tornio kirjutas:Tere ja vabandust et palju eespool öeldut lihtsalt üle kordan, aga teema on ülitähtis.
Saabast saan aru valitakse eelkõige jalaväelasest lähtuvalt, st. me ei hakka eri väeliikidele erinevaid saapaid ostma. Jalaväelane on meil täna ja järgmised 10 aastat siiski suhteliselt raskelt koormatud – relvad, lahingvarustus, seljakott, sageli sinna juurde veel jaovarustust ja nii need kilod kogunevad. Sellise raske kandami juures on väga suureks plussiks kui saapal on jäik tald mis nö. rullib (tüüpnäide Vibram). Ma tõesti ei tea kui suure osa saapa maksumusest vibramtald (või analoogne) moodustab, aga kui vähegi eelarve kannatab, siis peaks selle saama. M77 on liiga õhukese tallaga, asfaldil hea mudav kooserdada, aga metsas vajub diagonaalis läbi ja väsitab.
Pealis – paks (~2,0-2,3mm) täisnahk, keel õhemast-pehmemast. Jällegi, M77 (vähemalt see Eestis toodetud variant) on liiga õhukesest nahast ja seetõttu pole saabas stabiilne ega toeta hüppeliigest.
Nööride jaoks öösid, mitte mingeid konkse ega aasasid! Saapanöörid peavad olema peenikesed, ristlõikelt ümmargused ja suht jäigad ning suht libedad (just!). Selline nöör libiseb õigetes öösides väga ladusalt ja saapa saab kiirelt kinni tõmmata. Otsa õige sõlm ja püsivad kindlalt kinni ka. Öösid+nöör süsteem mida kirjeldasin on kasutuses näiteks USA maaväe saabastel. Võin tuua ja demoda.
Suvi/talv. Kindlasti on vaja kahte eri saabast, üks soojemaks teine külmaks ajaks. Samas võivad need saapad olla täpselt sama mudel, vahe lihtsalt suuruses. Kogu laomajandusele oleks ju väga abiks kui meil on sees ainult üks mudel, soojemaks ajaks antakse välja nö. õige number ja külmemaks ajaks lihtsalt number või kaks suurem kuhu sisse käib siis lisaks kas viltsisu (kogemused nöörsaapaga puuduvad) ja/või paksem villane sokk. Üks mudel/eri suurused teeks ilmselt ka hanke tükihinna odavamaks.
Eraldi „dzunglisaabast” väga kuumadesse oludesse ei pea küll vajalikuks. Iseasi on see, et kui mehel jalad katki, olgu siis villid või ülespaistetanud hüppeliiges, siis tuleb see jalg panna rahunema. Kas KV annab tänapäeval ajateenijatele ka mingeid spordijalanõusid välja? Dressid on, aga tossud? Minu meelest oleks mõistlik tellida ajateenijatele korralikud musta värvi tossud, saavad sporti teha ja kui on vaja ning olukord lubab siis ka metsalaagris jalga tõmmata, et käimisaparatuurile puhkust anda.
Sisetallad – ajateenijatele/mobiliseeritavatele lihtsad sisetallad, aga 2 komplekti per saapapaar. Kaadrile kes veedab saabastes aastaid võiksid juba paremad ja jala anatoomiat arvestavad sisetallad olla. Näiteks sommide Sievil on lai valik erineva liistu laiuse ja jalavõlvi jaoks.
http://sievi.elmatik.ee/?action=jalatsi ... =204#toode
Overbootsid – nendega on see halb asi, et suurused näikse olevat mingis vahemikus. Ütleme kui OB on 42-45, siis nr. 42 saapa otsas hakkab see tahestahtmata loksuma. Väiksem number ei pruugi jälle jalga minna. Ka on praegustel Samelini toodetel ülaosa liiga ludri, see kummikene seal ülaääres ei hoia säärt üleval. Tekstiilist sääreosa ja kummriidest alaosa õmblus on väga nõrk, lumekoorik lõhub selle imekiiresti ära. Veel, kui saabas on märg siis pole overbootsiga midagi teha, sokis jala otsa seda ei tõmba. Samas kaks paari saapaid tähendab seda, et võtad teise paari ja lähed edasi. Samelini OB suur pluss on uskumatult hea pidamine kinnitambitud lumel. Lumeta märjas metsas jällegi tekitavad hirmsa jäljerea, sest on kohmakad, loksuvad ja inimene ei saa ise arugi kui mättad lendavad.
Sokid. Parem kolm paari lihtsaid ja odavamaid kui üks paar ülihäid aga kalleid. Siin mingitesse detailidesse pole mõtet minna, iga jalg on nii erinev. Ostke samad sokid mis soomlased kasutavad (oman migeid varusmies palvelust ostetuid ja täitsa tipp-topp), palju mööda panna ei saa. Talveks 2 paari pakse suure silmaga kootud villaseid, ei pea olema väga pika säärega, villastel venib see niikuinii kiiresti välja ja vajub alla. Selline villane sokk on ses suhtes väga universaalne, et nagu keegi juba eespool mainis siis kannatab neid väga edukalt ka suvel kuumaga kanda. Vb. mul mingi friikjalg muidugi.
Saapad ja suusad. Ilmselt ei ole plaani mingeid suuremaid üksusi suuskadele panna (millest on kahju), järelikult ei pea ka saapal „sidemevõimekust” olema. Vibram talla puhul mida ma siin tagant tõukan võib see otsustava tähtsusega olla. Neile üksustele mida on plaanis suuskadele tõsta jätta näiteks Nokia talvekummikud. Suusaside töötab optimaalselt ikkagi ühte kindlat tüüpi jalavarjuga mille järgi ta sätitud on, see et täna kasutan kummikut, homme saabast, ülehomme saabast + OB ei tööta eriti või vähemalt vajab side jälle timmimist.
Veel. Mobilisatsiooni korral antakse formeeritavatele sõduritele välja ainult vastava aastaaja saapad (saapakomplekt) ja mutt.
Tänan panuse eest.
Me lähtume jah lihtsast jalaväelasest ja lähima 15 aasta jooksul pole kindlasti ette näha, et jalaväelase kandam väheneks. Pigem on nii, et kui varustuse kaal mingite uute materjalide kasutuselevõtuga alaneb, siis hakkab sõdut rohkem üksuse varustust ja laskemoona kaasas kandma ( kuulipiduja ja TT moon rühma tasemel ). Umbes 35kg oleks see keskmine, mida sõdur kannab. Sõltub muidugi palju taktikast. Sissiüksustel peaks kaal väiksem olema ja üksustel, mis oma jalgadel vaid max paar km peavad jalutama, võib see ka suurem olla. Me oleme muidugi mõelnud ka sellele, et see, mida suudab keskmine scouts seljas kanda, pole võrreldav sellega, mida suudab kanda keskmine reservväelane.
Vibram kaubamärgi tald pole sugugi kallim teistest taldadest.
M77 on M77 sõltumata sellest, kus see on toodetud. Tellijal on väga ranged kvaliteedinõuded ja ta jälgib tootmist väga pingsalt.
Öösid ja libedad nöörid on teema, millele ma ka panustaksin. 1996 oli mu esimene saabas Vietnami aja USA kontsaga nahksaabas, millel olid öösid ja libe pael. Väga hästi toimis ja väga kiiresti toimis.
Overbootsid on disainitud M77 jaoks ja need sobivad just M77 saabastega, teiste saabastega on vaja katsetada. Igale saapamudelile nad ei sobi ja kindlasti ei sobi nad suurusnumbrite võrdluses.
Too mulle katktised overbootsid ja ma annan sulle uued. Tootjale ja meie arendusmeeskonnale on selliste puuduste teema väga oluline. Nagu ma juba varem ütlesin, siis Eesti sõdur rühmab tihti väga karmis tihnikus ja raiesmikel, kus on teravaid oksi jne... Norras sellist keskkonda väga ei ole.
Jalad erinevad vaid selle poolest, et osad higistavad rohkem.
Sokid on tähtsad. Kuskil on optimaalne lahendus, aga mei ei tea veel seda lahendust. Villane on odav ja tuntud, samas poolsünteetilised või täissünteetilised lahendused on kallimad, kuid nii mõneski aspektis paremad.
Suusateemat ei taha kommenteerida, sest ma ei tea, kas meie väeüksused hakkavad lõpuks suusatama või mitte

Me ei tea, millal potentsiaalne mobilisatsioon toimub, sestap me ei saa ka otsustada, millist saabast me peame täpselt lattu panema. Lõpuks on tähtis, et oleks saabas ja et ta jalad selle lahendusega talvel ära ei külmuks. Suvisest higistamisest saame üle.
EKV koguseid arvestades poleks ükski sokilahendus liiga kallis, kui me just kuldniiti sinna sisse ei taha. Mind ennast praegune sokikomplekt ei rahulda ja siin on mu meelest palju ainest mõtlemiseks.