Eesti Vabariigi põhiseaduse kehtivus?

[Kapten Trumm]

Täielikult omas mullis elame või? Seda mittekodanike küsimust on tõstatatud juba viimased pea 20 aastat. Eriti jõuliselt just 1995-2000 perioodil. Praeguseks kõlavad taolised MID-i avaldused juba punnitatult ja naljakalt. Plaat on juba maha käinud. Nad ise saavad vist ka juba sellest aru.

Kas ma olen väitnud, et VF pool pole selle vene vähemuse teemat (mille üks osa on mittekodanikud) tõstatanud?
Omaarust mitte.

Vahe ju selles ongi, kas EV eksisteerib subjektina aastast 1918 (mida kinnitas NV-ga sõlmitud Tartu rahu) või eksisteerib subjektina alates 1991.
Viimasel juhul tähendab, et siinseid elanikke tuleb kohelda võrdselt (vähemalt neid, kes ENSVst- EV-sse sattusid) ja muuhulgas võimaldada ka mittekodanikele kodakondsus ja nii edasi.
Mitte nii, et teatud seltskond sai EV kodakondsuse automaatselt ja teine seltskond mitte. Esimesel juhul oli vahepealne NSVL okupatsioon ja siia asustatud muulased oli okupantide kolonisatsioon võõral maal ning me ei võlgne neile "vabastajatele" mitte midagi - tahavad kodakondsust, õppigu keel selgeks ja õiendagi vajalikud eksamist (vähemalt VF ei saa seda eriti tõsiselt nõuda, kuigi jah, nõuab niisamagi).

Ükskõik, kuidas meie omaarust arvame, juhtub see, et selle kaardi korjab VF järgmisel sobival hetkel üleks ja seda võtmes, et nüüd on uus piirileping, mis pole seotud Tartu rahuga, järelikult eestlased ise legaliseerisid oma 1991 tekkinud subjekti staatuse.

Seda "vähemuse teemat" pole aga vaja vähemuse enda, vaid VF suurimperialistlike huvide pärast.
Läbi vene vähemuste õiguste kasvu on võimalik tugevdada Moskva mõjujõudu siin toimuva üle.

Venemaa arvamus sellest on nende probleem.
Meeldib see neile või mitte.

Suur oskus on näha rohkem kui 1 samm ette.
Piirileping "rahuta" võetakse vähemagi kahtluseta Moskvas üles kui Eesti poolne 1991-edasi subjekti seisuse de facto tunnistamine.
Praegu on Kremli "tõde" ja Tallinna tõde vastastikku.
Kas kohe või sobival hetkel, sõltub asjaoludest. Mittekodanike teemale valab see samuti tubli sortsu bensiini lõkkesse.

[Actual]

Globe jutt on kohati idealistlik oma "suveräänsustega" riigil otsustada ja kirjutada mida tahes. Selle loogika järgi on ka Venemaa Föderatsiooni võõrandamatu ja suveräänne õigus Tartu rahu ära unustada
Märkimistvääriv osa artiklis on EL-i ja NATO alati olnud tahe, et Eesti-Venemaa piir oleks selge ja kokkulepitud.

Et Tartu rahu on lihtsalt üks ajalooline sündmus, mille aastapäeva igal aastal võib tähistada, nagu ka Jüriöö ülestõusu ja Pariisi Kommuuni aastapäeva. Juriidiliselt kehtetu, ei kehti ka see igavese iseseisvuse punkt, sest ka sinna võib taas 50-aastase või 100-aastase vahe sisse teha soovi ja võimaluse korral.

Kui peamiseks mureks on ainult juriidiline kehtivus, siis ei ole ju üldse probleemi. Venemaa võiks Eesti Vabariigi kupatada kogu presidendi pere - ATV-de ja teiste toredate institutsioonidega päris viisakalt ja rahumeelselt eksiili ja pidagu me seal oma riiki kasvõi sajandeid
Ka eksiilis võib riik olla hästi juhitud, ajada avatud majandus- ning konservatiivset rahanduspoliitikat ning eelarve tasakaalu saab samuti paigas hoida - pealegi eksiilis võib riigi pidamine olla veelgi õhem ja efektiivsem, kindlasti EL-i aga võibolla ka maailma efektiivseim Sai 50 aastat juba sai riiki eksiilis juriidiliselt elus hoitud saate ka tulevikus, võib Venemaa meile öelda

Mina ei saa midagi parata aga mulle tundub Venemaa seisukoht tervemõistuslikum ja loogilisem. Tartu Rahu on üks ajalooline dokument, millega loodi Eesti Vabariik (nii juriidiliselt, kui faktiliselt) - isegi kui lepingutekstide originaalid ära põletada, jääb ajalooline fakt kehtima. See, et Eesti Vabariik on oma riikluse pannud (täna ja ka tulevikuks) juriidiliselt sõltuvusse ühest ajaloolisest lepingust .. see on ütleme nii, - oma viga või minu nägemuses viisakalt öeldes, mitte eriti tark tegu. Targemad riigid ja impeeriumid on oma riikluse tagatiseks pannud jumaliku tahte või vähemalt rahva tahte, kes sellel maal elavad ja on otsustanud oma riiki pidada. Aga Eesti muidugi ei saa riikluse alustalasid usaldada looja ehk jumaliku tahte hoolde või veel hullem, rahva tahte hooleks jätta
Veel napakam on see Tartu Rahu riiklik ülistamine. See on täpselt selline lapsik ja primitiivne käitumine, kus ajaloost nopitakse välja omale soodne leping ja kuulutatakse selle kehtivust, samal ajal ebasoodsad lepingud (nt baaside leping, NSVL astumine) kuulutatakse kuritegelikeks, kehtetuteks ja tahetakse ära unustada, et need nagu olemas olnudki oleks Ja samal ajal heidame Venemaale ette, et Venemaa tahab vähendada Tartu rahu tähendust ja tuletab meelde NSVL astumise lepingut. Miks ei või Venemaa väita, et Tartu rahu oli neile pealesunnitud leping ja ilma sõjaliste tollaste realiteetideta nad seda lepingut sõlminud ei oleks. Samamoodi, kui meie tahame ära unustada baaside lepingu või NSVL astumise lepingu ning väidame, et need olid meile "peale sunnitud". Miks üks "peale sunnitud" leping peab olema kehtivam, ja teine mitte.
Miks peab üks rahvas tahtes omal maal pidada oma riiki, peab panema oma riigi sõltuvusse mingist ajaloolisest lepingust ühe suure vaenuliku naabriga, kes saab meie riiklust kõigutada või vähemalt meie riikluse üle irvitada vaid sellest lepingust demonstratiivselt mitte pidades.
De facto ei taga ükski leping ühegi riigi igavikulikku kestmist. Läbi ajaloo ka jumalikud impeeriumid tolmuks kadunud ja on tark arvata, et ka tänased riigid ei kesta igavesti.
Ainuke eeldus või ka garant oma riigiks, on rahvas ja selle rahva tahe, kui ei ole enam rahvast (pika ajaline negatiivne demograafia ehk väljasuremine) või kaob tahe (aina rohkem ja rohkem EL-iga jagatud suveräänsus, väljaränne jne), kaob mõte ka oma riigi pidamisel.
Poliitikute ja muidu tegelaste rind ees särki rebiv Tartu rahu kaitsele paiskumine paistab, kui asendustegevus, kui müra, mille sisuline seos meie riikluse tulevikku on küsitav, kui mitte väärtusetu. Särgirebijad võivad vanaduses ebameeldivalt tõdeda, et vaatamata ennastsalgavale Tartu rahu kaitsele, uued põlvkonnad kas ei oska nende "võitlust" hinnata, või ei olegi neid hindajaid enam palju järgi, neid on vähe ja neistki suur osa ei ela enam oma riigis. Jääb ainult juriidiline kest Eesti Vabariik, riiuliinstitutsioon - on's sel siis tähtsust mis kaustas seal see Tartu rahu lepingutekst on, kas 'ajaloolised dokumendid' või "kõige tähtsamatest tähtsamas" kaustas.

[Kapten Trumm]

Probleemi lahendus algab põhiküsimustest, nt kas VF on Eestile sõbralik või vaenulik riik?
Mina mäletan küll üsna vähe neid perioode, kus venelastega on saanud konstruktiivselt ja "üllatusteta" asju ajada.
Võibolla, et kordoni või piiripunkti ülemate tasemel asi täitsa toimib ja on toiminud kogu aeg.
Kui ongi mingi rahulikum periood, siis üleöö tuleb mingi plärakas ikka ära, on seda siis puidutoll, piiripunkti töö muutus (hiigeljärjekorrad) jne.
Igaüks enda jaoks nüüd ise otsustab...

[alban]

"Rahuaktivistide" seisukoht on praegu see, et Eesti Vabariigi olemasolu ja kestmine sõltub sellest kas Vene Föderatsioon tunnustab Tartu rahulepingut või mitte. Selline seisukoht on juriidilises mõttes väär. On olemas selline asi nagu rahvaste enesemääramisõigus. Eesti territooriumi elanikkond on seda rakendanud ja kuulutuanud 24. veebruaril 1918 välja iseseisvuse. Tartu rahuga ei loodud Eesti Vabariiki vaid sellega lõpetati vaenutegevus nõukogude Venega ja toimus Eesti riikluse tunnustamine. Juriidilises mõttes ei ole Vene Föderatsioon see isik kes saaks öelda kas Eesti Vabariik eksisteerib või mitte. Sõltumata sellest kas Vene Föderatsioon või ükskõik milline idapoolne riiklik moodustis tunnustab või ei tunnusta Tartu rahulepingut, ei muuda see mitte mingilgi viisil Eesti Vabariigi olemasolu. See ei ole Tartu rahulepinguga mitte kuidagi seotud. Praktikas on neil jõudu seda muidugi muuta aga siis ei takista seda neil tegemast ka Tartu rahuleping.

See, et põhiseaduses on Tartu rahu üldse mainitud on oma aja laps ja see ei ole põhjus miks me peaks piiriküsimustes võtma täna nii jäiga positsiooni ja Tartu rahust kümne küünega kinni hoidma. See kui me sõlmime täna Vene Föderatsiooniga piiritehnilise kokkuleppe piiri kulgemise kohta looduses ehk valame õiguslikku vormi de facto olukorra, siis kas sellest muutub meie riiklik staatus? Ei muutu. Või tahab keegi öelda, et meil on võimalus de facto Tartu rahu järgsed territooriumid tagasi saada? Unistagu edasi.

Ei 2005. a kokkuleppes ega ka praeguses ei ole juttu Tartu rahust. Spetsialistid on öelnud, et kokkuleppe praeguses sõnastuses ei teki sellist juriidilist probleemi, et seda võiks meile ebasoodsalt tõlgendada. Seega milles probleem?

Eesti iseseisvust on tunnustanud rohkem riike kui ainult üks. Ja kui see üks otsustab seda tunnustamist rikkuda, siis on asjad maailmas juba nii hullud, et Tartu rahu või piirileping ükskõik millises sõnastuses ei mängi enam mitte mingisugust rolli.

[Kapten Trumm]

See, et põhiseaduses on Tartu rahu üldse mainitud on oma aja laps ja see ei ole põhjus miks me peaks piiriküsimustes võtma täna nii jäiga positsiooni ja Tartu rahust kümne küünega kinni hoidma. See kui me sõlmime täna Vene Föderatsiooniga piiritehnilise kokkuleppe piiri kulgemise kohta looduses ehk valame õiguslikku vormi de facto olukorra, siis kas sellest muutub meie riiklik staatus? Ei muutu. Või tahab keegi öelda, et meil on võimalus de facto Tartu rahu järgsed territooriumid tagasi saada? Unistagu edasi.

Küsimus polegi ju olnud riikliku staatuse muutumises, vaid kuida VF sellest aru saab ja kuidas tõenäoliselt ära kasutab!

Muutub vaid see, et et me teeme VF-le kaks olulist kingitust, ise midagi vastu saamata (kui nende kingituste tagajärgi mitte arvestada):
1. kaob üks tõke VF-EL viisaleevenduste teelt (mida venelased juba ammu ajavad)
2. anname Kremlile järgmiseks aktsiooniks ise kondi hambusse ("näe, eestlased ise tunnistasid lahtiütlemist Tartu rahust ja kinnitasid enda olemist 1991 subjektiks").

Mis Eesti vastu saab?
Et VF kodanikud saavad kooserdada kontrollimatult mööda Baltikumi ringi, võib olla kahe otsaga küsimus.
Aprillimäsu taolises keskkonnas olnuks ilmselt hulka suurem probleem, kui mingid "vabastajad" oleks siia kohale vajuma hulgi asunud.

[Jaanus2]

Kõike ei maksa ka ühte patta panna - baaside leping oli tähtajaline, lisaks lubati austada kehtivat korda, Tartu rahugi leidis äramainimist. Liitu astumine - rikuti juba valimiskorda, muust rääkimata (sellest on pikalt kirjutatud). Järjepidevuse säilimine - eksiilvalitsus oli vist vaieldav ja ebaoluline ses asjas, tähtis oli kodanikkonna säilimine ja tahe. Seega ikka rahva tahe oli peamine. Kui see rahvas on nüüd nõus, et vormistame piiri ära (saab kaelast ära!) ja tühja sest Tartu rahust ja järjepidevusest enam (piisavalt ebaoluline, et Venemaalt nõuda), siis peab üksikindiviid nõustuma, sest rahva hääl on jumala hääl. Tartu rahu ja sellest tulenev oli siiski kahepoolne ja kui ühe poole tunnustust (isegi kaudset) enam ei ole, siis ongi leping lõplikult surnud. Ühepoolselt kehtivaid lepinguid ei ole (vist).

Miks ollakse nii kindlad, et piirilepingut ei saa meile ebasoodsalt tõlgendada? Eelmine kord leiti vajadus lisada ratifitseerimisseadusele preambul, et seda vältida. Kuuldavasti on nüüd lisatud lepingule ainult kaks lauset - et puudutab ainult piiri (aga mida piiri kohta käiv leping ikka puudutama peaks, kui seal muust juttu ei ole) ja et pole territoriaalseid pretensioone - veidi segane, aga käib vist tulevase muudetud ENSV-lt päritud piirijoone kohta. Ongi kõik - Tartu rahu ja järjepidevust ei mainita, isegi preambulas mitte - ma küll venelasena arvaksin, et eestlased on lõpuks aru pähe võtnud ja aru saanud, et Tartu rahu on ikka üks ajalooline dokument lihtsalt ilma igasuguse juriidilise mõjuta. Omakeskis eestlased sellest küll räägivad oma tähtpäevadel, aga mis teistel sellest. Juhan Liiv rääkis ka, et on Poola kuningas.

[alban]

Muutub vaid see, et et me teeme VF-le kaks olulist kingitust, ise midagi vastu saamata (kui nende kingituste tagajärgi mitte arvestada):
1. kaob üks tõke VF-EL viisaleevenduste teelt (mida venelased juba ammu ajavad)
2. anname Kremlile järgmiseks aktsiooniks ise kondi hambusse ("näe, eestlased ise tunnistasid lahtiütlemist Tartu rahust ja kinnitasid enda olemist 1991 subjektiks").

1) Kas Eesti ja VF vaheline piirilepingu puudumine on tõesti selleks põhjuseks, miks ei ole täna EL ja VF vahelist viisabadust? Või on äkki mingeid muid põhjuseid?

2) Mis on selle tõlgenduse väljendus igapäevaelus kui VF arvab, et Eesti on 1991 tekkinud riiklik moodustis ja meie arvame, et me oleme 1918 tekkinud riigi õigusjärglased? Mis muutub sinu, minu ja meie kõigi igapäevaelus sellest kui VF nii arvab? Minu arvamus, et midagi ei muutu, elu läheb edasi nii nagu ta siiani läinud on.

[Kapten Trumm]

Einoh, nagu peaga vasta seina

)1. Kas Eesti ja VF vaheline piirilepingu puudumine on tõesti selleks põhjuseks, miks ei ole täna EL ja VF vahelist viisabadust? Või on äkki mingeid muid põhjuseid?

Kas ma olen tõesti väitnud, et see AINUS või PEAMINE põhjus on? Küll aga üks probleemidest nimekirjas, mis MID-is laual on.

2) Mis on selle tõlgenduse väljendus igapäevaelus kui VF arvab, et Eesti on 1991 tekkinud riiklik moodustis ja meie arvame, et me oleme 1918 tekkinud riigi õigusjärglased? Mis muutub sinu, minu ja meie kõigi igapäevaelus sellest kui VF nii arvab? Minu arvamus, et midagi ei muutu, elu läheb edasi nii nagu ta siiani läinud on.

Esialgu ei muutu midagi. Võibolla ka edasise 5 aastaga.
Küll aga annab see "Eesti allkiri" paberil võimaluse vehkida selle ärakulunud "vähemusrahvuste probleemiga" edasi Amnesty Internationalis, EL-s jne.
Tõstatada järgmisi küsimusi ja mina arvan küll, et kui ühel päeval Savieedik peaministriks saab või kallid hallipassimehed õigeteks meesteks saavad, hakkab see vägagi meie elu mõjutama. Tõsi, võib juhtuda, et ei saa. Sellisel juhul jääb aga küsimus, miks siis RK aastal 2005 nii "ebaküps" oli ja sellise suurepärase piiritehnilise võimaluse käest lasi, kui see Tartu rahu mingit lisaväärtust ei anna ja kuidas nüüd 8 aastaga "küpsus" tekkinud on (eriti kui vahepeal oli 2007. aasta)

Tulevikku me ette näha ei suuda, seega oleks hea omada valikuvõimalusi.
Noh, näiteks avastatakse Arktikas suur naftavaru ja toornafta (ning selle asendukaupade) hind langeb 2 korda ja VF satub probleemidesse.
Võibolla on nad siis nõus ka Tartu rahule alla kirjutama

[Actual]

Kõike ei maksa ka ühte patta panna - baaside leping oli tähtajaline, lisaks lubati austada kehtivat korda, Tartu rahugi leidis äramainimist. Liitu astumine - rikuti juba valimiskorda, muust rääkimata (sellest on pikalt kirjutatud).

Eks see olegi loogika küsimus natuke, ühtepidi väidetakse, et a'la "baasideleping&liitu astumine" ei kehti seepärast, et lepingut rikuti... aga Tartu rahuleping kehtib, vaatamata sellele, et lepingut rikuti totaalselt
Rahva nõusolekut või mittenõusolekut piiriküsimuses ei saa vist arvestada, kas mingi seaduse järgi välislepingutes rahva arvamust lihtsalt "ei kuulata"

Kood: Vali kõik

§ 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.

On olemas selline asi nagu rahvaste enesemääramisõigus. Eesti territooriumi elanikkond on seda rakendanud ja kuulutuanud 24. veebruaril 1918 välja iseseisvuse.

Minu arvates rahvaste enesemääramise õiguse vahel ja riikliku iseseisvuse/iseseisvumise vahel otsene seos puudub, võivad olla seotud aga pigem mitte. Kuipalju riike on tekkinud moodsa enesemääramise alusel ja kuipalju muudel viisidel, seda ma ei tea.
Piltlikult öeldes ka Venemaa Föderatsiooni territooriumil on rahvaid kes on end enesemääratlenud ja nende enesemääratlemist eraldi rahvusena tunnustab ka Venemaa Föderatsioon, aga kui nad kuulutavad "enesemääramise alusel" välja oma riigi siis, see ei saa kuidagi teoks.
Samamoodi, kui homme kuulutaksid setod või võrokesed enesemääramise alusel välja oma riigi, siis see ei tähendaks automaatselt nende neile rahvaste enesemääramise alusel oma iseseisva riigi teket
Ka ükski rahvusvaheline konventsioon ega õigusakt ei näe seost "rahvaste enesemääramise õigus" = õigus iseseisvale riigile. Ja selline seos ei saa ka kunagi teoks, meenutades, et ka vanad demokraatiad sõdivad vajadusel relvaga tärkava "uue riikluse vastu", kui meenutada baskide või iirlaste püüdlusi.

[alban]

2) Mis on selle tõlgenduse väljendus igapäevaelus kui VF arvab, et Eesti on 1991 tekkinud riiklik moodustis ja meie arvame, et me oleme 1918 tekkinud riigi õigusjärglased? Mis muutub sinu, minu ja meie kõigi igapäevaelus sellest kui VF nii arvab? Minu arvamus, et midagi ei muutu, elu läheb edasi nii nagu ta siiani läinud on.

Esialgu ei muutu midagi. Võibolla ka edasise 5 aastaga.
Küll aga annab see "Eesti allkiri" paberil võimaluse vehkida selle ärakulunud "vähemusrahvuste probleemiga" edasi Amnesty Internationalis, EL-s jne.
Tõstatada järgmisi küsimusi ja mina arvan küll, et kui ühel päeval Savieedik peaministriks saab või kallid hallipassimehed õigeteks meesteks saavad, hakkab see vägagi meie elu mõjutama. Tõsi, võib juhtuda, et ei saa. Sellisel juhul jääb aga küsimus, miks siis RK aastal 2005 nii "ebaküps" oli ja sellise suurepärase piiritehnilise võimaluse käest lasi, kui see Tartu rahu mingit lisaväärtust ei anna ja kuidas nüüd 8 aastaga "küpsus" tekkinud on (eriti kui vahepeal oli 2007. aasta)

Tulevikku me ette näha ei suuda, seega oleks hea omada valikuvõimalusi.
Noh, näiteks avastatakse Arktikas suur naftavaru ja toornafta (ning selle asendukaupade) hind langeb 2 korda ja VF satub probleemidesse.
Võibolla on nad siis nõus ka Tartu rahule alla kirjutama

Määratlemata kodakondsuseta isikute küsimus on Eesti siseriiklik küsimus. Kui sa tähele pole pannud siis 1992. a alates on VF seda trummi tagunud igas võimalikus ja võimatus kohas/organisatsioonis ja tulemus on ümmargune null. Ei ole see takistanud Eesti liitumist EL-i, NATO, ÜRO ega ühegi teise organisatsiooniga. Nagu kasutaja Tommy eelnevalt viitas, siis see on kulunud kaart millega enam mängida ei saa. Kuivõrd kodakondsuse teema on siseriiklik küsimus, siis selle, et neile kodakondsus anda, võib otsustada iga valitsus ja VF arvamus, et Eesti Vabariik tekkis 1991, ei oma selle juures mitte mingisugust tähtsust.

Ma ütlen siis selle välja mida enamus öelda ei julge - kui kardetakse, et Venemaa okupeerib taas Eesti, siis see sõltub üksnes maailmapoliitika olukorrast ja Venemaa tahtest. Kui olukord on nii kaugel, siis ei oma mitte mingisugust tähtsust kas Tartu rahu on ning kas Eesti tekkis 1918 või 1991 või mida keegi nendest asjadest arvab. Siis oleme lihtsalt fakti ees ja lepingutele ei ole siis enam aega mõelda. Kuna reaalsuses neid Tartu rahu järgseid maatükke enam tagasi ei saa, siis ei ole mõtet ka naeruväärset jonni ajada piiritehnilise lepingu sõlmimise vastu, sest Tartu rahu mainimine või mittemainimine ei muuda reaalpoliitikat mitte kuidagi.

[Kapten Trumm]

See, et piirileppest või Tartu rahust meie julgeolek halvas seisus faktiliselt ei sõltu, on mulle hästi selge (eespool kirjutatud kah). Siit ka küsimus, et miks sellega nüüd kiire on.
Sestap paneb mind imestama, et milleks 2005 see asja põhja laskmine.
Seda enam, et inimesed Eesti välispoliitika eesotsas olid 2005 samad mis täna.

[alban]

On olemas selline asi nagu rahvaste enesemääramisõigus. Eesti territooriumi elanikkond on seda rakendanud ja kuulutuanud 24. veebruaril 1918 välja iseseisvuse.

Minu arvates rahvaste enesemääramise õiguse vahel ja riikliku iseseisvuse/iseseisvumise vahel otsene seos puudub, võivad olla seotud aga pigem mitte. Kuipalju riike on tekkinud moodsa enesemääramise alusel ja kuipalju muudel viisidel, seda ma ei tea.
Piltlikult öeldes ka Venemaa Föderatsiooni territooriumil on rahvaid kes on end enesemääratlenud ja nende enesemääratlemist eraldi rahvusena tunnustab ka Venemaa Föderatsioon, aga kui nad kuulutavad "enesemääramise alusel" välja oma riigi siis, see ei saa kuidagi teoks.
Samamoodi, kui homme kuulutaksid setod või võrokesed enesemääramise alusel välja oma riigi, siis see ei tähendaks automaatselt nende neile rahvaste enesemääramise alusel oma iseseisva riigi teket
Ka ükski rahvusvaheline konventsioon ega õigusakt ei näe seost "rahvaste enesemääramise õigus" = õigus iseseisvale riigile. Ja selline seos ei saa ka kunagi teoks, meenutades, et ka vanad demokraatiad sõdivad vajadusel relvaga tärkava "uue riikluse vastu", kui meenutada baskide või iirlaste püüdlusi.

Sul on põhimõtteliselt õigus. Rahvaste enesemääramise õigus sisaldab endas kahte komponenti. Üks on enese määratlemine etnose mõistes s.t kas olen poolakas, setu või bask. Teine tähendus on enesemääratlus poliitilises mõttes. Meie väikerahvana peaksime teadma ja tundma seda, et enesemääratlus etnosena võiks ja peaks kaasa tooma ka enesemääramise poliitilisel kujul aga kahjuks ei sõltu selle realiseerimine ainult etnosest. See, et eksisteerib selline väikeriik nagu Eesti Vabariik, on omamoodi ime ja selle teoks saamisel langes kokku tohutult õnne, soodne rahvusvaheline poliitiline olukord ja etnose soov.
Rahvaste enesemääramise õigusest räägib ÜRO põhikiri ja ÜRO liikmed on võtnud kohustuse seda järgida ja edendada. Peamne etnosepõhine riikide teke langes I MS järgsesse aega, seejärel oli teine laine Aafrika riikide isesesivumine (teatud reservatsioonidega kus piire tõmmati kohati suht suvaliselt etnost järgimata) ja viimastest aegadest meenub kohe Eritrea ja Ida-Timor.
Šotimaa ja Baskimaa iseseisvumine ei ole seega võimatu, vaja ainult rahva tahet ja soodsat poliitilist olukorda.

[alban]

See, et piirileppest või Tartu rahust meie julgeolek halvas seisus faktiliselt ei sõltu, on mulle hästi selge (eespool kirjutatud kah). Siit ka küsimus, et miks sellega nüüd kiire on.
Sestap paneb mind imestama, et milleks 2005 see asja põhja laskmine.
Seda enam, et inimesed Eesti välispoliitika eesotsas olid 2005 samad mis täna.

Põhja ei lasknud seda meie vaid Putin. Piirileping ei sisalda midagi Tartu rahust. Viide Tartu rahule tuli alles Eesti poolses ratifitseerimise seaduses. Rahvusvahelises õiguses on primaarne leping ise, mitte selle ratifitseerimise seadustes toodu. Seega oleks vabalt võinud tekkida olukord kus meie viitame oma seaduses Tartu rahule ja VF oleks võinud viidata Batu khaanile või 1991 aastale aga rahvusvahelise õiguse mõttes poleks see muutnud allkirjastatud piirilepingute sisu. Põhjust tuleb otsida VF sisepoliitikast ja ka meie omast. Mina ei oleks ratifitseerimisseadusesse seda viidet pannud aga sisepoliitiliselt peeti seda tollal vajalikuks. Täna on lepingut täiendatud selliselt, et see on vastuvõetav mõlemale poolele ja väidetavalt on VF-is ka soodne olukord selle lepingu sõlmimiseks (valimisi pole lähiajal tulemas).

[rbl]

Milleks üldse oli vaja seal ratifitseerimise seaduses eraldi seda viidet Tartu rahule? Et omalt poolt jätkuvalt legaliseerida kurjategijaid kui Venemaa seaduslikke valitsejaid?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=28913175

[Reigo]

Milleks üldse oli vaja seal ratifitseerimise seaduses eraldi seda viidet Tartu rahule?

Maseojudiidide vandenõu.