Stebel

[Adam]

Kaldun MadMan`i arvamuse poole, samas pidid ju kusagil olema ka Stebeli patareiga seonduvad kindlustatud ds`ottid?
Ka maa-ameti kaardi järgi on suht raske öelda, kas asi on Stebeliga seotud või ei ole, sest pooled kraavid või metsarajakesed on märgistamata.
Raudteega ei ole see kuidagi seotud, sest kaardil läks see Mõntust otse Tammuna poole. http://www.histrodamus.ee/?event=Show_e ... modal=true
Ega muud üle jää, kui kaart koos kraavide ja teedega välja printida, ning mööda neid maamärke astuma hakata Kui kellelgi huvi, tahtmist mööda metsi konada jne Päev läheb vast kindlasti ära!

[kloss]

Päris ontlik lugemine on need viimased leheküljed. Neljakorruseline tondimajake asub eelpoolnäidatud asukohas Stebelist veidi Kuressaare poole tee ääres ja kuulub pealesõjaaegsele patareile. Nõndasamuti kuuluvad selle torni taga metsas olevad kahurialused sellele patareile. Jään siinkohal võlgu igasugused numbrid ja daatumid aga räägitakse, et patareid hakati ehitama peale viimast suurt sõda aga jäi käiku võtmata, sest raketid asendasid suured rannakaitsepatareid.

Kasutaja Speedsta poolt esitatud torn peaks asuma Maantekülas ja kuuluma ühele sealpaiknenud väeosadest jällegi pealesõjaaegsel ajast. Kusjuures sealkandis on metsas veelgi kummalisi ehitisi, milledele on raske otstarvet arvata.

Mis puutub aga Stebeli patareisse, siis põhiliste installatsioonide, mis valmis ehitati, asukohad ja funktsioonid peaksid tänaseks üsna selged olema. Kel suurem huvi, minge Sõrve Militaarmuuseumisse, kus on kaustadesse ka sellekohast pildi ja kaardimaterjali kogunenud. Kahurialuste ja komandopunkti tühjakspumpamiste tulemusena on ka tõenäoliselt suudetud kokku panna üsna reaalilähedane pilt, mis selle patareiga täpsemalt toimus. Kindlasti erineb see nõukaaegse kirjanduse ja selle jälgijate ponnistustest üsnagi ja ei ole üldse nii kangelaslik. Kummalisel kombel on idaturistide jaoks Stebeli patarei tõebooest nagu mingi jumalus, üeaaegu kõik idaturistid küsivad, kus see asub, militaarmuuseum laiemalt ei paku üleüldse niipalju huvi. Põhjus, miks see nii on, peitub tõenäoliselt heas propagandamasinas, mis suutis kenad bõliinad kokku luuletada.

[Adam]

See teema on vist "Stebel" ja oleks väga tore, kui vähemalt siinsed olijad saaksid kogu infi kätte. Las need turistid ründavad siis seda "Militaar muuseumi".
Minu ja paljude teiste poolne mõte ongi internetis info jagamises, mitte Gates`i moodi - mine ja maksa seal, et midagi teada saada!
Järgmine vaidlusalune väljaütlemine? Peale sõda hakati ehitama raudteel baseeruvaid süsteeme ja nüüd tuled sina välja avaldusega, et ikkagi hakati ka mingit püsivat asja sinna ehitama. Hea, et kirjutasid, aga palun siis mingeid kindlaid tõendeid ka selle kohta!

[Castellum]

Neljakorruseline tondimajake asub eelpoolnäidatud asukohas Stebelist veidi Kuressaare poole tee ääres ja kuulub pealesõjaaegsele patareile. Nõndasamuti kuuluvad selle torni taga metsas olevad kahurialused sellele patareile. Jään siinkohal võlgu igasugused numbrid ja daatumid aga räägitakse, et patareid hakati ehitama peale viimast suurt sõda aga jäi käiku võtmata, sest raketid asendasid suured rannakaitsepatareid.

Patarei nr 470. 4x180 mm. Patarei Sõrves sügisest 1944, eks millalgi hakati siis ka kapitaalsemaid ehitisi tegema.

Kasutaja Speedsta poolt esitatud torn peaks asuma Maantekülas ja kuuluma ühele sealpaiknenud väeosadest jällegi pealesõjaaegsel ajast. Kusjuures sealkandis on metsas veelgi kummalisi ehitisi, milledele on raske otstarvet arvata.

Patarei nr 87. 3x152 mm. Ehitust alustati 1946.

Järgmine vaidlusalune väljaütlemine? Peale sõda hakati ehitama raudteel baseeruvaid süsteeme ja nüüd tuled sina välja avaldusega, et ikkagi hakati ka mingit püsivat asja sinna ehitama. Hea, et kirjutasid, aga palun siis mingeid kindlaid tõendeid ka selle kohta!

Selline vehkimine pole enam naljakas ka...kindlaid tõendeid, kindlaid tõendeid...
Aga loe kõigepealt saadaolev kirjandus läbi. Pärastsõjajärgsest Sõrvest on isegi eraldi raamatuke olemas:
http://tallinn.ester.ee/record=b2699967~S1*est
pole ju raske lugeda läbi, sealt sortida välja võimalikud vead ja siis teiste käest alles tõendeid nõudma...

[oliver]

Kas keegi teab milliseid aluseid need 180mm kahurid vajasid? Minu mäletamist mööda olid minu nähtud alused paslikud tunduvalt väiksema kaliibriga torudele.

[liivaUlvar]

4 kordne hoone, mille viimasel korrusel on asunud mingi (vaatlus?) seadeldis suunaga SSE
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=1&LANG=1
kahurialused ja punkrid olid vist siin
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... 2=0&LANG=1
Ühes oli uppunud siga sees kui 20 a tagasi seal käisin. Betoonalused, hammasratas keskel, mingi väike kaldus tunnel tuli maa seest üles.

Hüpotees - Saaremaa lr. raudteega seoses tehti mingi katsepolügoon nonde 16-teljeliste raudtee suurestükkide jaoks koos vaatlustorni ja paari kahuriga. Tornist suunal SSE on 34 km kaugusel Kura säär, mis on veidi rohkem kui 305mm TM-3-12 raudteekahuri laskeulatus. Samas on need alused pisikesed sellise eluka jaoks.

Suured tänud Sulle!!! Kui nüüd kodusaarele lähen, siis on kindel minek sinna kanti uuesti. Otsisin ausalt öeldes täiesti vale koha pealt. Kohalik naabrimees teadis öelda, et "jalgsi ligipääsetava augu" juurest tuleb edasi metsa suunduda.

[Adam]

sry! üks kaart jäi Melkonovi "Batareii Moonzunda" viimastelt lehtedelt, kahe silma vahele.
Mingit patareid nr 87 3x152, sellel kaardil küll ei eksisteeri, aga ju siis auväärse Castellumi inf käib võib-olla mingi kohe peale sõda eksisteerinud ajutise asjanduse kohta.
Tondiloss, siis seotud patareiga nr. 470 ja eelpool pildil toodud "tulejuhtimistorn" patareiga nr. 343. Viimane võttis siis teadaolevalt osa ka Sõrve vallutamisest venkude poolt, ning jäi ka siia paigale.
Vastaval kaardil, siis pealesõjaaegsed rannakaitsepatareide asukohad aastal 1957, mis kaardil enam-vähem täpselt märgitud ja ka "Maa-ameti" kaartidel ilusti leitavad :

[Adam]

Kas keegi teab milliseid aluseid need 180mm kahurid vajasid? Minu mäletamist mööda olid minu nähtud alused paslikud tunduvalt väiksema kaliibriga torudele.

Kui mõtled Stebeli (nr 315) omasid, siis :

MB-2-180
Ehitatud Leningradi Metallitehases nimega“Bolshevik“
Koosnes kahest kahuritorust B-1-P kaliibriga 180/57mm
Laengu kaal 97,5 kg
Laskeulatus 37,8 km
Laskekiirus 4-5 lasku/min
6m diameetriga kahuritorni kaal - 275 tonni
Kogu konstruktsiooni kaal - 375 tonni
Kahuritorni keeramiseks oli see paigaldatud 120nele 101mm kuullaagrile
Laenguid blokis sees 408 tk
Laenguid 500m läheduses asuvas laos 819 tk
Mõntu sadamasse kahuritornide maha tõstmiseks ja ka paigaldamiseks toodi Moskvast „Sotsialistide palee“ ehituselt spetsiaalselt Sõrve Saksamaalt ostetud kraanad firmalt „Demag“.
Kogu ehituse maksumus (1937a raha kurssi arvestades) 20 milj. rubla. Nt kõikide kahuripatareide kogumaksumus Hiiumaal ja Saaremaal ületas hüdroelektrijaama „Dneproges“ ehitamise maksumuse. Nägin täna just internetis selle elektrijaama pilti, kus see oli sakslaste poolt korralikult pihta saanud või õhitud olukorras
Kindlasti lasid need torud ka kaugemale, aga siis vast asjadele eriti pihta ka ei saadud. Nt Melkonov annab nende torude laskekauguseks 45km. Irbe väin on Maa-ameti kaardilt kitsamast kohast joonlauaga mõõtes Stebeli patarei ja Läti ranniku vahel ümmarguselt 30km.
Samad torud paigutati ka Tahkunasse(nr316) ja Osmussaarde(nr.314) Ninasel olid aga vanemad üksiktorudega kahurid MO-1-180(kogukaaluga 83 t), mis võeti relvastusse juba aastal 1934. Selliseid siinkandis 1941a rohkem ei olnud.

[Castellum]

Kas keegi teab milliseid aluseid need 180mm kahurid vajasid? Minu mäletamist mööda olid minu nähtud alused paslikud tunduvalt väiksema kaliibriga torudele.

Pilt siit:
http://www.armchairgeneral.com/rkkaww2/ ... oastal.htm
Sama pilt ka Melkonov 2003 (Batarei Moonzunda), lk 92.

[Castellum]

Kui mõtled Stebeli (nr 315) omasid, siis :

MB-2-180

Aga jutt käib ju selgelt 470. patareist. Kui Sa nüüd viitsiks nt Melkonovit pisut rohkem lugeda, siis raamatus "Baltijskij Gibraltar" (2011) on lk 9...11 ju selgelt kirjas, et MO-1-180. Seni kuni keegi seda ümber ei lükka, võiks ju sellega arvestada...

Ninasel olid aga vanemad üksiktorudega kahurid MO-1-180(kogukaaluga 83 t), mis võeti relvastusse juba aastal 1934. Selliseid siinkandis rohkem ei olnud.

Nagu öeldud, pärast sõda Sõrves, patarei nr 470. 4xMO-1-180.

[Castellum]

sry! üks kaart jäi Melkonovi "Batareii Moonzunda" viimastelt lehtedelt, kahe silma vahele.
Mingit patareid nr 87 3x152, sellel kaardil küll ei eksisteeri, aga ju siis auväärse Castellumi inf käib võib-olla mingi kohe peale sõda eksisteerinud ajutise asjanduse kohta.
Tondiloss, siis seotud patareiga nr. 470 ja eelpool pildil toodud "tulejuhtimistorn" patareiga nr. 343. Viimane võttis siis teadaolevalt osa ka Sõrve vallutamisest venkude poolt, ning jäi ka siia paigale.
Vastaval kaardil, siis pealesõjaaegsed rannakaitsepatareide asukohad aastal 1957, mis kaardil enam-vähem täpselt märgitud ja ka "Maa-ameti" kaartidel ilusti leitavad :

Vaata, selle raamatu andis Melkonov välja 2003. aastal. Eks ta ka ikka vahepeal teeb tööd, ja järgmised kolm raamatut tuli välja 2011. aastal - kõik eraldi - tsaari-aeg, 1939/ 41 ja pärast 1944. aastat. Viimane ("Baltijskij Gibraltar") sisaldab ka uuemaid andmeid. Lk 11...13 saadki pikalt lugeda 87. patareist. Seal oli siis 3x152-mm, suurtükikompleksid MU-2. Paned Google'isse ja imetled pilte...
Nt: http://www.niekonaujo.lt/20110213/olman ... oflotskaja
Pilt küll Kuramaa rannikult...aga "ajutine asjandus" - silmanägemine ja arusaamine on vist Adami küll täiesti maha jätnud...

[Adam]

....ja nagu ikka Castellumile omaselt, hakkab ta jälle siin iga minu lause, sõna ja kirjutamajätmise kallal ilkuma Täielik Deja Vu!

[oliver]

Et asja veel segasemaks ajada siis seal tondilossi taga olevas patareis on betoonalused ümmarguste aukudega aga aerofotolt on lisaks näha ka 15m läbimõõdus augulahmakad. Ehk need betoonalused ei olegi kahurialused vaid hoopis mingite tehniliste vigurite või mõõteriistade jaoks ja suured augud on ette nähtud kahurialuste jaoks mis valmis ei jõudnudki?
Lähen käin ükspäev ja teen korraliku reportaashi

[Adam]

Ürita, mis sa üritad heaga või halvaga vahet ei ole, mõni mees peab siin ikka käituma nagu 10 aastane üksiklaps kellele klassivend on varbapeale astunud? Endal on kõik raamatud käes ja olemas, aga kukkus siin kohe alguses, minu esimesest postitusest saati, mööda nööpe üles ronima ja esitama küsimusi, mida ise võiks oma raamatutest lugeda. See-selleks....
Parandasin oma vea ära, kuna jätsin kirjutamata, et pidasin silmas ehitisi kuni aastani 1941. Juba seal raamatus ta mainib, et: 1. venkudel ei olnud enam peale sõda raha, et mingeid uusi kahurisüsteeme välja mõelda; 2. nad olid Stebeli patarei ehitusega(sohu) juba korra ämbrisse astunud, sest nende hüdroisolatsioon oli nagu oli; 3. ma ei olegi maininud tegelikult aasta 1957 kohta, et need ei võinud olla MO-1-180 süsteemid. Kui seal on 4 toru ja 4 auku ja need on aerofotolt vaadates suuremad, kui Stebeli omad, siis on see ju iseenesest mõistetav, mis seal oli.
Oled sa purjus või mis krt sul viga on?
Võiksid siin minu mahategemise asemel hoopis midagi kasulikku teha, aga mitte teisi raamatukokku suunata!!! Tee ise ka siis veits tööd ja võta oma 1946 või ei tea mis aasta andmete kaardilt patarei asukoht, ning võrdle seda Maa-ameti kaardiga, ning kui õige asukoha leiad, postita siia üles! Kui seda ei oska, siis mine arvutikursustele, aga lõpeta palun oma ülbitsemine!
Või teine võimalus – tule saarele ja võta mõõdulint kaasa. Mine Ninasele ja mõõda seal augud ära, seejärel suundu Sõrve ja tee seal sama, ning tore oleks kui siia ka oma andmed avaldaksid, mida on sinu puhul muidugi raske ette kujutada. Ehk saad siis isegi targemaks, kui Melkonov
Hea vähemalt, et Castellum on hakanud siin minu kirjutiste mahategemiseks ka ennast liigutama ja enda infi teistelegi jagama. See süsteem töötab ju ideaalselt, aga mõne mehega muudmoodi ju ei saagi

[andrus]

Sõrve viimaste lahingute ajal olid seal tegevad (pole 100% kindel, et nimekiri on lõplik) järgmised mereväe rannapatareid (rp):
272.rp 122mm suurtükid (paiknemiskoht Kotka, 2 km Anseküla kirikust lõunas; alates 22.nov Kaavinina)
273.rp 122mm suurtükid (Lõu märgi juures; alates 19.novembrist Ranna, Kotkast 2 km kirdes; alates 21.nov Kaunispeast edelas)
343.rp 130mm suurtükid (Varetsi, 42 kaabeltaud Anseküla kirikust loodes; alates 24.nov Sõrve majaka lähistel)