Jõelaevad Emajõel

[aurik]

Uudistelõigu põhjal siiski ütleks, et korralikust laevast on asi kaugel. Tegu peaks olema "Hilara" mõõtudega aurupaadiga elik siis ühega neist, mis ülesvoolu väljasõidukohtade vahet saalisid.
Soobli poolt viidatud Tallinna meretakso idee ujub iga paari aasta tagant välja. Seni pole miskit asja saanud ja ega vast saa ka seekord.
Alloleval pildil " täna 47 aastat tagasi" Tartus. Esiplaanil "Koidula", tagapool "Kreutzwald/Pegasus" ja "Tasuja"

[Needus]

Pildivihjet ka "Joala", ehk varasema "Paveli" üleveost Narva alamjooksult Kulku 1947. aasta mais.
Burlakkide asemel on rakmed selga tõmmanud tõigile tuntud tjagatšid.

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=82884

[retti]

Midagi siin põhjast üles tõstetakse.UKU ka igatahes kohal.

[aurik]

100% kindel olla ei saa, aga arvan, et tegu on väheldase auriku "Salme" (pilt ka meie teema lk 20) väljasikutamisega.

Postimees 17.09.1930

Aurik "Salme" sõidab jälle. Aurik "Salme", mis suvel Tartu sadamas ümber läks, on täielikult remonteeritud ja algas uuesti sõite Tartu ja Oiu vahel. Enne tegevusesse astumist vaadati "Salme" komisjoni poolt üle ja leiti olevat kõigiti vastav sisevete määrustele. Laeval on 13 päästevööd, 2 päästerõngast, tulekaitse abinõud jne. Sõitjate ruumid on tehtud üsna mugavaks.

Järelkaja. Postimees 14.04.1932
Aurik "Salme" uppumislugu riigikohtus. Riigikohtus oli kolmapäeval arutusel aurik "Salme" uppumiselugu, mis Tartu sadamas aset leidis 12.juunil 1930. aastal. Aurik oli üleliiga koormatud ja sadamaäärelt vabastamise puhul kaldus ta ühele küljele ja läks ümber. Selle juures uppus laevas üks vanamees. Vastutusele võeti laeva selleaegne kapten Jakob Truuts. Rahukogu karistas teda seitsme päeva arestiga. ... Jak. Truutsi vastu on rahuldatud ka tsiviilnõudmine. Nimelt peab ta maksma laevas uppunud Enno lesele 10 kr. kuus viie aasta jooksul või viimase surmani.

[Manurhin]

Vanemuine on endiselt omal kohal. Täna tehtud pildid:

[retti]

Uudistelõigu põhjal siiski ütleks, et korralikust laevast on asi kaugel. Tegu peaks olema "Hilara" mõõtudega aurupaadiga elik siis ühega neist, mis ülesvoolu väljasõidukohtade vahet saalisid.

Ehk siis midagi sellist või isegi just see?

[aurik]

Täiesti võimalik. Klipis kõlanud mõõdud näikse sobivat

[aurik]

Teema pausi lõpetuseks pilt ühest omal ajal Tartut sageli külastanud laevast


Ehitatud 1959. Kunagi olla kandnud nime "Admiral Ušakov" ja sõitnud raketade-eelsel ajal Pihkva poolt vaheldumisi samatüübilise "Aleksandr Nevskiga" Tartu vahet. Mina mäletan teda 70-test juba "Burevestniku" nime all. Aeg-ajalt ta Tartut väisas.
Nüüd müüki pandud. Hind 3 milj. rubla ehk siis hetkel kusagil 72 000€. Hind nii.... enam-vähem. Ei ülimadal ega ka liigkõrge.
Pidavat olema täiesti sõidukorras. Miks müügis- Venemaal on pärast tunamullust "Bulgarija" katastroofi vanemaid laevu tõsiselt peedistama hakatud. "Aleksandr Nevski" mullu seisma jäeti.(mis tast hetkel saanud on, ei tea, müügikuulutus kadus ammu) "Burevestnik" vist sai edasi kulgeda, aga paistab, et omanikul sai uutest nõuetest siiber.
Ainuke laeva moodi asi, millega Pihkvas praegu sõita saab, on väheldane "Pskov", mis pealegi ümber ehitatud "Kiži" tüüpi kaubalaevast.
Lisasin tema flaieri

[Soobel]

Uudistelõigu põhjal siiski ütleks, et korralikust laevast on asi kaugel. Tegu peaks olema "Hilara" mõõtudega aurupaadiga elik siis ühega neist, mis ülesvoolu väljasõidukohtade vahet saalisid.

Ehk siis midagi sellist või isegi just see?

Mis seal jõepõhjas üldse on? Vool on kiire, seega muda ei tohiks olla ja vrakk suures osas liiva sees? Millest need aurupaadid on? Kui puust, siis välja sikutada annab seda vaid pilbashaaval? Mis abinõudega sellist vrakki üldse liiva seest kätte saada on võimalik? Millegagi liiv minema uhta? Nägin Ülemiste sõlmel uljalt pikkade nokkadega ekskavaatoreid ka, millega ulatuks kaunis kaugele ja sügavale, aga sellega ei näeks kaevata.

[aurik]

Kindlasti oli enamus kaatreid puust ja ehitati neid kohapeal. Lisaks reisijateveole sai neid kasutada ka lotjade pukseerimiseks.
Rauast kerega laevad olid reeglina suuremad ja toodi enamjaolt mujalt.
Mind muidugi hämmastab, kuidas sellele laevukesele varem pole pihta saadud. Kasvõi 70-tel, kui ujula liivaranda kõvasti pikendati.
Või miks püstiolev korstnajupp omal ajal liikunud ujulaliini jõetrammile madalveeperioodidel ette ei jäänud.

[Soobel]

http://www.tartupostimees.ee/2579184/re ... nar-selile
Jutust tuleb välja, et Pegasus on puutumatu Tartu sümbol.

Kuidas Vanemuine elab? Mis Meigo tegemistest saanud on?

[aurik]

Meigo oma tegemistega tundub kadunud hing olevat.
Ühes augusti lõpus tehtud klipis seisis Vanemuine ikka oma kohal Ropkas
http://www.youtube.com/watch?v=18QmGsmt5oQ
5.59-6.05 täitsa näha

Seto Line ähvardab Emajõele-Peipsile tuua uue laeva
http://www.setoline.ee/?p=760
Lingi lisainfoks niipalju, et ega ta nüüd päris uus pole, ehitatud 1984 ja sõitnud rannasõidualusena Hamina kandis (vähemalt viimasel ajal) Mootor on tal 146 kW Perkins Sabre. Küllalt kõva süvisega- 1,3 m, seega igas kohas kalda äärde ei saa

Nats ajalugu
Üks pilt Slantsõ jõesadamast (ikkagi Peipsi vesikond) kusagil ca 1970.

Nii et Narva jõestikus liikus sel ajal päris mitu väikest reisilaeva.
Narva kandi asjadest ma suurt midagi ei tea, aga kunagi lipsas läbi infokild, et 1972 suvel oli nii madal veeseis, et laevukesed üle Omuti kärestiku ei pääsenud. Ju siis nendega liikumine lõpetatigi ära ja 1974 hakkas Tartu Zarja sealkandis kimama. Tema süvisega polnud kärestik probleemiks. Võimalik, et Narva jõgi oli üleüldse ülemjooksul täiesti hooletusse jäetud, minuteada pidi teda haldama Loode Jõelaevandusele alluv Ivangorodi jõesadam oma ülalpool tammi asuvate sadamapunktidega. Ju seda siis ei tehtud erinevalt Peipsist ja temasse suubuvatest jõgedest, mida Tartu ja Pihkva sadamad suht korras hoidsid.

Veel paar pilti ühest Narva jõe alamjooksul käigusolnud laevast. Nimelt sõitis ka seal regulaarliine paar Moskvitš tüüpi jõetrammi (tundub, et mõni oli osadel aastatel Narvas, osadel aga tollases Leningradis- nii vastavalt vajadusele)
Vähemalt üks aga resideerus kogu aeg kohapeal ja nägi välja selline



Ma poleks temast muidu juttu teinud, aga ta pole Moskva toodang vaid ehitatud hoopis Kaunases! Wikipedia artikkel Moskvitšidest küll Kaunase tehast ei maini, aga olemas ta oli ja 50-te esimesel poolel toodeti seal mõned tavalised laevad ja siis veel väikese süvisega(vist max 64 cm)variandid. Pildilolev "Pravda" ongi just madala süvisega tüüp. Hiljem viidi selliste laevade tootmine Valgevenes asuvasse Bobruiskisse (leiti, et on lihtsam sealse jõestiku jaoks neid kohapeal hulgakaupa valmistada kui üle veelahkme lohistada), aga nende ahtriosa nägi pisut teisiti välja.
Kaunaslased sõitsid siis Leedus, Nemunase ülemjooksul Valgevenes, paar tükki Lätis Daugava jõel ja nagu näha, sattus üks meie kanti. Leedukate toodangut on päris mitmeid käigus praegugi- nii põhitüüpi kui ka madala süvisega variante.

[Manurhin]

Süvendaja "Hiiglane" Luunja silla ehitustöödel (ja muudki huvitavat):
https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/3821/
Lõpukaadrites tundub "Uku" olevat.

P.S. Keda tummfilmi vaikus häirib, võib samaaegselt mängima panna väga tõetruu ajastukohase soundtrack'i http://www.youtube.com/watch?v=6A0S-tnSxXc

[aurik]

Nii, üks Koidula vana pilt- skännitud rohkem kui poole sajandi vanusest Tartu pildialbumist, jõudis korralikku vene laevandussaiti.
Äravõetud kapteniruhv viitab suurveeajale, et laev vana pontoonsilla alt läbi mahuks. Pilt tehtud praeguse Kalevipoja ausamba juurest mõnikümmend meetrit ülesvoolu.

Et pildid kipuvad aeg-ajalt kaduma, siis panen ka otselingi
http://fleetphoto.ru/photo/85338/

[skulmars]

Pildivihjet ka "Joala", ehk varasema "Paveli" üleveost Narva alamjooksult Kulku 1947. aasta mais.
Burlakkide asemel on rakmed selga tõmmanud tõigile tuntud tjagatšid.

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=82884

watermark.jpg (47.61 KiB) Vaadatud 10949 korda

Vanaisa suvilas oli selline joonistus Joala nimelisest laevast