Uued relvasüsteemid EKV-le

[hummel]

Väikesed täpsustused.

1) Uue ja moeka riigikaitse arengukava järgi saab igaüks, kes sõjaasjandusest teab, tuletada esmaselt meie kiirreageerimise (madalama valmiduse relvastusega praegu ei arvestaks üldse - tulevik teadmata) suurtükiväe koosseisu suuruseks üldiselt 48 toru, millest pooled oleksid veetavad. Üle 24 toru liikurite pataljon vaevalt evima hakkaks. Iseasi, kui neid ostetakse hoopis 18 eksole, aga loodame ikka 24.
Kui keegi kunagi otsustab teha 3. brigaadi, siis võib torude arv suureneda, kuid lähiajal ei paista see nii minevat ja vanaaegse relvastusega (D-30/H61-37) lambipataljone ilmselt struktuuridesse ei jäeta, sest kellelgi pole jaksu nendega jamada ning pole ka eriti varustust-tehnikat torudele kaasa panna. Jah, relvad võivad kuskile platsinurka hunnikusse jääda ja arvutisse ka personali nimekirjad, kuid pataljoni reaalne kasutuselevõtt eeldab lisahankeid, väljaõpet ja hooldusi, mis võib minna hulka aega ja raha.
Isiklikult arvan, et meil võiks 3 brigaadi olla küll (lisaks suurtükiväerügement MaV reservis), aga katsume esmalt 1. brigaadi valmis saada.

2) Kui tuua näit järgmine aasta PzH 2000 pataljon kohale, siis peale ladustamise ei suuda me mõnda aega nendega midagi asjalikku peale hakata ka siis, kui koosseis peaks saama väljaõpet. Tõesti kõrgtehnoloogia - tehnikud (mitte, et neid oleks palju võtta) vajavad ka mõne aasta sisseelamiseks. Aga mõne aasta pärast on relvasüsteeme ilmselt võimalik siiski regulaarselt kasutada ja tuvastatud probleemid lahendada. Küsimus on siin aga hinnas. Kui ikka tõepoolest poolmuidu saaks, siis vast jaguks ressursse ekspluatatsioonimurede lahendamiseks ja hoiustamiseks. Peab kuidagi hakkama saama. Aga hiljem enam ei pruugi jälle nii odavalt saada. Muidu võiks esialgu M109 tarvitada (ja kogemusi koguda), aga aeg ja konkreetne soodne saadavus on väga olulised. M109 võib ka eelnevale rendile võtta testimiseks ja väljaõppeks, kui 2000 diil kindel.

3) Archer ja Caesar on taktikaliselt märksa vähemefektiivsemad, kui PzH 2000. Peale kergema kaalu ja suurema liikuvuse pole neil võrdluses praktiliselt ühtegi eelist. Samuti on 2000 töö- ja lollikindlam. Caesari ja Archeri spetsiaaldemod on igatahes lõppenud (keeruka või vähetöökindla) süsteemi riketega, mis on nõudnud töökoja sekkumist ja rikkunud pm laskmise. Jah pisut madalam hind Caesaril, kuid samas olen ka kuulnud erinevaid lähenemisnurki, kus lisavarustusega koos oleks hind PzH 2000-dest 2x kallim. Archeriga aga pidi olema niipalju jamasid, et veel mõne kuu eest polnud suudetud seda isegi minimaalesse seeriatootmisse lasta.
Oleme avastanud õppustel, et üks suurimaid taktikalisi vajadusi meie jaoks on ringne laskesektor koos vastava operatiivse tuleavamise võimega, mida ei evi kumbki ratastel risu. PzH eeliseks on veel et ta ei vaja laskmiseks praktiliselt mingisugust tulepositsiooni (otse metsa seest ei saa küll jah lasta, aga mõne lagedama koha ikka leiab) ja tuleulatus katab viivitamatult (pole vaja relvi ringi manöövedama hakata) terve brigaadi vastutusala. Samuti on vastutusala keskpaiga piirkoda asudes võimalik hulga torude tuld koondada mõne hetkega, kuhu maanurka vaja.

[TTA]

Banaalses võrdluses maksab Pnzh-2000 terve D-30 divisjoni hinna, kuid teeb ära ainult 5-6 D-30 töö.

Näriks pisut sel teemal.

Laskekaugus on ka D30'l nagu ta on. PZH200'l on laskekaugus sisuliselt 2 korda suurem, ning kui minna erimürskude peale siis rohkemgi veel. Topelt laskekaugus tähendab aga... kiire arvutus näitab et neli korda suuremat ala mida on võimalik katta. Seega juba selle poole pealt on üks PzH2000 väärt nelja D-30't. Nüüd aga vaatame kaliibrit, või täpsemalt laskemoona. Nii OF-462 kui ka 3OF56 pole just kuulsad oma ideaalse kilduvuse poolest. Isegi kergemale soomusele on nende mõju marginaalne (kuid võrreldes MP'ga siiski olemas). 155mm L15A1 on aga tuntud kui üks paremaid mürske maailmas. Sisuliselt, paljastamata midagi olulist, võib väita et 155mm mürsk on 122mm mürsust 3-4 korda efektiivsem. Arvestades ka PzH2000 MRSI võimekust, ning seda et üldiselt loetakse esimest mürsku kordades efektiivsemaks teisest, siis võib julgelt väita, et tõepoolest, üks PzH2000 on väärt 10-20 D-30't. Aga see on loomulikult kõik teooria.

[Kapten Trumm]

Suurtükitule alla jääv vastane pole lineaarne protsess nagu mitu korda kirjutatud. Sama seaduspära tõttu ongi 2000-l see popp eri trajektoori pidi laskmise võimalus, et mürskude tabamine oleks üheaegne. Suurtükitule efektiivne kasutus eeldab en masse põhimõtte järgimist - suurem arv tulistavaid (või kiiremini tulistavaid) relvi saavutab sama efekti väiksema arvu mürskudega. Ei ole nii, et 100 suurtükki igaüks 1 mürsuga saab sama tulemuse, mis üks suurtükk 100 mürsuga.

Tuleneb see sellest, et vastane on ajas muutuv nähtus, esiteks tule avamisele reageeritakse (nt sõdurid poevad soomukisse või varjuvad kraavi), millega kaasneb järgmiste mürskude tõhususe langus. Teiseks vastumeetmete võimalus ajas paraneb, mida kauem sa vastase radaritele oma mürsu trajektoore näitad, seda suurem võimalus on ise sadu kaela saada. Seega lasta tuleb lendu võimalikult suur arv mürske võimalikult ruttu (ja täpselt) ning tõmmata leelet nii siva kui saab.

Niiet lisaks sellele pagana avaliability probleemile lisandub ka see en masse probleem.
Täppisrelvad on ägedad, kuid tõsises sõjas ei ületa nende arv ilmselt 10% kulutatud moonast.
Nagu propavideotest näha on, meil ei panda erilist rõhku tulistamise kiirusele, need järelveetavad lasevad päris kiiresti kui hästiharjutatud meeskond taga on.
Näha on rahuaja adminrutiinis tiksumist ja aeglast kooberdamist ümber relva.

Et D-30 pole just kirgas kriit, on ammu teada. Soomlased ostsid neid seepärast, et eks see tollal oli ainus pill, mida taolises koguses kättesaadava hinnaga oli.
Olnuks Fh-70-d olnud, oleks neid ostnud. Vene süsteemis oligi ju motolaskurdiviis suurtükitoetus 122 mm ja tankidiviisi toetus 152 mm peal.
Sestap neid 122 mm asju nii palju turul oligi, et motolaskurüksusi oli rohkem.
Pigem on küsimus selles, kas hüpersuper patarei on tark mõte, kui availability on probleem juba struktuure, rääkimata siis juba operatiivvajadusi arvestades.
See on muidugi õige, et meie peame taotlema kvalitatiivset paremust (ostma Leopard 2A6 tankid T-72 või isegi 2A4 asemel).
Aga kui kvalitatiivselt parem ei ole ikkagi kättesaadav?
Lisaks nende kümnekordsete vahede juurde see probleem, et sõltumata relva headusest vajatakse ühe relva hävitamiseks ühte tabamust, 10 relva hävitamiseks aga 10 tabamust.

Sestap kaldun arvama, et neid kalleid liikureid tuleb osta ainult niipalju kui see müütiline manööverüksus vajab, AGA muu kama jaoks on vaja päris mitu pataljoni FH-70 taseme tehnikat, sest vastasel juhul ei suuda me ületada avaliability ja en masse probleemi (tuli pole lihtsalt enamasti kättesaadav ja ega selle 2000 kineetilised näitajad nüüd 70-ga võrreldes nii palju paremad ka pole, FH-70 taseme asjad on meil ilmselt pandavad veel lähimad 20 aastat.

[allatah]

Hummel:

Kui keegi kunagi otsustab teha 3. brigaadi, siis võib torude arv suureneda, kuid lähiajal ei paista see nii minevat ja vanaaegse relvastusega (D-30/H61-37) lambipataljone ilmselt struktuuridesse ei jäeta, sest kellelgi pole jaksu nendega jamada ning pole ka eriti varustust-tehnikat torudele kaasa panna. Jah, relvad võivad kuskile platsinurka hunnikusse jääda ja arvutisse ka personali nimekirjad

Kas see tähendab nende torude jäämist varjusurma või oleks nendega midagi veel teha? Kasvõi õpetada Lätlastele nende kasutus selgeks ja neile kinkida.
Samuti oleks ta VIST ikkagi ka otsese kaitserelvana arvestatav jõud. Stiilis, et igale KL mingile maakaitsekompaniile paar toru ja iga toru kohta kümmekond mürsku mõne varitsuse või kaitstava objekti jaoks. Kui nad niisama seisma jäävad, siis võiks neid ju esialgu millekski ikkagi planeerida, et vaenlast üllatada. Vähemalt saaks neid siis vaenlasele sihtmärgina kasutada, et nad ikka oma pomme, lennutunde ja muud väärtuslikku nende peale kulutaks.

[TTA]

Tore näha, et sa Trumm mõistad mõningaid STV põhitõdesid, millele ma ka oma postituses viitasin. Aga kui sa üritad väita, et kasulikum on osta 24. pataljoni jagu D-30'eid ühe pataljoni PzH2000 asemel siis sa eksid. Eks tead isegi, et pataljon ei koosne vaid relvadest, ning ehk mõistad, et Eestis ei jätku kunagi mehi 24. suurtükiväepataljoni mehitamiseks.

[setu]

TTA: Eestis ei jätku kunagi mehi 24. suurtükiväepataljoni mehitamiseks.

KL baasil mehi jätkuks, kuid kas palgalisi 2000'te hanke valguses oleks enam samal pulgal võrdluses?

Tegelikult tuleks 2000'ed esimesel võimalusel ära tuua kohe kui võimalus tekib, sest D30neid saab veel 20-30 aastat sama hinnaklassiga ja vaata et põhimõtteliselt iga aastaga odavamalt.

14-18 ühikut tundub nõrk, kuid Pasi hangete valguses... no elab üle. Ju tilgub juurde teiste rihmapingutustega. Lääs on kasutanud viimaseid vaid baaside kaitseks, mis tähendab, et nende logistiline operatiivsus on alla keskmise väljaõppega, mis jääb meil ka nõrgaks. Seega teooria "katmise loogikat" 2000ndete puhul ei usu, ja siinkohal toetan Trummi, kuid nende kasutamine motiveerib neid, kes saapaga maad puudutavad rohkem kui paragraf 5e helesinine suitsujutt. Ja taas, D30e kohapealt, nende asemel sama raha investeerimine NLAW/Javelini oleks Scouts vms üksusele justkui "õigem valik", sest operatiivsus on neil paigas, pigem vahendite nõrkus hakkab silma.

Seega vut-vut, aeg on 2000nded koju tuua. Ka tattidel oleks youtube'i siis mida laadida.


Samas kaine mõistus ütleb, et soomlased testisid ja ei valinud. Tootsid selle järel ise järeleveetavaid 155K98id. Ju see räägib ise enda eest.

[hummel]

KL-i peale loodaks suurtükiväe komplekteerimisel küll kõige viimasena. KL peaks esmalt hakkama saama oma jalaväeüksuste komplekteerimise ning väljaõppega. Ja siis ehk lisaks 81mm ka 120mm ette võtta. Suurtükivägi koosneb 2/3 sidest ja logistikast, mis tüüpilisele "rangerist" kaitseliitlasele peale ei lähe. Lisaks on KL struktuur niigi tohutult õhku täis nii personali, kui materiaalosa suhtes. Oleks äärmine rumalus või pahatahtlikkus veel midagi olulist KL-ile kaelale anda.

D-30 suurimateks vigadeks on tema vilets laskekaugus ja kohmakus kasutamisel. Neid kahte häda, mis kahjuks õppustel ülihästi teineteist täiendavad, ei ole meil praktiliselt mitte kuidagi võimalik ka parandada. Samas on ikkagi tegemist olemuselt ja ehituselt piisavalt keerukate ja massiivsete relvasüsteemidega, et neid mitte jagada jalaväkke või kaitseliitu. Üks täiendreservi pataljon 18 või 24 toruga ehk oleks mõistlik tulevikus alles hoida.

Soomlaste jaoks on küsimus natuke laiem, kui lihtsalt relvasüsteem. Kui kaitse-eelarvet ja kogu riigikaitset tugevasti kärbitakse (ega riigi majanduselgi parimad ajal ole), siis neil lihtsalt ei olnud valikut - otsustasid oma kaitsetööstuses valmistatavate odavamate ja lihtsamate välisuurtükkide kasuks. K98 on kindlasti omas klassis hea riist, kuid mitte võrreldav PzH 2000 omaduste ja kontseptiga.

Lätlaste asjade kohta ei oska midagi mõistlikku öelda. Neil ei ole nagunii raha, et mingit toimivat suurtükiväge teha. Suurtükivägi on neil seni pigem nime poolest. D-30 kasutuselevõtt oleks nende jaoks ilmselt vähemalt võrdne probleem meie liikurite kasutuselevõtuga. Ainult et siis oleks meil juba 2 probleemi oma käputäie allesjäänud kaadriga - õppida liikurit ja õpetada veel kellelegi suurtükiväge välja.

Suurtükkide ümber liigutakse täpselt nii kiiresti, kui vaja. Keegi ei pea niisama ringi jooksma ja asja tegema, kui midagi teha ei ole. liigutatakse, kui tuleb tulekäsk. Kui laskmistel esimesed tulekäsud antakse, siis tulebki rahulikult teha, et ei juhtuks õnnetusi. Sihtimine ja kontroll läheb siis nii kaua, et ei ole mõtet ka laskemoonaga asjata rabeleda. Rabelemiseks läheb relva ümber, kui tuleb lasta mitu matsu kiirtuld või kogu kola kokku pakkima hakata. Seda pole aga eriti teles näidatud. Tuubis olid mõned vanemad klipid, kus näha, kuidas lastakse `lööki´ 105mm-sest.

[John]

No kui siin juba unistamisek kätte läks siis vast Hummel oskab pädevama hinnangu anda: kuidas logistilise poole pealt selle tehnika käigus hoidmine välja näeb? Enda loogika nagu ütleb, et kui meil on tegemist juba nende tavaliste veoautode töös hoidmisega siis elektroonikat täis topitud (tõsi küll manul-override võimalusega) 2000nded on vist juba tähelaevade tase meie jaoks?

Poliitiliselt ei usu eriti, et saksmannid sellist oma klassi tipptaset meile müüksid. Vähemalt nii odavalt. Üks asi on Balkani väikeriikide vahelised võimalikud löömingud, teine on otse Venemaa ääres olevale piiririigile andmine (kus ei ole ka välistatud, et tulevikus sibulate kätte neid isendeid langeks). Meenutaks, et Merkel ja co ei ole minevikus erilist vaimustusepuhangut näidnud Balti riikide kaitseplaanide koostamise vastu. Samas küsija suu pihta ei lööda ning sellised välkmüügid ei ole kuskil uhkel paberil etteplaneeritavad. IMO ei tuleks kahjuks kui näitaks initsatiivi selle koha pealt.

[hummel]

Olekski tähelaevad meile.
FH-70-netega läks ka 3 a, enne, kui suutsime need üldse korralikult ja organiseeritult kasutusele võtta. Viimaseid muressid lahendame veel praegu. PzH2000 oleks sama lugu ilmselt. Aga enne oleks vaja käpp peale panna.

Kui saksast ei saa, siis hollandlastel on vähekasutatuid ka u 30 tk üle ja usun, et nad oleks hää meelega nõus meile neid kohe müüma. Kuuldavasti nad on mingi aeg isegi meile juba pakkunud. Ei tea muidugi, mis hinnaga, aga kui juba on võimalik hindu nii alla lüüa, siis...

[Kapten Trumm]

Kahest asjast ei saa siin (nagu analoogsetes teemades aru).

1. kuskohast tulevad need ogarad fantaasiad mingitest KL suurtükiüksustest ja milline on nende fantaasiate autorite enda reaalne kogemus toimuvaga? See näib olevat selline fanboyde tilganäppimine. Katsuge ikka aru saada, et kui kompaniist tuleb õppekogunemisele kohele poolteist rühma mehi, siis selle kambaga võib sooritada äkkrünnakuid vastase tagalas vaenlase patrullidele, valvata mõnda silda ja panna mõni vastase varustuauto põlema, kuid suurtükiüksus tähendab kindlaksmääratud hulka kindlate oskustega spetsialiste, kellest juba 2-3 puudumine tähendab kogu ürituse lonkamist - näiteks arvutajad, sidemehed, sihturid jne.

2. kuidas tekivad sellised ideed, et võtame eesmärgiks "administratiivselt teostatava ja rahaliselt eelarvele vastava" kaitseväe??? Või mis riigi palgal on taoliste ideede autorid? Miks ei kuule sellest, millised on sõjalised vajadused, miks selle asemel puhutakse mulle "NATO 5 artikkel pole paljas jututeema"?

Vajadustest tulenevad eesmärgid, eesmärkidest tulevad vahendid (sh ka relvad).
Kui vajadus on näiteks 150 suurtükki (see on lihtsasti välja arvutatav kaardi ja joonlaua abil), sealt edasi tulevad valikud.
On selleks P-2000, D-30 või Peeter I asegsed sileraudsed, eks rahakott ja vajadus räägivad. Aga midagi peab olema.
Pole lihtsalt erilist iva toota 25 000 ühikut jalaväge, kui tõsist kaudtuletoetust on neist kolmandikule kuni poolele?
Mismoodi need ülejäänud siis võitlevad? Valivad välja lahinguvälja, lepivad vastasega kokku, et suurtükke ei kasuta ja siis plärtsutavad Ak-4-st ja vastane annab AK-74-st vastu?

Selgitage inimesele, mismoodi see kamp võitleb? Vastane avab positsioonidele suurtükitule, millega vastatakse?
Misjaoks see sofistika brigaadide arvust? Jalaväe ja toetusüksuste koolitamine käib sootuks teises tempos ju. 2 aastaga tuleb tegelikult brigaadijagu mehi juurde.
Jah, brigaadis peab olema suurtükiväepataljon või - divisjon.
25 000 meest, mis eesmärgiks on, on üle 20 pataljoni.
Kahest moekast suurtükipataljonist (1x ostetav, 1x FH-70) saab toetada kahte brigaadi, kokku 10 000 meest (tänapäeval brigaad isegi alla selle, Soome soomusbrigaad oli nt 2500 meest).
Ülejäänud 15 000? Piirduvad rootsi 120 mm MP-ga? Sõdivad metsas? Kah väga ei sobi, Soomes metsa osakaal kaugelt suurem -ikkagi päris massiivne suurtükivägi neil.

[rbl]

Kui Leopard-2 müügist kõrvale põigeldi siis PzH-2000 ei tule siia juba ammugi mitte. Tõenäoiliselt on sakslatel siiski õigustatud kartus, et need meie simmid toimetavad mõne seekli eest vähegi väärtusliku tehnoloogia ja know-how otsejoones koheselt Moskooviasse või väiksemagi konfliki puhul on vägagi suur tõenäosus, et see haubits lõpetab oma teekonna lihtsalt Kubinka muuseumis. Sakslased vaevalt, et seda sooviks? Neid vanu Paladine oleks ehk veidi reaalsem saada. Kus kohast Horvaatia neid haubitsaid omale ostab? Kas need pole mitte need samad Hollandi omad, mis neil seal Afganistanis kasutusel olid? Ei tahaks hästi uskuda, et korralike asju päris sümboolse hinnaga ära kingitakse. Itaalia on oma FH-70 pataljone juba mitmele riigile pakkunud aga Eesti ei näi üldsegi huvi tundvat, et ühe elementaarse ajanagi oma suurtükiväe kaliiber unifitseerida. Praegu me oleme nagu Iisraeli kõrval mõni võitlusvõimetu loll ja laisk Araabia riik, kus igas pataljonis on erineva kaliibriga, erinevat tüüpi haubitsad ja tankid, milledega reaalselt ülikeerukaks aetud logistika tõttu ei olekski võimalik sõjas pikemalt osaleda. Kui sakslased neid haubitsaid meile ei müü siis ei müü hollandlased samuti sest Hollandil ja vaja nende haubitsate edasiseks müügiks sakslaste nõusolekut.

[Kapten Trumm]

Praegu me oleme nagu Iisraeli kõrval mõni võitlusvõimetu Araabia riik, kus igas pataljonis on erineva kaliibriga

Ühine kaliiber ei tähenda, et laskemoon oleks ühine.
Laskemoonad erinevad süütekapslite, laengu suuruste jne jne tõttu, isegi kui mõõdud samad.
Teiseks Iisraeli võitlusvõime aluseks pole mingi müütiline unifitseerimine ja ühine logistika, peetud sõdades oli juutide lahingutehnika vägagi kirju ja polnud väga ammu need ajad, kui vene relvastus juutide arsenalis oli (kust need katkised 23 mm kahurid meilegi tulid).

Täna kasutatakse meil jalaväejaos kahte erinevat põhimoona ja taevas pole alla kukkunud.
Soomes on suurtükiväes kasutusel neli eri kaliibrit (kui see 105 mm enam kuskil ei figureeri, muidu oleks viis).

[HeiniR]

Seltsimees Rbl, tõenäoliseks võib pidada seda, et antud informatsioon juba meie idanaabril olemas on.
Tänapäeval nagu ka näha, ei pea selleks enam mitte luurama, vaid nad lihtsalt ostavad tehnikat läänest avalikult.
Seega tuua põhjuseks sellise informatsiooni võimalik kandumine venelastele ei ole väga pädev argument.
Simmidest...kuigi see võib olla lootus või usk, siis võib samuti tõenäoliseks pidada Simmide vähenemist, kuna peale tulevad uued põlvkonnad, kellel puudub igasugune varasem kokkupuude varasemate NSVL jõustruktuuridega.

[Kapten Trumm]

Tore näha, et sa Trumm mõistad mõningaid STV põhitõdesid, millele ma ka oma postituses viitasin. Aga kui sa üritad väita, et kasulikum on osta 24. pataljoni jagu D-30'eid ühe pataljoni PzH2000 asemel siis sa eksid. Eks tead isegi, et pataljon ei koosne vaid relvadest, ning ehk mõistad, et Eestis ei jätku kunagi mehi 24. suurtükiväepataljoni mehitamiseks.

Nüüd sa paned mulle sõnu suhu. Samal ajal meil jagub mehi mehitamaks jalaväepataljone reservis, kellel pole isegi hädavajalikku toetust.
Jutt on sellest, et kui me plaanime 2018. (whatever) koolitada 25 000 meest ja räägime kõva häälega 90 000 "valmidusreservist", siis peab seda olema võimalik kuidagi ju tagada.
Näed, ma oskan arvutada ja vähemalt välismaa analoogide põhjal tean, mis ühes brigaadi kambas on või millega peaks neid müütilisi "pataljoni lahingugruppe" toetama.
Kui autod saab rekvireerida tsviilist, Ak-4d vanade padrunitega on olemas, suppi saab keetma panna lähima koolisöökla ning haavatuid lappida kohalikus haiglas (vähemalt, teoorias, noh ), siis sellist relvastust nagu suurtükid, miinipildujad, TT raketid jne kuskilt ei rekvireeri ja nende väljaõpe on liiga pikk, et sõja puhkedes siputama hakata (ei jõua ikka).
See nänn peaks aegsasti valmis olema ja väljaõpe tehtud. Kui papp rohkemat ei kannata, siis ongi D-30'd (sitt päev, mis teha).

Täna lihtsalt paistab plaanidest (tegelikult ka eelmistest) välja, et see väljaõppe püramiid on jalaväe suunas lootusetult vildakil ja iga aasta tekib järgmine pataljon, kui on juba praegu olukord, et see, millega seda pataljoni toetada, meil puudub ja mis kõige põnevam - avalike alusdokumentide järgi seda soetada ka ei plaanita. Kui arengukavas on kuidagi ära nimetatud asjad maksumusega vanas rahas 100+ miljonit, siis kümnete suurtükisüsteemide ja sadade miinipildujate ost ei ole mingi sokiraha, mis "ridade vahel" on. See saaks olema üks suuremaid hankeid. Mida tehakse, on teine, NATO koostöö kõlbulik brigaad, mille kõrvale saab siis sõjaohus tuua 3., 4. jne brigaadi nt USA 82. õhudessantdiviisist (küsimus jääb, mis saab siis, kui viimane tulemata jääb).

Elik siis kui meil on vaja nt 5 suurtükipataljoni komplekti (nende külma sõja aegsete ostmiseks on tagumine aeg) ja sellele pole mehi, siis õpetatakse lihtsalt üks jalaväekompanii aastas vähem ja üks patarei sellevõrra rohkem. Kuidagi ei suuda ette kujutada lahinguzanri (peale sissisõja, mida meil KV-s ei õpetata ja müütilisi Spike ER rakette väljaspoole brigaadi vaevalt et jagub), mida suudaks edukalt pidada jalaväepataljonid, mille kaudtulevõimekus piirdub kirutud D-30-le poole võrra alla jääva laskekaugusega rootsi 120 mm MP-ga (neid on avalike teatmike andmetel Eestil kõvasti, piisaks 30 pataljoni tarbeks)? Kui vastane, kellel neid täisverelisi brigaade saab olema 2-3 korda enam avastab kuskilt sellise pataljoni kaitses, siis tuuakse suurtükivägi järgi ja koos lennuväega (kui pole STV, on ÕT veel vähem karta) taotakse plats tasaseks ja sõidetakse lihtsalt üle, juhtuda võib see ka mõne korraliku brigaadi tagalas ja siis näeb vasti liikurhaubitsaid Kubinka muuseumis tõesti) - keti tugevus sõltub ikka nõrgimast lülist ja selle brigaadinduse eelisarenduse juures saavad nõrgimaks lüliks olema need pataljonid, kes brigaadi ei mahu (KRK omad või kuidas neid nimetataksegi).

[Kapten Trumm]

Kopeerin siia ühe lõigu ühest reaalsest sõjast, jutt on siis (palgalisest) pisiarmeest üsna tasemel sõjarauaga, ründav pool oli üks venelaste treenitud massiarmee:

At the time of the invasion, the ................ military was believed to have numbered 16,000 men, arranged into three armored, one mechanised infantry and one under-strength artillery brigade.

.......commandos infiltrated the ....... border first to prepare for the major units which began the attack at midnight. The ....... attack had two prongs, with the primary attack force driving (ilmakaar) straight for (pealinna nimi) down the main highway, and a supporting attack force entering ........ farther (ilmakaar), but then turning and driving east, cutting off (pealinna nim) from the country's southern half. The commander of a ......... armored battalion, ...... Armoured Brigade, deployed them against the ...... attack and was able to conduct a robust defense ......

Within 12 hours, most resistance had ended.

Täpsustuseks: antud juhtumil väikeriigi juhtkond kas kõhkles lahinguvalmiduse tõstmisega või lootis ei tea millele (samas armee oli kutseline) - ja vastupanu algas üle jala.
Pealinn asus piirist ca 100 km mööda maanteed. Tõenäoliselt viidi operatsioon läbi nende DOS-ide ja toidupakkidega, mis masinates kaasas olid ja pärast kinnitati keha juba pealinna teenindusettevõtteid rüüstades.