Kas N Liidus oli ka midagi head?

[mx77]

).


Kui ei ole tööjõudu, siis nad ei tule, olgu maine kuitahes kõrge. Tööjõu puuduse taha iga kõrgtehnoloogilise tootmissrevolutsiooni katse täna lähebki, soovides rajada nt autotehas 5000 töökohaga on täna Eestis võimatu, selleks tuleb ka tööjõud sisse vedada. Seda on täna lihtsam teha Ida-Euroopa tööstuspiirkondades ja Venemaal, kus on/olid terved tööstuslinnad, kus ei olnud sobivat tööd. Maine loeb muidugi kah (eelkõige riiklik poliitika). Praegune maksupoliitika soosib siia pigem kehvema lisaväärtusega allhanke toomist, kuid emafirma (sh suurima lisaväärtuse allika) jätmist kodumaale, sest raha on siit maksuvabalt välja lihtne viia. Vaadates, kuidas Venemaa on suutnud endale terveid suurtehaseid saada, siis tasub kõrva taha panna, autofirmade tehaste asumine Venemaal on tingitud maksupoliitikast ja infra (sh töötajad) saadavusest, seejuures näib, et vilistatakse isegi teatud tõmmata saamise riskidele (mida meil samahea kui pole). Transpordimasinate ja laias laastus masinaehitus on Eestis tegelikult tühi-tähi ja allhange võrreldes sellega, mis ebastabiilse majanduskliimaga Venemaal välisfirmad toodavad.

Niiet pole asi nii must-valge, et eurotsoon ja hea imago ning investorid jooksevad. Kui põhilised tootmissisendid seda ei toeta (palgatase, energia hind, saastemaksed jne jne), siis lihtsalt tõsised tegijad ei tule. Tänases lehes oligi uudis, et börsielekter on Eestis regiooni kalleim....

Sa Trumm jätad vahest justkui targa inimese mulje, aga vahest ikka....
Vene keeles öeldakse hui s paltsem sravnivat. Täpselt seesama kehtib sinu autotehaste võrdluse kohta. Esiteks on see välisfirmade otsus puht maksupõhine. Kui on olemas nii suur autoturg, siis sinna tehas ka tehakse. Teiseks uuri veidi kui paljud neist tehastest on ikka päris tehased, aga kui mitmed on sellised kus auto valmis juppidest lihtsalt kokku kruvitakse. Kolmandaks jääb kogu see toodang Venemaale (ehk ka mõnda SNG riiki). Eesti jaoks on oluline siiski ekspordivõimekus. Ja mida nii erilist siis seal Venemaal toodetakse?

PS. Su jutt on ikka väga tuulest tõmmatud. Ei viitsi enam otsida üles seda kohta siin foorumis kus sa eesti masinaehitustööstus ja tema ekspordivõimekust taevani kiitsid. Aga põhujs oli ju lihtne - mina julgesin korra eesti eskpordinäitajates kahelda. Sul oli siis ju kohe vaja vastu vaielda.

PPS. Korra googledasin, kes on see loll Teureetik/Eesti mees, kes Postimehes oma lolle kommentaare ples paneb. Siis oli kuskil kohas pandud kolm nime ühte ritta - Teureetik alias Voldemar Gross, Kalev Jaik (googleda) ja Kapten Trumm. Tasub mõelda veidi, kui sellisesse ritta pannakse.

[Kapten Trumm]

Nüüd sa panid küll kõvasti puusalt, mees.
Ajalehtede kommentaariumis läbustada pole küll aega.
Mis ei välista seda, et mõni kloun sama nime alt rambivalgusse ei ürita sättida.

[rbl]

Teureetikuga või Voldemar Grossiga pole Kapten Trummil nüüd küll midagi ühist. Mati Kruusimäe on Kapten Trummi nime all varasematel aastatel ikka mitmel pool esinenud. Mis selles siis nii halba on kui inimene oma arvamust avaldab, olgu see siis milline tahes või ongi meil lihtsalt kaks arvamust, minu(partei) arvamus ja vale arvamus?

[Tegelane5]

Ladagi ei töötanud oma kaubikut välja vaid keevitab keresid Lada Largusele, isegi mootorit ei pane nad ise kokku:
http://www.autoevolution.com/news/lada- ... 47557.html
Kuigi neil oleks pidanud nii insenere olema, kui ka riigi toetus + kaitsetollid. Ja ikkagi

[vaoinas]

No meie soov näidata end paremana, suuremana, tugevamana raha lugemata ja mõnikord mõtlemata, kas seda vaja üldse on on üksikisiku, grupi, riigi ja ühiskonna tasemel täitsa sümptomaatiline.
Kui see aur suunata sellele "asjale", millest Arrak räägib, võiks saada oluliselt paremaid tulemusi. See olekski artikli peamine kriitika siitpoolt. Arrak muretseb selle "mulje" pärast, minuarust on küsimus selles, et selle "mulje" pärast on meil fookus juba nihkunudki Potjomkini küla suunas ja tegelikke probleeme me ei märka, rääkimata nendega otsustavast tegelemisest (selleks on probleem "no balls" nagu ta õigesti märgib).

Seega asi täiesti teemasse.
Arrak muretseb mulje ja imago pärast, minuarust tegeletakse täna sellega ülearugi, oleks vaja "asjaga" tegeleda.
Me ei pea igal alal EL pljedestaalil (positiivses mõttes) seisma. Nagu turul 5. kohta hoidev firma ei pea ilmtingimata liidriks pürgima, see ei pruugi lisakasumit anda.
Pigem tuleb muretseda selle üle, et me seal negatiivsel pjedestaalil esirinnas ei trügi.
Statistika alkoholitarbimisest, suitsiididest, meeste tervisest, majandusemigratsioonist per capita - oleksime kõrgel kohal.
Et me ametlikul tasemel seda ignoreerime - ei kaota probleemi või ei lahenda seda.
Poleks nii kindel, et vene naiste poolt väikse palgaga kokku laotav olmeelektroonika või kolkakülades kokku taotavad kaubakastid meid viie rikkama EL riigi hulka viivad.

Eelpool olev Arraku lause on lihtsas põhjuslikus suhtes - lihtsustatuna: Kui teha uus rahareform, siis ei võtaks meid keegi tõsiselt. Teisisõnu, kui me vigurdame siin iga kümne-kahekümne aasta tagant majanduse põhialustega, siis nii ebakindel majanduskliima ilmselt investeerima ei kutsu. Seda ma ka Hillartile ütlesin. Mis hetkest oli sul tarvis Land-Cruiseri, Hugo Bossi ja ärimeeste kekutamisega sisse sõita ja kuidas see konkreetselt minu repliigiga "Kui sa tahad välismaailmale midagi müüa ja seeläbi raha teenida, rikkamaks saada, siis tuleb ikka mõnevõrra tõsiseltvõetav ka olla. See ongi see mulje" haakub, jääb mulle endiselt arusaamatuks. Jah - see, retoorika, mida sa kirjutasid on niigi teada ning nõustun ma sellega, või mitte - selle üle ma vaielda ei taha. Kuid veel kord - sel ei olnud mingit pistmist minu lausega, millele sa justkui vastasid.

A noh, mis seal's ikka - sa võid oma edasi ajada.

[Kapten Trumm]

Ladagi ei töötanud oma kaubikut välja vaid keevitab keresid Lada Largusele, isegi mootorit ei pane nad ise kokku:
http://www.autoevolution.com/news/lada- ... 47557.html
Kuigi neil oleks pidanud nii insenere olema, kui ka riigi toetus + kaitsetollid. Ja ikkagi

Ilmselt pole lugupeetaval erilist ettekujutust, milliseid komponente Venemaal toodetakse.
Pole mõtet korrutada linnalegende "venelased panevad sakslaste taktikepi all saksast toodud osadest autosid kokku ja sedagi kehvasti".
Ei ole ka sissetoodud osadest auto koostamine sedasi, et kari vankasid viinaninast peainseneri käe all muudkui koostab, iga vooltootmisega kaasneb massiliselt insenertehnilisi probleeme, mida peab keegi lahendama. Venemaal toodetakse tänapäeval juba sellise tootja nagu Bosch mootorielektroonika komponente, millest eriti kõrgtehnoloogilisemaks minna pole võimalik.
Venemaale omaselt tehakse seda muidugi kahte moodi - nii litsensi alusel kui ka "mustalt".
Mõistagi erineva kvaliteediga ja probleemidega, aga toodetakse.

Ja nüüd edasi. Tagaveoline Lada kadus tootmisliinilt alles eelmisel aastal (2104 oli vist see viimane tootmises olnud mudel).
Seda fenomeni seletab maksupoliitika, sisseveetavate (st mujal ehitatud autode), sh kasutatute tollimaksustamine.
Aga ka läbiproovitud ja kohaliku infraga sobiv tehnika ning soodne hind (uus 2105 maksnuks Eestis ca 4000 eurot).
Aga point polegi 1960ndate Fiati klooni eluiga, vaid hoopis muu - see, kuidas majanduspoliitiliste otsustega hoitakse omamaist tööstust ja töökohti.
Muidugi on ka selge, et teatud kaitsetollidest alates hakatakse jama tegema. Mitte ei võbiseta teemal mida naabrid arvavad.

Vaadates eilses Postimehes artiklit elektri hindadest (kus hetke hinnas on Eesti börsielekter 2-3 korda kallim kui Skandinaavias), tekib vägisi mulje, et showoff ja käsutäitmine on meil tähtsam kui omamaine konkurentsivõime. Huvitaval kombel Parts, kes rääkis enne elektrituru avanemist, kuidas "turg monopolid paika paneb", on nüüd sel teemal vait kui sukk. Aga väärtusmahukad tootmisharud nagu nimetatud autotööstus on väga energiamahukad, kui autokeresid on siin ehitada liiga kallis (elektrimahukas!), siis ehitatakse neid nt Tsehhis ja edasi tekib küsimus, miks edasiseks kokkupanekuks on vaja neid üldse siia solgutada.

Ja nüüd küsime selle ebameeldiva küsimuse antud valdkonnas - milliseid edasiminekuid on näiteks ette näidata aegunud Narva jaamadele alternatiivse energiaallika saamisel (nähtavasti tuumajaam)? Ühel hetkel maksustatakse see tossamine nii rämedalt, et meil saab elekter olema veel poole kallim. Ja lahenduseks pole tavaelektri tarbijate arvelt peale makstavad tuulegeneraatorid ja paar energiabilandis marginaalse tähtsusega koostootmisjaama.

[mx77]

Mis sa Trumm seda energiatrummi nii kõvasti taod. Kui sa oleksid viitsinud uurida Nordic Pool Spoti varasemaid energiahindu näiteks siis kui Norras olid väga kuivad suved ja hüdroenergiat ei piisanud, siis viskasid ka seal energia hinnad väga lühikeses perioodis lakke. Meil on ka hetkel ühe energiabloki remont ja estlingi remont käimas. See hinnatõus on on hetkeline ja summa summarum aasta keskmist väga ei mõjuta.
Tuumajaam on Eestile lihtsalt liiga kallis. Isegi Soomlased näevad kurja vaeva selle ehituse hinna kontrolli all hoidmisega, esialgsetest kavadest on ehitushind juba oluliselt kallimaks läinud.
Arvestades, et saksamaa tagab oma energiavajaduse suures osas pruunsöe jaamadega (46% kogutoodangust) ja võeti vastu otsus tuumaenergeetika osakaalu vähendada, siis ma arvan et sellel saastemaksu teemal tõmmatakse vaikselt pidurit. Sakslased hakkavad vaikselt aru saama, et kogu see ökojama tapab majanduse konkurentsivõime ära.

[Lemet]

võeti vastu otsus tuumaenergeetika osakaalu vähendada,

Kas see ikka mitte niimoodi polnud, et tuumaenergiast loobutakse sootuks?

http://www.ap3.ee/?PublicationId=e7790e ... 192ab65a31

Mis peaks energiahinna jätkuvat ja järsku kasvu tähendama.

[mx77]

See esialgne otsus oli rohelisest keskkonnaministri läbisurumisele tehtud. Hetkel on jutt pigem selline, et loobume küll aga tähtaegu lükatakse muudkui edasi.

[Motronicus]

Pole mõtet korrutada linnalegende "venelased panevad sakslaste taktikepi all saksast toodud osadest autosid kokku ja sedagi kehvasti".

See pole linnalegend, välja arvatud ehk "kehvasti". Sakslaste tootmiskorraldus ja kvaliteedikontroll tagavad toote (suht) tõrgeteta tootmise ja kvaliteedi. Mitmetel turgudel, kus on kõrged tollimäärad, kuid on (suur) müügipotentsiaal, kasutataksegi komplekteerimistehaseid, ka Venemaal.

Autondus on üks hea näide mitmest valdkonnast, nt alltöövõtust. Palju on mõnes margis üldse seda "originaali"?
Siinkohal üks link abiks (parema lugemiskogemuse saamiseks tasub vaadata vastavat pdf, mis kõrvalt allalaaditav):
http://www.autonews.com/apps/pbcs.dll/a ... z2XUjG8nhr
Tegelikult vääriks alltöövõtuteema ise juba eraldi teemapüstitust, eriti Arraku teema valguses.
Alltöövõtu võtmeküsimus on tegelikult R&D's. Kus see asub?
Eestis on mitmeid välisettevõtete esindusi, kus R&D (mitmetel kõrgtehnoloogiline) on just siia toodud, tööstusrobotid, mikroelektroonika jne.
Kui sellist pilti oma silmaga näed või selle keskel töötad, siis on veidi kummaline lugeda mõnes foorumis, et -> "Meil pole midagi!".

Miks mitte kohalikul kapitalil põhinevat arendust-tootmist vaid välisesindused? Siin on mitmeid põhjuseid, üks on tõsiasi, et turg(inimmälu, -mõistus jms) on (kohati väga) inertne. Jällegi näide autondusest. Kui palju võttis Toyota'l aega, turu (USA, Euroopa) jaoks, nn normaalseks autoks saada?

[Kapten Trumm]

Mis sa Trumm seda energiatrummi nii kõvasti taod. Kui sa oleksid viitsinud uurida Nordic Pool Spoti varasemaid energiahindu näiteks siis kui Norras olid väga kuivad suved ja hüdroenergiat ei piisanud, siis viskasid ka seal energia hinnad väga lühikeses perioodis lakke. Meil on ka hetkel ühe energiabloki remont ja estlingi remont käimas. See hinnatõus on on hetkeline ja summa summarum aasta keskmist väga ei mõjuta.
Tuumajaam on Eestile lihtsalt liiga kallis. Isegi Soomlased näevad kurja vaeva selle ehituse hinna kontrolli all hoidmisega, esialgsetest kavadest on ehitushind juba oluliselt kallimaks läinud.
Arvestades, et saksamaa tagab oma energiavajaduse suures osas pruunsöe jaamadega (46% kogutoodangust) ja võeti vastu otsus tuumaenergeetika osakaalu vähendada, siis ma arvan et sellel saastemaksu teemal tõmmatakse vaikselt pidurit. Sakslased hakkavad vaikselt aru saama, et kogu see ökojama tapab majanduse konkurentsivõime ära.

Tegelikult oli Norra elekter juba krooni ajal meie omast umbes poole odavam (kontrollisin kunagi ekstra).
Teema vajab lihtsalt intensiivset tegelemist. Järgmiste valimiste hääli see muidugi ei mõjuta, küll aga pikemaajalist konkurentsivõimet.
Õnneks on praegu meil kütuseaktsiisid hoitud EL nõutud miinimumtasemel ja hinnatõusu tõukab takka vaid üldine energiakandjate kallinemine.

[Tegelane5]

Ladagi ei töötanud oma kaubikut välja vaid keevitab keresid Lada Largusele, isegi mootorit ei pane nad ise kokku:
http://www.autoevolution.com/news/lada- ... 47557.html
Kuigi neil oleks pidanud nii insenere olema, kui ka riigi toetus + kaitsetollid. Ja ikkagi

Ilmselt pole lugupeetaval erilist ettekujutust, milliseid komponente Venemaal toodetakse.
Pole mõtet korrutada linnalegende "venelased panevad sakslaste taktikepi all saksast toodud osadest autosid kokku ja sedagi kehvasti".
Ei ole ka sissetoodud osadest auto koostamine sedasi, et kari vankasid viinaninast peainseneri käe all muudkui koostab, iga vooltootmisega kaasneb massiliselt insenertehnilisi probleeme, mida peab keegi lahendama. Venemaal toodetakse tänapäeval juba sellise tootja nagu Bosch mootorielektroonika komponente, millest eriti kõrgtehnoloogilisemaks minna pole võimalik.
Venemaale omaselt tehakse seda muidugi kahte moodi - nii litsensi alusel kui ka "mustalt".
Mõistagi erineva kvaliteediga ja probleemidega, aga toodetakse.

Ja nüüd edasi. Tagaveoline Lada kadus tootmisliinilt alles eelmisel aastal (2104 oli vist see viimane tootmises olnud mudel).
Seda fenomeni seletab maksupoliitika, sisseveetavate (st mujal ehitatud autode), sh kasutatute tollimaksustamine.
Aga ka läbiproovitud ja kohaliku infraga sobiv tehnika ning soodne hind (uus 2105 maksnuks Eestis ca 4000 eurot).
Aga point polegi 1960ndate Fiati klooni eluiga, vaid hoopis muu - see, kuidas majanduspoliitiliste otsustega hoitakse omamaist tööstust ja töökohti.
Muidugi on ka selge, et teatud kaitsetollidest alates hakatakse jama tegema. Mitte ei võbiseta teemal mida naabrid arvavad.

Ma mõtlesin pigem seda, et kaitsetollidega hingetõmbe aja andmise all ei ole autotööstus lääne omaga võrreldavaks arenenud. 4000 euroga ei ostaks keegi 01-07t, kui kasutatud lääne autod saadaval on. Nagu naabrite arvamus, ei koti ka omamaalaste arvamus-youtube'is on videoid, kus venelased üllatunud kui odavad on kasutatud autod Saksas.

[Kapten Trumm]

Ilma siseturu kaitsemeetmeteta oleks vene autotööstus täna räägitav vaid mineviku vormis. Vaevalt vaimustanuks ka Venemaal kedagi taoline saatus nagu sai osaks nt AZLK tehasele Moskvas.
Paari aastaga meenutas endine hiigeltehas Hiroshimat. Seal oli õnneks miljonilinn ümberringi ja tööd jagus ka mujal. Aga mis saanuks monofuntsionaalsetest asulatest nagu Togliatti (või mis nimega ta täna on) või suht tehasekesksetest nagu Gorkii, Uljanovsk? Rääkimata agregaatide tootjatest nt Ufaas jne?

Juhtunuks see, mis juhtus meil Võhmas, Orul, Sondas ja teistes monofuntsionaalsetes asulates.

[mx77]

Mis sa Trumm seda energiatrummi nii kõvasti taod. Kui sa oleksid viitsinud uurida Nordic Pool Spoti varasemaid energiahindu näiteks siis kui Norras olid väga kuivad suved ja hüdroenergiat ei piisanud, siis viskasid ka seal energia hinnad väga lühikeses perioodis lakke. Meil on ka hetkel ühe energiabloki remont ja estlingi remont käimas. See hinnatõus on on hetkeline ja summa summarum aasta keskmist väga ei mõjuta.
Tuumajaam on Eestile lihtsalt liiga kallis. Isegi Soomlased näevad kurja vaeva selle ehituse hinna kontrolli all hoidmisega, esialgsetest kavadest on ehitushind juba oluliselt kallimaks läinud.
Arvestades, et saksamaa tagab oma energiavajaduse suures osas pruunsöe jaamadega (46% kogutoodangust) ja võeti vastu otsus tuumaenergeetika osakaalu vähendada, siis ma arvan et sellel saastemaksu teemal tõmmatakse vaikselt pidurit. Sakslased hakkavad vaikselt aru saama, et kogu see ökojama tapab majanduse konkurentsivõime ära.

Tegelikult oli Norra elekter juba krooni ajal meie omast umbes poole odavam (kontrollisin kunagi ekstra).
Teema vajab lihtsalt intensiivset tegelemist. Järgmiste valimiste hääli see muidugi ei mõjuta, küll aga pikemaajalist konkurentsivõimet.
Õnneks on praegu meil kütuseaktsiisid hoitud EL nõutud miinimumtasemel ja hinnatõusu tõukab takka vaid üldine energiakandjate kallinemine.

???
2009 2010 2011
eesti 0,092 0,100 0,104
norra 0,156 0,191 0,187

allikas: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statis ... _consumers

[Kapten Trumm]

2004 suvel maksis Oslost 30 km asuv 15 töötajaga firma kWh eest meie rahas 48 senti, samal ajal mõnevõrra suurem ettevõtmine Eestis maksis 80 ringis.