ASJALIKUD küsimused med. komisjonist ning ajateenistusest

[Kapten Trumm]

Sattusin suvel maal olles (ma muidu raadiot ei kuula eriti) kuulma saadet, kus oli juttu Sisekaitseakadeemia vastuvõtukatsetest.
Normid ise muidu siin -
http://www.sisekaitse.ee/ska/sisseastuj ... ed-katsed/

Intervjuu oli akadeemia spordikeskuse pealikuga, kes ütles, et oli päris palju neid, kellele said saatuslikuks kehalised katsed. Läbi aegade olla latti alandatud. Füüsilistel katsetel piisab sisse saamiseks lati ületamisest. 1500 m 7.30 on veel 20-aastasena suht enamvähem tulemus, aga kätekõverduste lävend 20 korda ja istesse tõus 30 korda on ikka täitsa nali ühe jõuametkonna inimeste selekteerimisel. Kui kedagi huvitab, siis algusaastatel andis maksimumpunktid 30 sekundi jooksul 36 kätekõverdust.

[Lemet]

Ei mäleta, et oleks sõjaväkke jõudes füüsisega probleeme olnud(mis muidugi ei tähenda, et raske poleks olnud), kuigi tagantkihutamist oli palju. Kahe kuuga kannatas igal juhul seltskonna sedapalju ette valmistada, et kolmepäevase täisvarustusega 50 km marss-brosoki (siis esimesel päeval sihtkohta, teisel päeval positsioonide ettevalmistamine koos kaevetöödega ja kolmandal päeval sama maa tagasi) käigus vajas kolonni taga sõitvat meditsiiniuazikut vaid üks lõunamaa poeg. Ülejäänud tatsasid omal jõul(ja te ei kujuta ette, kui kerged tundusid jalad kohale jõudes ja säärikute viltide vastu vahetamise järel). Varustusest oli tassida kinnistatud relv, gaasimask, sinel(marss ise toimus bušlattides), seljakott koos sisuga, rakmed, OZK komplekt, kiiver jne, kaalu ikka omajagu. Maastik parasjagu liigendatud nagu Karpaatides ikka, aeg-ajalt tuli ka õhurünnakute eest varjuda ja tõrjuda eri suundadest kallaletunge. Samas- 81 aastal, peale õppusi "Zapad-81", sai kuulda kokkuvõtteid, kus tõdeti suurtükiväelaste nigelat füüsilist ettevalmistust, meeskonnad ei suutnud vajaliku pikkusega suurtükituld tagada nimelt põhjusel, et ei suudetud puht füüsiliselt torusid moonaga tagada.

[TTA]

Ei mäleta, et oleks sõjaväkke jõudes füüsisega probleeme olnud(mis muidugi ei tähenda, et raske poleks olnud), kuigi tagantkihutamist oli palju. Kahe kuuga kannatas igal juhul seltskonna sedapalju ette valmistada, et kolmepäevase täisvarustusega 50 km marss-brosoki (siis esimesel päeval sihtkohta, teisel päeval positsioonide ettevalmistamine koos kaevetöödega ja kolmandal päeval sama maa tagasi) käigus vajas kolonni taga sõitvat meditsiiniuazikut vaid üks lõunamaa poeg. Ülejäänud tatsasid omal jõul(ja te ei kujuta ette, kui kerged tundusid jalad kohale jõudes ja säärikute viltide vastu vahetamise järel). Varustusest oli tassida kinnistatud relv, gaasimask, sinel(marss ise toimus bušlattides), seljakott koos sisuga, rakmed, OZK komplekt, kiiver jne, kaalu ikka omajagu. Maastik parasjagu liigendatud nagu Karpaatides ikka, aeg-ajalt tuli ka õhurünnakute eest varjuda ja tõrjuda eri suundadest kallaletunge. Samas- 81 aastal, peale õppusi "Zapad-81", sai kuulda kokkuvõtteid, kus tõdeti suurtükiväelaste nigelat füüsilist ettevalmistust, meeskonnad ei suutnud vajaliku pikkusega suurtükituld tagada nimelt põhjusel, et ei suudetud puht füüsiliselt torusid moonaga tagada.

Pole miskit imestusväärset, eriti kui seda palju treenitud pole. Keskmiselt suudab ju 152-155mm kaliibriga haubits olenevalt tüübist 4-6 mürsku minutis lasta, ja seda kuni 2-3 minutit järjest ennem kui raud üle kuumenema hakkab. 6 korda minutis 40kg+ mürsuga haubitsani joosta pole aga lihtne töö.

[Lemet]

Samas- lugedes 8,8 cm flaki peal teeninute mälestusi, paneb nende vastupidavus imestama- tõrjetuld anti ikka pikema aja jooksul ja ka laskude arv minutis oli suurem(15-20 lasku minutis). Tõsi küll, ka tassitav koorem oli väiksem, 10 kilo D-30 20-kilose vastu...(mul justkui meelde jäänud, et see füüsise jutt käis just selle tüübi kohta, mida VDV kasutas- seal pidada ju nende oma jutu järgi koletumad härjad koos olema).

[TTA]

Samas- lugedes 8,8 cm flaki peal teeninute mälestusi, paneb nende vastupidavus imestama- tõrjetuld anti ikka pikema aja jooksul ja ka laskude arv minutis oli suurem(15-20 lasku minutis). Tõsi küll, ka tassitav koorem oli väiksem, 10 kilo D-30 20-kilose vastu...(mul justkui meelde jäänud, et see füüsise jutt käis just selle tüübi kohta, mida VDV kasutas- seal pidada ju nende oma jutu järgi koletumad härjad koos olema).

Nojah, D-30 on juba teine dela. Samas me ju ei tea mis füüsiline mahv tuleülesandele eelnes ja kaugel üldse moonahoidla tükkidest oli. Võibolla tuli meestel tund aega tuleettevalmistust teha ja seda moonakogust juba 10m kaugusele haara juurde ei ladusta.

[von manstein]

Kuna ma polnud sportlane, siis harrastajate võistlustel polnud kunagi täpselt 5 km ja seetõttu aega ei tea, aga jooksin Kaupersit 3.3 km 12min-ga. Trenni ma ei teinud ja klassis olin keskmine jooksja

Ei noh väga kõva. Kildi keskmine 3.38.
Puhtas kolmes kildis ja võistlusolukorras pakuks tulemust alla 10.30-ne.

Kui me keskkooli 11. klassis esimest korda Cooper' it tegime oli mul 12 minutiga 3,8 km selja taga. Jooksnud olen ma koguaeg hästi

Noh selline tulemus lõhnab juba saavutusspordi järele. Iga kilt ümmarguselt 3.09.

Julgeks hinnata kolme kildi ajaks alla 9 minuti. Ehk on ka mõni resultaat edetabelites säilinud.

Võrdluseks Saare maakonna 2012aasta edetabel 3000m. jooksus:

3 000 m Nimi Sünniaeg Klubi Toimumisaeg Toimumiskoht
8.00,26 h Tiidrek Nurme 18.11.1985 Tartu Ü ASK 28. jaanuar 2012. a. Bordeaux
8.42,7 J Andi Noot 14.09.1993 Tartu SS Kalev 4. august 2012. a. Tallinn
9.26,8 Ando Õitspuu 14.11.1988 KJK Saare 1. juuni 2012. a. Kuressaare
9.43,5 Kalev Õisnurm 2.08.1970 SV Torutööd OÜ 1. juuni 2012. a. Kuressaare
9.47,3 Janar Mai 16.02.1989 Kaarma vald 1. juuni 2012. a. Kuressaare
9.55,0 Mairo Tänav 12.10.1992 Tallinna Ülikool 21. mai 2012. a. Kuressaare
9.55,3 Innar Sepp 2.07.1967 JK Sarma 1. juuni 2012. a. Kuressaare
10.20,18 h J Romet Raun 1.06.1994 Kuressaare Gümnaasium 28. jaanuar 2012. a. Tallinn
10.28,1 Taavi Tuisk 15.11.1977 Kuressaare Ametikool 21. mai 2012. a. Kuressaare
10.29,1 Ago Kokk 28.01.1969 Kellamäe OÜ 1. juuni 2012. a. Kuressaare

Mõlemad näited puha esikümnes ja nõrgem esitus lausa poole klassiga.

[Kapten Trumm]

Ma ka imestasin, aga mine sa tea.
Aja peale oled 3000 m (kross, mitte staadionil) teinud ühe korra, tulemus vist 13.14 oli.
Cooperi test staadionil 2800 olnud on.

[soesilm]

Kui kedagi huvitab, siis algusaastatel andis maksimumpunktid 30 sekundi jooksul 36 kätekõverdust.

Kui nüüd täpne olla siis ERA (ESA) katsetel olid esimesel aastal rippes kätekõverdused. 12 korda oli vaja teha.

[swatest]

Ma ei muretseks jooksmise pärast, kui 3.2km aja saad sinna 15-16 minuti kanti on juba timm. Alguseks käib küll ja jooksutrenne saad peaaegu iga õhtu, küll raskuste palkidega.
Kuhu teenima saadetakse?

[Madis22]

Siuke leht on hea vaadata. Saad teada piiri, millest allpool on ikka vilets olla. Mõned siin õhku visatud normid võivad muidu väga ära ehmatada. Mul endal aga kerkis küsimus selle ealise diferentseerimise kohapealt: võtab vaindlane minuga tõesti lõdvemalt sõdida aint seepärast, et ma nüüd vanem olen? Muiste pidi kaks miili 15,5 minutiga sörkima, nüüd võib vahepeal pirukapausigi teha, sest aega lausa 18 minti rajal uneleda. Ennem pidi viisaka tulemuse saamiseks vähemalt 45 kätekõverdust tegema, nüüd piisab 33st. Ons tuletoetus vanematele reservistidele tõhusam, et lahingus nõndapalju söösthüppeid ei pea suutma sooritada, või mis?

[Kapten Trumm]

Reservil on nende normidega kokkupuudet ainult niipalju, et Lahingukoolis toimuvad erinevad reservohvitseride kursused eeldavad nende normide täitmist. Tüüpilist ajateenistuse järgset reservi nendega keegi ju ei katseta. Lõdvenemine vanusegruppide lõikes peab silmas eelkõige kaadri vanemallohvitsere ja ohvitsere (üle 30 seersante on juba üsna vähe).

[AnonüümneMuretseja]

Tänan vastuste eest! Kuigi siia tekkis 'omal ajal olid asjad nii' stiilis vaidlus, leidus teemas ka mitmeid abistavaid vastuseid.

Teenima lähen Tapale, suurtükiväeossa.

[allatah]

Vedas, et sind õhutõrjesse ei pandud. Need on ilged m****d. Ise ei lenda ja teistel kah lennata ei lase. Aga suurtükimehed on niikaua normaalsed, kuni nad omade pihta ei lase.

Ära jalgade pärast liigselt muretse ja katsu seda teenistust nautida ja täie eest võtta. Ma tean, et teenistuse ajal võib kopa ette visata, aga usu mind, et sellist kogemust sa mujalt ei saa ning võta sellest maksimum.

[Mirko]

Nimelt lõpetan hetkel 12. klassi ja avaldasin nüüd see suvi vabatahtlikult ajateenistusse minna, kuna edasised vaated on ka militaar suunas ja sain aja nüüd 17okt. probleem seisneb nüüd aga selles,et käisin perearstil tervisetõendit tegemas ja arst vaatas mu rühti ja palus seljast röntgenit teha, siit aga küsimus,et mismoodi arstlikus seda hinnatakse? et kui mul ongi rühiga probleem,siis kas kuulutataksegi kõlbmatuks? või kui käin väga pinda,et tahan minna,siis lastakse?

[TTA]

Nimelt lõpetan hetkel 12. klassi ja avaldasin nüüd see suvi vabatahtlikult ajateenistusse minna, kuna edasised vaated on ka militaar suunas ja sain aja nüüd 17okt. probleem seisneb nüüd aga selles,et käisin perearstil tervisetõendit tegemas ja arst vaatas mu rühti ja palus seljast röntgenit teha, siit aga küsimus,et mismoodi arstlikus seda hinnatakse? et kui mul ongi rühiga probleem,siis kas kuulutataksegi kõlbmatuks? või kui käin väga pinda,et tahan minna,siis lastakse?

Kui ise sellest suurt numbrit ei tee siis ei tohiks midagi ka olla. Olen ise teenistuses selliseid kõverikke näinud et imestama paneb.