Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

[tuna]

Kui Eesti läks 1990. aastate keskel tehnilise piirilepingu peale, siis oli eesmärk võtta Venemaalt võimalus takistada piirilepingu mittesõlmimisega Eesti liitumist ELi ja NATOga. Venemaa jäi lõpuni sellele lootma ja kukkus iseenda kaevatud auku. Kui aga nüüd nõutakse, et Eesti peab tegema sisuliselt sama asja, hakkama piirilepingu mittesõlmisega survestades nõudma Venemaalt üht ja teist, siis mille peale õieti loodetakse? Et Venemaa ei mäleta, kuidas talle tünga tehti?

[Lemet]

Ja mitmendat Tartu rahu aastapäeva me tähistasime see aasta?

Andrus on siis kindlasti nii lahke ja toob viite, kus VF välisministeerium samuti must-valgel oma toonaste seisukohtade muutumisest on teatanud...Jään huviga ootama ja olen juba ette tänulik.

[Poti soldat]

Eks lõpuks taandub asi küsimusele et kas meil oleks lootust saada piirilepingu eest midagi vastu, ehk siis eelkõige Venemaa tunnustust järjepidevusele/Tartu rahu kehtivusele. Kui me võtame eelduse et see on täiesti lootusetu siis on piirileppe sõlmimine praegustel tingimustel ratsionaalne samm. Kui me sellist eeldust ei võta siis mängime me piirilepinguga maha oma parima kaardi sellist tunnustust kunagi saada.

[andrus]

Ma ei saa aru, miks me seda Venemaa tunnistust nii hirmsasti taga ajame? Kas me oleme Euroopas või Aasias?
Lemetile: sinu jutt oleks olnud lihtsalt mõjusam, kui sa oleks uuema jutu välja ajanud, kui 13 aasta vana. See kõlab ikka liiga kondoomi gloobusele tõmbamise moodi.

[Kapten Trumm]

Osa tegelasi siin, selmet süveneda VF tegevuse strateegiasse ja taktikasse, tegeleb peegli ees millegi tõestamisega.
Piirilepingu tegemine ilma "rahuta" tähendab seda, et Eesti kirjutab alla VF käsitlusele, kus Eesti on 1991 tekkinud subjekt.
Vähemalt Venemaa nii arvab, tõlgendab ja ilmselt asub peale seda allkirja seda asja ka kõval häälel selgitama (eelkõige EL-s).
VF strateegia meie suunal on enda mõjuvõimu tugevdamine ("jesli ne brali tankami, budjeb brat bankami, jesli eta ne udastsa, budem brat evrosojuzom").
Saaks sellest 1920-1940-1991 probleemist lahti, saaks teha järgmise taktikalise sammu - tõsta üles mittekodanike küsimuse (kes enamasti aga venemeelsed, -keelsed ja vene inforuumis on). Kui nende lisandumisel sobivat poliitika muutust ei teki, siis saab järgmisena tõsta teema "vene rahvusest kodanike vähesest rollist Eesti poliitikas" - st minna edasi kakskeelsuse, mandaatide ümberjaotamise jne suunas - seda enam, et siin saab juba viidata konkreetselele EL praktikatele (nt Belgia).

Kui VF-d huvitaks vaid heanaaberlikud suhted, oleks Eestit ilmselt "finlandiseeritud" ja see piirileping "rahuga" eksisteeriks juba ammu.

Ma ei saa aru, miks me seda Venemaa tunnistust nii hirmsasti taga ajame?

Sellised ütlemised näitavad justnimelt suutmatust või tahtmatust tajuda VF strateegiat ja taktikat Eesti suunas.

[alban]

Saaks sellest 1920-1940-1991 probleemist lahti, saaks teha järgmise taktikalise sammu - tõsta üles mittekodanike küsimuse (kes enamasti aga venemeelsed, -keelsed ja vene inforuumis on). Kui nende lisandumisel sobivat poliitika muutust ei teki, siis saab järgmisena tõsta teema "vene rahvusest kodanike vähesest rollist Eesti poliitikas" - st minna edasi kakskeelsuse, mandaatide ümberjaotamise jne suunas - seda enam, et siin saab juba viidata konkreetselele EL praktikatele (nt Belgia).

Ja mis on VF-i takistanud siiani neid "probleeme" tõstatamast ja neid tegevusi ellu viimast? Kas tõesti Tartu rahu tõlgendamise küsimus?

[Kapten Trumm]

"Eesti allkiri" on veel puudu.

[alban]

Kuidas on omavahel seotud Tartu rahu ja venekeelse elanikkonna staatus ja olukord Eestis? Kas Tartu lubab neid diskrimineerida nii nagu VF arvab, et tema "kaasmaalastega" Eestis käitutakse?

[tommy]

saaks teha järgmise taktikalise sammu - tõsta üles mittekodanike küsimuse (kes enamasti aga venemeelsed, -keelsed ja vene inforuumis on). Kui nende lisandumisel sobivat poliitika muutust ei teki, siis saab järgmisena tõsta teema "vene rahvusest kodanike vähesest rollist Eesti poliitikas" - st minna edasi kakskeelsuse, mandaatide ümberjaotamise jne suunas - seda enam, et siin saab juba viidata konkreetselele EL praktikatele (nt Belgia).

Täielikult omas mullis elame või?
Seda mittekodanike küsimust on tõstatatud juba viimased pea 20 aastat.
Eriti jõuliselt just 1995-2000 perioodil.
Praeguseks kõlavad taolised MID-i avaldused juba punnitatult ja naljakalt.
Plaat on juba maha käinud.
Nad ise saavad vist ka juba sellest aru.

[Viiskümmend]

Siin eelnevalt postitatud Mihkelsoni blogis on ju kirjas milleks piirileping kasulik on: see aitab lahendada Peipsi kalurite GPS koordinaatide jama.
See on täiesti lahendatav probleem, et võiks öelda: Tehtud!

[Jaanus2]

Probleem on ikka natuke laiem - Tartu rahu ei kehti Venemaa arvates, sest Eesti astus kõigiti seaduslikult 1940.a. N. Liitu ja 1991.a. sealt välja, okupatsiooni ei ole olnud. See tähendab, et soodsa olukorra tekkides võime taas oodata aktsiaseltsi Eesti Vabariik vaenulikku ülevõtmist, sest kui kõik oli korras, siis võib nii ju jälle teha ja jälle on kõik korras - ei piira ei juriidika ega moraal naabrit. Lisaks nendele arvukatele siseasjadesse sekkumise võimalustele, mis selline tõlgendus vabaks jätab. Kas neist midagi kasu on, on iseküsimus, aga neid jääme niikaua tõrjuma, kuni Vene ametlik seisukoht ükskord muutub (kui muutub). Kuni see muutunud ei ole, on tegu Eesti suhtes ebasõbraliku riigiga, kelle suhtes peame olema pidevas valmisolekus halvimaks. Nüüd tahame seadustada omavahelise piiri selle riigiga, kes nii arvab. Isegi omapoolse eriarvamuse kirjalikust fikseerimisest oleme nõus loobuma, mis vaid kergendab Venemaal edaspidi oma seisukoha propageerimist ja õigustamist. Kas asi tasub ikka ära sellistel tingimustel? Mingisugune riiklik väärikus võiks ka Eestil siiski olla (aga võibolla mulle vaid tundub nii).

[tommy]

http://arvamus.postimees.ee/1253238/pau ... i-tahenda/

[Jaanus2]

Ma olen Pauliga täiesti nõus ja ei saa just sellepärast aru, mis siis vahepeal kardinaalselt muutunud on. Et lepingu teksti viidet Tartu rahule vahepeal tekkinud ei ole (seda lubati tegelikult algselt Riigikogu fraktsioonidele), siis peaks jälle tulema mingi preambuli-taoline avaldus ja trall algaks otsast peale. Sest Venemaa juuresolekul ei tohi Tartu rahu mainida - vastasel juhul ei peaks tal olema midagi ka selle lepingus mainimise vastu, eriti pärast seda, kui on maha võetud kartus, et maad hakatakse tagasi tahtma. Suund on ikka sinnapoole, et Eestit sunnitakse omaks võtma Venemaa seisukohta - oled vait, järelikult nõus. Et Tartu rahu on lihtsalt üks ajalooline sündmus, mille aastapäeva igal aastal võib tähistada, nagu ka Jüriöö ülestõusu ja Pariisi Kommuuni aastapäeva. Juriidiliselt kehtetu, ei kehti ka see igavese iseseisvuse punkt, sest ka sinna võib taas 50-aastase või 100-aastase vahe sisse teha soovi ja võimaluse korral.

[Kapten Trumm]

Huvitav küll, miks siis see Tartu rahu teema eelmine kord asjale kriipsu peale tõmbas?
Kui see on (väidetavalt) üks tühine ja kaheldava sisuga formaalsus?

[tommy]

Et Tartu rahu on lihtsalt üks ajalooline sündmus, mille aastapäeva igal aastal võib tähistada, nagu ka Jüriöö ülestõusu ja Pariisi Kommuuni aastapäeva. Juriidiliselt kehtetu, ei kehti ka see igavese iseseisvuse punkt, sest ka sinna võib taas 50-aastase või 100-aastase vahe sisse teha soovi ja võimaluse korral.

Mina ei näe küll kusagil seda, et Eesti riik kuidagigi Tartu rahu tähtsust vähendaks.
Pigem vastupidi. Seda, et eelmainit leping on kogu Eesti riikluse alus, millel põhineb kogu riiklik juriidika, kodakondsus- ja omandisuhete poliitika. Mida pidevalt rõhutatakse.
Tartu rahu on ennekõike meie asi.
Venemaa arvamus sellest on nende probleem.
Meeldib see neile või mitte.