Naised sõjaväes
Re: Naised sõjaväes :)
Leelo-leelo...Ida-Saksas(ei saa küll aru, miks see siia toodi? Või ei tee lugupeetav vahet GSVG(Группа советских войск в Германии) ja GSVSK(Группа Советских Военных Специалистов на Кубе vahel?? Sai ju isegi viide juurde nikerdatud...) teenis läbi segade ikka TUNDUVALT rohkem kui sada eestlast. Isegi mina võin oma tutvusringkonnast kümme-kaksteist üles lugeda. Ja suuruke siis see minu tutvusringkond oli. Ainuüksi ühestainsast tankiutšepkast läks ühe prisõvi nägusid sinna inimest kolmkümmend. Korraga. Et oli raske. No aga üht ÕIGET eesti meest poleks ju sedasorti pskesed takistused saanud segada. Olgu, Saksamaal oli raske, Berliinis müür vahel ja puha. Aga Kuubal? Mul siin üks sealteeninu käepärast, küsisin, et kas ei tulnud ka mõtet. Vastu küsiti, et MILLEKS?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Naised sõjaväes :)
Jah tunnistan, et venekeelsed akronüümid pole mu igapäevane keel ja ei hakanud kontrollima selle sisu. Algus tundus tuttav ja eeldasin ekslikult Ida-Saksat.Lemet kirjutas:Leelo-leelo...Ida-Saksas(ei saa küll aru, miks see siia toodi? Või ei tee lugupeetav vahet GSVG(Группа советских войск в Германии) ja GSVSK(Группа Советских Военных Специалистов на Кубе vahel?? Sai ju isegi viide juurde nikerdatud...) teenis läbi segade ikka TUNDUVALT rohkem kui sada eestlast. Isegi mina võin oma tutvusringkonnast kümme-kaksteist üles lugeda. Ja suuruke siis see minu tutvusringkond oli. Ainuüksi ühestainsast tankiutšepkast läks ühe prisõvi nägusid sinna inimest kolmkümmend. Korraga. Et oli raske. No aga üht ÕIGET eesti meest poleks ju sedasorti pskesed takistused saanud segada. Olgu, Saksamaal oli raske, Berliinis müür vahel ja puha. Aga Kuubal? Mul siin üks sealteeninu käepärast, küsisin, et kas ei tulnud ka mõtet. Vastu küsiti, et MILLEKS?
Aga räägime siis Kuubast. Kas nõukogude ajateenijad/spetsialistid kes Kuubal teenisid osalesid aktiivses kontaktis USA/NATO vägedega kus oleks olnud lihtne poolt vahetada? Kas Kuuba ja USA Guantanamo baasi vahel ei olnud valvet ja takistusi nii et iga mees võis vabalt ameeriklaste juurde jalutada läbi Kuuba? Kahtlen, ei - olen täiesti kindel, et Guantanamo ja Kuuba vahel oli piir tugevam kui Ida ja Lääne-Saksamaa vahel. Guugelda kasvõi terminit "cactus curtain." Polnud võimalust, mitte tahet.
Re: Naised sõjaväes :)
Eks ta segadusseajav võib olla küll, eriti kui teemas mitte orienteeruda ja pealiskaudselt lugeda. Aga miks Quantanomo...palju aastas neid paadipõgenikke Kuubalt USAsse siis saabuski? Mulle on jäänud meelde jutud kümnetest ja sadadest tuhandetest. Ja siis üks tõsine eesti vabadusvõitlejast ajateenistuja ei suutnud end Kuubalt USAsse parvetada? Nagu asjaomased kinnitasid, polnud nad teps mitte köitega aia külge seotud, vaid liikusid ikka päris vabalt. Nagu osa neist muideks ka Ida-Saksas tegid. Sõitsid päris laialt ringi, ajuti isegi päris üksi. Määrustikuvastane, seda küll, aga milline võimalus ärakargamiseks...nagu täheldati- viisteist minutit sõitu...mida polnud, oli ärakargamine.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Naised sõjaväes :)
Kas sa ei saa aru või sa ei taha aru saada? Ma olen kogu aeg rääkinud ja toonud näiteid olukordadest kus poole vahetamine on lihtne s.t sõjas/lahinguolukorras kus pole rangelt valvatud piire, toimub aktiivne poolte liikumine ruumis ja on palju võimalusi suhteliselt spontaanselt võtta vastu otsus ja see teoks teha. Ja mida sa vastu jaurad - Kuubast, Ida-Saksast jne ehk kohtadest kus ei olnud aktiivset lahingutegevust, isikud asusid kontrollitud territoorimidel, piirid olid tugevalt valvatud ja ilma põhjalike ettevalmistusteta ei olnud võimalik põgenemist üldjuhul teoks teha. Äkki seletad mulle ullikesele kuidas ajateenija oleks Kuubal parve ehitanud, selle Florida poolsesse saareotsa tarinud ilma et kogu selle pika protsessi jooksul poleks olnud suurt riski vahele jääda? Minu väide on kogu aeg olnud see, mida toetab vene sõjaväes aega teeninud meeste jutt, et juhul kui näiteks seal Kuubas oleks läinud maavägede vahel lahinguks Kuuba/NSVL vägede ja USA/NATO vägede vahel, siis oleks esimesel võimalusel enamik eestlasi käpad püsti tõstnud ja lääne poolele üle läinud. Eks neid ideoloogiast pimestatud lolle ja kolhoosiidülli nautivaid prolesid, kes oleks "õige asja" eest vene väes edasi sõdinud, leidub ka eestlaste hulgas.
Re: Naised sõjaväes :)
Vaata, Alban, sina opereerid oleksitega, millel pole mingit katet, vastu tuuakse sulle näiteid reaalsetest olukordadest, kus seda, mida sina väidad, oleks pidanud samuti toimuma, aga teps mitte ei toimunud. Sina eeldad, et hüpoteetilises konfliktis NATO vrs Varssavi leping oleks venelasi loputatud. Sel juhul oleks ilmselt üle jooksnud mitte ainult eestlasi, vaid märksa rohkem venelasi endid. Aga kui Varssavi leping oleks olnud võidukas- kottigi need eestlased sul kuhugi jooksnud oleks. Su enda väitel ei jooksnud nad isegi siis, kui veel eelmise vabariigi mentaalsus tugev oli, sest "enamus ei teinud seda seetõttu, et sakslaste kaotus oli selge ja risk vahele jääda oli liiga suur"
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Naised sõjaväes :)
Vaatame millest vaidlus alguse sai. Trumm väitis, et juhul kui Varssavi pakti ja NATO vägede vahel oleks läinud lahinguks, siis eestlased oleks vene poolel vapralt sõdinud. Esitas ta seda kui raudkindlat fakti. Mina väitsin vastu, et enamus mehi keda mina tunnen ja kes vene väes on olnud, väidavad, et juhul kui oleks kahe sõjalise bloki vahel sõjaks läinud, siis nemad arvatavasti oleks poolt vahetanud.
Käesolevas vaidluses ei saa kumbki pool esitada raudkindlat tõestust oma seisukohale, sest puudub tõestuseks vajalik praktika (sõda kahe bloki vahel). Mina toetan oma seisukohta, sest vastaspool ei saa ka seda ümber lükata, sest pole olnud konfliktiolukorda. Tõepärasem tundub meeste jutt kes ise on reaalselt vene ajateenija olnud, sest vastupidisele väitele, et miks nad üle ei jooksnud, on samuti palju loogilisi vastuargumente.
Mind ajas selles teemas kirjutama lihtsalt järjekordne Trummi kõhutuul mida ta peab absoluutseks faktiks. Aga minu poolt selles vaidluses kõik, pooled on oma seisukohad välja öelnud ja ega neid enam ei muudeta.
Käesolevas vaidluses ei saa kumbki pool esitada raudkindlat tõestust oma seisukohale, sest puudub tõestuseks vajalik praktika (sõda kahe bloki vahel). Mina toetan oma seisukohta, sest vastaspool ei saa ka seda ümber lükata, sest pole olnud konfliktiolukorda. Tõepärasem tundub meeste jutt kes ise on reaalselt vene ajateenija olnud, sest vastupidisele väitele, et miks nad üle ei jooksnud, on samuti palju loogilisi vastuargumente.
Mind ajas selles teemas kirjutama lihtsalt järjekordne Trummi kõhutuul mida ta peab absoluutseks faktiks. Aga minu poolt selles vaidluses kõik, pooled on oma seisukohad välja öelnud ja ega neid enam ei muudeta.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Naised sõjaväes :)
Justnimelt, Lemet tabas naelapea pihta.
Alban opereerib siin oleksite ja hinnangutega tõe ja faktide pähe.
Ülekargamiste arv, kus see võimalik oli, oli eestlaste hulgas kogu NSVL perioodil tühise suurusega (otsene tõend).
Selle kõrval on veteranide või "käinute" heietamine "kus me oleks läinud" mullipuhumine.
Veteranide poolsed liialdused meenutustes on ajaloolastele hästi teada (seega ebausaldusväärne info).
Nagu ütles mu kunagine, üsna rämeda suuga naiskolleeg - et jutu järgi on mehed kõik pornostaari võimetega, aga tegusid teevad vähesed.
Ja ise ajame hinnangulist olekseid sisaldavaid juttu ja sildistame:
Arvan, et eestlastest koosnevate Punaarmee üksuste väejooksu dünaamika taga pole mingi abstraktne "tahtmatus teenida vene kroonus" (sel juhul oleks nad tuhandetena ka toimiva laevaühendusega Sõrves ja Kuramaal üle jooksnud), vaid kaks hoopis tähtsamat faktorit:
1. võimalus saada Eestimaale oma koju - Porhovi all, kui ees oli näga Punaarmee totaalne lüüasaamine, nähti selle võimalusena ülejooksmist (Eesti ligidal kah). Luki all, kus sõjaõnn oli pöördumas, oli seda vähem ja lahingutes Emajõel, Saaremaal ja Kuramaal olid väejooksud juba olematu tähendusega (taganevate sakslastega poleks koju saanud).
2. tahtmatus olla kaotaja paadis ja võimalus jääda ellu - see seletab ka väejooksu pideva kahenemise dünaamikat. Ilmselt nähti ka oma teenistust kui edasise rahuaegse elu eeldust kodus (enda saatuse kohta saksa mundris tabatuna vist peale tööpataljone paljud illusioone ei teinud). Samuti ei tehtud illusioone oma saatuse kohta, kui vene võimule vastu hakata.
Kui väejooksu taga olnuks tahtmine minna vabasse maailma ja vastumeeldus vene riigi teenimise vastu, siis oleks väejooks püsinud arvestatav kogu sõja ja ilmselt oleks see korpus laiali saadetud.
Sõjaväekauged inimesed võivad muidugi fantaseerida mingitest kõikjalejõudvatest "organitest", kuid sõjategevuses, eriti liikuvas sõjas on küll ja veel võimalusi tõmmata uttu ilma, et organid sellest arugi saaks. Käiakse luurel, käiakse eesjulgestuses jne jne jne.
Kogu Punaarmee väejooksus ja laiemalt võitlusmoraalis arvatakse murrang olevat toimunud kuskil 1943. a hakul, kui sai selgeks, et sakslased õnne ei too ning nad ei võida. Eestlase väejooksudünaamika vene väest näib muutuvat samas trendis.
Alban opereerib siin oleksite ja hinnangutega tõe ja faktide pähe.
Ülekargamiste arv, kus see võimalik oli, oli eestlaste hulgas kogu NSVL perioodil tühise suurusega (otsene tõend).
Selle kõrval on veteranide või "käinute" heietamine "kus me oleks läinud" mullipuhumine.
Veteranide poolsed liialdused meenutustes on ajaloolastele hästi teada (seega ebausaldusväärne info).
Nagu ütles mu kunagine, üsna rämeda suuga naiskolleeg - et jutu järgi on mehed kõik pornostaari võimetega, aga tegusid teevad vähesed.
Ja ise ajame hinnangulist olekseid sisaldavaid juttu ja sildistame:
Mind ajas selles teemas kirjutama lihtsalt järjekordne Trummi kõhutuul

Arvan, et eestlastest koosnevate Punaarmee üksuste väejooksu dünaamika taga pole mingi abstraktne "tahtmatus teenida vene kroonus" (sel juhul oleks nad tuhandetena ka toimiva laevaühendusega Sõrves ja Kuramaal üle jooksnud), vaid kaks hoopis tähtsamat faktorit:
1. võimalus saada Eestimaale oma koju - Porhovi all, kui ees oli näga Punaarmee totaalne lüüasaamine, nähti selle võimalusena ülejooksmist (Eesti ligidal kah). Luki all, kus sõjaõnn oli pöördumas, oli seda vähem ja lahingutes Emajõel, Saaremaal ja Kuramaal olid väejooksud juba olematu tähendusega (taganevate sakslastega poleks koju saanud).
2. tahtmatus olla kaotaja paadis ja võimalus jääda ellu - see seletab ka väejooksu pideva kahenemise dünaamikat. Ilmselt nähti ka oma teenistust kui edasise rahuaegse elu eeldust kodus (enda saatuse kohta saksa mundris tabatuna vist peale tööpataljone paljud illusioone ei teinud). Samuti ei tehtud illusioone oma saatuse kohta, kui vene võimule vastu hakata.
Kui väejooksu taga olnuks tahtmine minna vabasse maailma ja vastumeeldus vene riigi teenimise vastu, siis oleks väejooks püsinud arvestatav kogu sõja ja ilmselt oleks see korpus laiali saadetud.
Sõjaväekauged inimesed võivad muidugi fantaseerida mingitest kõikjalejõudvatest "organitest", kuid sõjategevuses, eriti liikuvas sõjas on küll ja veel võimalusi tõmmata uttu ilma, et organid sellest arugi saaks. Käiakse luurel, käiakse eesjulgestuses jne jne jne.
Kogu Punaarmee väejooksus ja laiemalt võitlusmoraalis arvatakse murrang olevat toimunud kuskil 1943. a hakul, kui sai selgeks, et sakslased õnne ei too ning nad ei võida. Eestlase väejooksudünaamika vene väest näib muutuvat samas trendis.
Viimati muutis Kapten Trumm, 05 Juul, 2013 8:58, muudetud 5 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Naised sõjaväes :)
Vaidlus vaidluseks, aga lihtsalt uudishimust- kui suur oli küsitletute arv, kes "... arvatavasti oleks poolt vahetanud"?
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Naised sõjaväes :)
Laidoneri muuseumi töötajad on seda uurinud ja uurivad ka praegu.
Alles oli küsitlus ka siin ju.
Alles oli küsitlus ka siin ju.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Naised sõjaväes :)
Oleksitega on see häda, et oleksid on liiga lihtsustatud, tegelik elu võib olla oluliselt varjundirikkam. Lisame oleksitega varjundit
oletame, et Varssavi pakti ja NATO lahingute alguses NATO strateegia oli otsustavalt purustada piirnevate riikide sõjalised tugipunktid. See tähendab, et ENSV sõjalised objektid saanuks kraesse korraliku pommi ja raketi rahe, kus Raadi lennuvälja pommitamisel sai tabamusi ka (Anne)linn, vähemalt 1500 tsiviilhukkunut mitu tuhat vigastatut, Tallinn (sadam jm) sai tabamusi ja põleb, jne-jne sõjaliste objektide NATO rünnakus on saanud hukka tuhandetes tsiviilelanikkonda.
Kui kiiresti mehed üle hüppaks, kui NATO pommitab nende naisi, lapsi, emasid
või mehed hüppavad üle ja tänavad NATO-t oma lähedaste tahtmatu tapmise eest ja kodulinna rusustamise eest, ning asuvad NATO ridades ise oma rahvast tapma. Kahtlen ka kas NATO kommunismi hirmus mingeid pehmeid tsiviilelanikkonda säästvaid plaane oli - tõenäoliselt, arvestades USA initsiatiivi, olnuks rünnakud ennetava iseloomuga, kus konflikti alguses olnuks planeeritud saavutada võimalikult suur edu, oma lääne nahk on olulisim ja NSVL elanikkond oli nagu nii kommud, midagi looma sarnast. Samamoodi, kui tänapäeval on terroristid, keda võib droonidelt tappa tuhandete perede kaupa ja nende surm ei lähe nagu päris inimsurmana arvesse

Kui kiiresti mehed üle hüppaks, kui NATO pommitab nende naisi, lapsi, emasid

või mehed hüppavad üle ja tänavad NATO-t oma lähedaste tahtmatu tapmise eest ja kodulinna rusustamise eest, ning asuvad NATO ridades ise oma rahvast tapma. Kahtlen ka kas NATO kommunismi hirmus mingeid pehmeid tsiviilelanikkonda säästvaid plaane oli - tõenäoliselt, arvestades USA initsiatiivi, olnuks rünnakud ennetava iseloomuga, kus konflikti alguses olnuks planeeritud saavutada võimalikult suur edu, oma lääne nahk on olulisim ja NSVL elanikkond oli nagu nii kommud, midagi looma sarnast. Samamoodi, kui tänapäeval on terroristid, keda võib droonidelt tappa tuhandete perede kaupa ja nende surm ei lähe nagu päris inimsurmana arvesse

Re: Naised sõjaväes :)
Järelikult valikut polnudki, samahästi võiks küsida miks keegi vangimajast putket ei taha tehaKapten Trumm kirjutas: Rääkimata siis ekstreemspordist nagu deserteerumine Afganistani sõjas, kus mäekurud kubisesid miinidest ja modzaheedide silmis ei maksnud hulkuv vene sõdur kopikatki.
Eri teema olnuks veel "organite" tegevus mahajääjate kallal.

[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Naised sõjaväes :)
Polnud need teenistuskohad kõik nii vangimajad midagi (nt see nõuka väegrupp Kuubal - käidi tegelikult ka muudes soojades maades).
Kui sellistes kohtades oleks tekkinud probleem nimega eestlaste väejooks läände, siis oleks järgnenud teatud teenistusalased piirangud, eelkõige "pribaltide" saatmine sisemaa sõjaväeringkondadesse ning igasugu välisteenistuse lõpetamine. Mida ei juhtunud, eestlased teenisid nii Saksamaal, Tsehhis, Afganistanis jne ka 80ndate lõpus (kus siin juba käärimine käis).
Tegelt pole eestlane mingi agressiivse demokraatia eksportija, vaid selline keskmisest paiksem ja kodukesksem tegelane, kes elas siin mõisa ajal, saksa ajal ja vene asjal. Tõenäoliselt enamik elaks ka hiina okupatsiooni ajal. Tegelikult ka 90ndate alguses, kui elustandard langes enamiku jaoks madalamaks nõuka ajast (kaardisüsteem, bensiinikriis jne) ei tekkinud märkimisväärset põgenike lainet.
Kui sellistes kohtades oleks tekkinud probleem nimega eestlaste väejooks läände, siis oleks järgnenud teatud teenistusalased piirangud, eelkõige "pribaltide" saatmine sisemaa sõjaväeringkondadesse ning igasugu välisteenistuse lõpetamine. Mida ei juhtunud, eestlased teenisid nii Saksamaal, Tsehhis, Afganistanis jne ka 80ndate lõpus (kus siin juba käärimine käis).
Tegelt pole eestlane mingi agressiivse demokraatia eksportija, vaid selline keskmisest paiksem ja kodukesksem tegelane, kes elas siin mõisa ajal, saksa ajal ja vene asjal. Tõenäoliselt enamik elaks ka hiina okupatsiooni ajal. Tegelikult ka 90ndate alguses, kui elustandard langes enamiku jaoks madalamaks nõuka ajast (kaardisüsteem, bensiinikriis jne) ei tekkinud märkimisväärset põgenike lainet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Naised sõjaväes :)
Ma tänan, ma tänanpagan kirjutas:Jajah, Tere tulemast Kaisa.Kaisa. kirjutas:Tulen lugema teemat "naised sõjaväes", aga loen hoopis mitme lehekülje jagu inflatsioonist, iibest, pensionist jms. Tublid poisid! : )![]()

Re: Naised sõjaväes :)
Ma ei öelnudki et vangimajad, pigem et kui võimalus sisse kukkuda on liiga suur, ja peale seda oleks täielik põrgu, siis paneb ringi mõtlema. Samuti kahtlasem element nagunii Saksamaale ja Kuubale ei jõudnud. Ka ei teadnud suuremjagu kuhu teenima satub, seega poleks suuremat jumet olnud kasvõi kaarte pähe õppida vmt. Vägatõenäoliselt oleks kasvõi kaasteenija ettekandnud kuhu vaja, kuna peale ärahüppamist oleks olnud täis põrgu.Kapten Trumm kirjutas:Polnud need teenistuskohad kõik nii vangimajad midagi (nt see nõuka väegrupp Kuubal - käidi tegelikult ka muudes soojades maades).
Kui sellistes kohtades oleks tekkinud probleem nimega eestlaste väejooks läände, siis oleks järgnenud teatud teenistusalased piirangud, eelkõige "pribaltide" saatmine sisemaa sõjaväeringkondadesse ning igasugu välisteenistuse lõpetamine. Mida ei juhtunud, eestlased teenisid nii Saksamaal, Tsehhis, Afganistanis jne ka 80ndate lõpus (kus siin juba käärimine käis).
Tegelt pole eestlane mingi agressiivse demokraatia eksportija, vaid selline keskmisest paiksem ja kodukesksem tegelane, kes elas siin mõisa ajal, saksa ajal ja vene asjal. Tõenäoliselt enamik elaks ka hiina okupatsiooni ajal. Tegelikult ka 90ndate alguses, kui elustandard langes enamiku jaoks madalamaks nõuka ajast (kaardisüsteem, bensiinikriis jne) ei tekkinud märkimisväärset põgenike lainet.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Re: Naised sõjaväes :)
Lubage naeratada. Seitsmekümnendate lõpul polnud "kahtlane" ankeet enam mingiks takistuseks. Minul, keda õnnistas "reziimväeosaga"(polnud ei väeosa nime, ei numbrit, korrapidajagi oli vaid "dežurnõi po tšasti"), vangutas osobist minu välismaistest ookeanitagustest sugulastest kuuldes vaid pead ja leidis täpses tsitaadis, et keegi kuskil "...nihhuja mõšei ne lovit". Mulle ei järgnenud sest avaldusest mingeid järelmeid. Sõber, kel vanatädisid tükki kaks Lääne -Saksamaal elas, teenis oma kahte aastat tankikomandörina Schwerini lähedal(oli veel vist mingi Eesti linna nimeline üritusSamuti kahtlasem element nagunii Saksamaale ja Kuubale ei jõudnud.

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Google [Bot] ja 2 külalist