Mis sa Ugri närvitsed...
Hummelil on õigus. Liiga palju auru kulub jamale.
Kas meil on kolm või viis söögikorda, barett või nokamüts - on kolmandajärguline probleem. Me ei peaks sellise jamaga aega viitma.
Kui aga õppekogunemisel aasta aastalt üksused, mille oskused on tükati........imelikud või neil pole vajalikku varustust/relvastust, see on probleem. Et neid kantseldab üleväsinud ja tükati pehmelt öelda moti vaba kaader (metsas oldud aeg asendatakse "vaba ajaga"), kes üle jala laseb - samuti on probleem. Tuleb tegeleda. Kõik aur tulebki sinna suunata. Sellised imelikud üksused tapavad päris sõjas vist rohkem enda kui vaenlase mehi.
Selle suure arendusvaimustuse viljast - ladudes ja kasutusel oma elu elavatest eri vormi- ja varustusnännist juba sai räägitud.
II maailmasõjas juhtus näiteks seda, et trofeevarustust kasutanud üksused said omadelt tina.
Kui närv on laes, siis hommikuses udus ei tee keegi kindlaks, kas kellegi peas paistev barett on KV või Pihkva dessantniku oma.
Asi kahtlane on, siis tina antakse esiteks ja pärast klaaritakse. Eriti üksuste poolt, kus tegevust on harjutatud vähevõitu ja näpud päästikul värisevad.
Muidu selliste imeasjade peale kulub küll esmapilgul natuke, kuid "elutsükli peale" kokku märkimisväärne summa.
Ajateenija palgast juba rääkisime, selle alternatiivkulu on see, et tendi varjus nad reservi sõidavad ja sõdivad. Selle raha eest, mis sinna kulub, võiks iga aasta need 60 kellegi vana soomustransportööri osta, üle käia ja peale seda aastat lähevad reservi platsile.Rahuajal ei saa keegi aru, mis seal vahet kas Aegviitu loksuda vanadel Unimogidel või vanadel BTR-idel. Veoka kastis ongi parem - värske õhk ja saab teeääres naistele lehvitada...
Kui kuulid lendavad ja mürsud lõhkevad - olen kindlad, et kõik see mees oleks nõus kogu oma teenistuse toetuse BTR-i õhukesevõitu soomuse vastu vahetama.
On täna mõni mees Scoutsis, kes on nõus soomustamata Unimogiga autopatrulli minema?
Seame sisse näiteks 5 söögikorda (utreeritud näide) - jälle raha lendab. Selle alternatiiv on aastas kindlasti 1 järelveetav haubitsapatarei.
Ja nii see leivaviiluke väikestest purudeks pudistataksegi ilma söönuks saamata...
Pärast tehakse kokkuvõtteid, mnjaa seda või toda ei saa, sest pole raha....
Kes on süüdi, et pudistati....keegi ei tea....

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.