahelisele mõnekümne kilomeetrisele kitsusele (tõneäoline venelaste peasuund) looma piisava vägede kontsentratsiooni, et tänase VF armee seal pikalt pusima jääks, jutt on täiesti Talvesõja skaalas jõududest nagu 100 000 meest ja mitusada suurtükki. Nendest ei jaluta lihtsalt paari ZapVO valmisolekubrigaadikesega läbi. Sellise kaitse ületamine vajab ilmselt vene armee paremiku Viiburisse vedamist, tohutut varustuse kohalevedu. Kui üritada sama ülesannet täita 15-20 tuhande mehe ja 50 kahuriga, siis see kulutatakse üsna kiirelt läbi. Mina oma vähese aruga arvan, et 100 000 meest ja 300 suurtükki polegi mingi "külma sõja massiarmee", vaid Eesti tõhusaks kaitseks täiemõõdulise vene rünnaku korral vajalik jõudude suurus. Seal ei ole mitte midagi ilkuda, tänane armee suurus täiega andmist vastu ei peaks. Mitme meetri tagant on püssimees kaitstava ala perimeetril pole ju eriti muutnud, alla 10 meetri per nase sa kaitseperimeetrit ei tee.
Kaugel hirmutamisest, kui vaadata neid lõike, kus hakatakse Helsinkisse trügima, siis (kui jätta kõrvale miski üllatusrünnak), siis VF lahinguvõimelisemast osast ei piisaks ilmselt Soome sõjaliseks alistamiseks (ka ilma NATO sekkumiseta lahingutegevusse -abi vajataks ainult osade kallite relvade juurdeveos nagu nt AIM-120 raketid ja muu selline). Meie näiteks võrreldavat kontsentratsooni tekitada ei suudaks. Arvestades, kui palju sommid kompenseerivad parema relvastusega eesseisvat SA koosseisu vähendamist, võiks arvata, et see seis säilib ka tulevikus. See ongi parim, mis olla saab - oma ise ja enda tahtele alluvat (ilma igasugu välispoliitilise riskita) sõjalist heidutust, millega vastane väga tõsiselt arvestab.üsna korraliku "massiarmee" üles ehitada, mis võiks ka idanaabrit hirmuta
Kui tuua ajaloost paralleele, siis täna suudab Soome püsti panna Talvesõja aegse armee, kuid venelased ei suuda püsti panna Talvesõja aegset Punaarmee komponenti Soome piiri ääres. Selleks tuleks terve vene armee isikkoosseis kohale tassida ja vist kõvasti reserve kah mobiliseerida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
No ma ei teagi, kas panna seda nalja alla või? Igal juhul osalevad venelastel nüüd dessandis ka kaplanid ja ... koos kirikuga! Võib olla ongi aprillinali. Otsustage ise.
http://www.youtube.com/watch?v=cjA3Uop1 ... ploademail
http://www.youtube.com/watch?v=cjA3Uop1 ... ploademail
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Ei ole teps mitte aprilliga tegu, uudis oli juba märtsi viimastel päevadel vene meedias lugeda.
http://www.pravmir.ru/voennye-svyashhen ... ogo-xrama/
http://www.pravmir.ru/voennye-svyashhen ... ogo-xrama/
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Leo kirjutas:
terv
o
Millegipärast peetakse meil sarnaseid mõtteid valmistumiseks 41 aastaks...Mis koridore pidi Vene maaväed prooviksid Soomesse pressida, saab aimu kui vaadata Talve- ja Jätkusoja pealetungisuundasid ja arhiividest leitud plaane. Maapinna reljeef ja teedevork ei ole oluliselt muutunud ja ega uuem rasketehnika ka ei armasta mööda metsaseid kaljusid, soid ja järvi liikuda.
terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Frederic Manning
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Ülevaade Venemaa ja USA sõjalise jõu võrdlusest. Kui kellelegi ühte kohta koondatud numbrid huvi pakuvad. Õhutõrje osa lõhnab muidugi suht kõvasti enesekiituse järele, aga seda teatavasti teiste hooleks jätta ei saa- nad sunnikud ei võta asja ju südamega...
http://topwar.ru/2013/03/29/sravnenie-v ... -ssha.html
http://topwar.ru/2013/03/29/sravnenie-v ... -ssha.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44188
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Tavarelvastusega peetavas sõjas VF vs USA venelaste territooriumil, kui venelane otsustab viimseni võidelda, saab tänase seisuga USA pikas plaanis lüüa.
Juhtub nii nagu Iraagis, konventsionaalsed relvajõud saavad lüüa ja kui tuumanuppu jätkub tarkust mitte vajutada, siis selline väiksema intensiivsusega madin käib aastakümneid ja kestab kauem kui USA maksumaksja seda kannatab. Sel lihtsal põhjusel, et nii väikese armeega kui USA-l täna on, pole võimalik kontrollida vaenulikku territooriumi, mis ulatub läbi üheksa ajavööndi. USA ei suutnud isegi kordades väiksema territooriumiga Iraagi ega praegu Afganistani campidest väljaspool kontrollida.
Juhtub nii nagu Iraagis, konventsionaalsed relvajõud saavad lüüa ja kui tuumanuppu jätkub tarkust mitte vajutada, siis selline väiksema intensiivsusega madin käib aastakümneid ja kestab kauem kui USA maksumaksja seda kannatab. Sel lihtsal põhjusel, et nii väikese armeega kui USA-l täna on, pole võimalik kontrollida vaenulikku territooriumi, mis ulatub läbi üheksa ajavööndi. USA ei suutnud isegi kordades väiksema territooriumiga Iraagi ega praegu Afganistani campidest väljaspool kontrollida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Sellise jutu võiks minu arust rahulikult oleksoloogia alla tõsta, samase valdkonda võimaliku teemaga „kuidas USA armee täna Kuu peal tulnukatega sõdida suudaks“. Ma kujutan ette, et maailmas pole ilmselt üheti tervemõistuslikku inimest, kes arvaks, et USA relvajõud (või ükskõik millise teise maailma riigi relvajõud) üldse peaksid ja suudaksid olla nii võimsad ja suurearvulised, et vallutada ja hoida kontrolli all kogu Venemaa territooriumit. Kui ma ei eksi, siis isegi mitte kunagi minevikus pole ka keegi USA armee ette sellist teoreetilist ülesannet seadnud – kuna selleks puudub lihtsalt igasugune loogiline vajadus.Kapten Trumm kirjutas:Tavarelvastusega peetavas sõjas VF vs USA venelaste territooriumil, kui venelane otsustab viimseni võidelda, saab tänase seisuga USA pikas plaanis lüüa.
Juhtub nii nagu Iraagis, konventsionaalsed relvajõud saavad lüüa ja kui tuumanuppu jätkub tarkust mitte vajutada, siis selline väiksema intensiivsusega madin käib aastakümneid ja kestab kauem kui USA maksumaksja seda kannatab. Sel lihtsal põhjusel, et nii väikese armeega kui USA-l täna on, pole võimalik kontrollida vaenulikku territooriumi, mis ulatub läbi üheksa ajavööndi. USA ei suutnud isegi kordades väiksema territooriumiga Iraagi ega praegu Afganistani campidest väljaspool kontrollida.
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Ameerika ja Venemaa konflikti korral ( kus mingil põhjusel on vaja ka tervet Venemaad hoida kontrolli all ) siis USAs taastataks ajateenistus - USA suudaks vajadusel kenasti välja panna 20 miljonit + sõdurit. Küsimus on rohkem poliitilist laadi ja prognoosida USA sisepoliitikat peale sellist sõda on kaunis raske, samuti VF olukorda ( lõunaosa oleks kindlasti rahul selliste sündmuste arenguga, vabalt võivad olla ka mõned muud kohad ).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44188
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Venemaa sõjaline võimekus ja vene armee reformid.
Oli pigem repliigi korras vene meedias aeg-ajalt läbi käivatele sadomassohismi lainetele teemal kuidas USA kõik päevadega ära vallutab.Sellise jutu võiks minu arust rahulikult oleksoloogia alla tõsta, samase valdkonda võimaliku teemaga „kuidas USA armee täna Kuu peal tulnukatega sõdida suudaks“. Ma kujutan ette, et maailmas pole ilmselt üheti tervemõistuslikku inimest, kes arvaks, et USA relvajõud (või ükskõik millise teise maailma riigi relvajõud) üldse peaksid ja suudaksid olla nii võimsad ja suurearvulised, et vallutada ja hoida kontrolli all kogu Venemaa territooriumit. Kui ma ei eksi, siis isegi mitte kunagi minevikus pole ka keegi USA armee ette sellist teoreetilist ülesannet seadnud – kuna selleks puudub lihtsalt igasugune loogiline vajadus.
Seda ep võtagi keegi tõsiselt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist