Kas N Liidus oli ka midagi head?

[T-62]

Oli ikka, kui mitte muud, siis Saksamaalt kokkukraabitud sõjasaak. Vaata http://fishki.net/1207643-kartina-stali ... l?from=hot

[kapten.]

Absoluutselt mitte midagi head ei olnud.

[Lemet]

Absoluutselt mitte midagi head ei olnud.

Isegi mitte austet kaasfoorumlase sünd siia ilma??

[von manstein]

Kui ma ehk nii 13-14 aastaselt Peterburis klassiekskursioonil käisin siis sai sõpradega kuskile poodi mindud ja justnimelt seda Ziguli õlut ostetud. Ega nii umbes aastatuhande vahetuse paiku ei olnud sealmail küll mingi probleem keelt mitteoskavatel noortel õlut osta. Ma ei tea miks me just seda ostsime ja kas ka midagi muud sai prooviks võetud, aga ilmselt võlgnen ma justnimelt tollele Ziguli õlule selle, et ma siiamaani poodides õlleriiulist täitsa külma kõhuga mööda kõnnin. Isegi mingi kuradi sushi on parema maitsega, kui see Ziguli õlu.

No ilmselgelt olid postituse autoril kõrvatagused alles märjad ja hüva rüüpe voorused ei ole veel pärale jõudnud..

Nõukaaegse kesvamärjukese realiseerimisaeg oli teoreetiliselt seitse päeva..

Tegelikult turustati kaubandusvõrkku jõudnud saadetis loetud minutite jooksul ja päris väskes olekus.

Ja toodang pidi vastama GOST-i nõuetele. Ei maksa viriseda..

[puukoi]

Aga kuidas need nn. millimullikad pudelisse said? Keerasid põhja püsti ja seal nad olidki...

[hillart]

Absoluutselt mitte midagi head ei olnud.

Isegi mitte austet kaasfoorumlase sünd siia ilma??

See oli kõik-see hullem asi, mis toona juhtuda sai. Võrdväärne tuumasõjaga. Siiamaani põeme.

[Lemet]

No ilmselgelt olid postituse autoril kõrvatagused alles märjad ja hüva rüüpe voorused ei ole veel pärale jõudnud..

Võrdluseks toonasest õllekvaliteedist- oli vist aasta 88, kui esimest korda raudse eesriide tagant välja sain, Saksamaale ja Tšehhi. Ja kui koduse Saku pruulikoja toodanguga oli probleeme pooleliitrise pudelitäiega(no ei läinud rohkem keresse) siis Saksas ja Tšehhis ep saanud arugi, kui teine liiter(ehk siis neli kodust "normi") otsa sai. Ja tuli uue järgi minna. Vaat selline vahe...

[Soobel]

Ja nüüd on vahe teistpidine: hapule veele vahelduseks reaalse õlle hankimisel tuleb kõvasti raha välja käia. Näiteks BrewDogi, Fullersi, kloostriõllede jm eest.

Täpselt nagu krõbeda saiaga: vene ajal muud ju polnudki, siis oli vaba aja algus ja mäletan suuremat sõdimist Pirita poes, kus mu värskeltostetud sai poolvägisi kilkotti topiti, sest niisugune korraldus olla ülaltpoolt antud. No tühiasi, pakkimislaua ääres lendas see kile sealt saia ümbert kus kurat. Ja nüüd siis on soe, krõbe sai täitsa müügil. Kalli raha eest supermarketite pagarinurkades. Eks see oli ilus mälestus küll, kui varahommikul kooli sai mindud ja leivaautod olid parasjagu poodide juures ning kuuma ja krõbeda saia-leiva lõhn kooliteelt vägisi kõrvale kiskus. Mitte et ma selleaegset muud külma, nälga ja sitahäda taga igatseks.

Muuseas vanema põlvkonna väitel vähemalt Tartu õllega küll miskit väga hullu ei olnud. Ainult et kõikus, mõni laar ei kõlvanud üldse kuhugi, mõne laari järele võis lolliks minna. Üliõpilased irvitasid et "Tartu Eksperimentaalõlletehase" nime vääriline. Tean et tol ajal õlut ei pastöriseeritud ja kahtlustan et mõni tolleaegne õnnestunud laar ületas praeguseid sakusid-pilkusid ikka väga kõrge kaarega.

[Joss Metsast]

Ka Saku oli täiesti joodav ja olenevalt partiist väga hea. Omaaegne defitsiit Saku Hele peaks ju ajahambale vastupidanuna siiamaani sama retsepti alusel tehtama. Ilmselt küll ühtteist on mugandatud. Täitsa joodav siiamaani.

[Kapten Trumm]

Vorstil ongi 2 otsa - võibolla oli s*** õlu ja muude magusate "kommijookide" puudumine üks põhjus, miks tollal sellist pubekate mälukasse joomist ei esinenud (kuid ei saa öelda, et üldse seda polnud). Täna saab alkoholism alguse ikkagi igasugustest soft jookidest, sellega kujundatakse välja pidev alkoholivajadus ja tasapisi minnakse kangemate jookide ja koguste peale. Olen ka lapsena neid vanaisa Ziguli pudelipõhjasid ära rüübanud ja ei ütleks, et sellest oleks mingi pidev tegevus kujunenud - erinevalt meie oma koduõllest oli see poekraam ikka täis s***.

Täpselt sama on ka paljude toodetega, mille kerge kättesaadavus genereerib nõudlust, milleks pole tegelikult vajadust. Näiteks need üüratud valikud igasugu kemikaale täis topitud maiustusi, valget jahu ja suhkrut sisaldavaid pagaritooteid jne. See kombineerituna kasina füüsilise tegevusega produtseerib meile järelkasvu, mille lisaväärtus on väike, kuid mille kelle töövõimelisena hoidmiseks kulub kõvasti raha.

Kolmas teema on kõva igapäevaelu stress, mis algab juba esimeses klassis ja mis mobiliseerib organismi valmistuma rasketeks aegadeks, ainevahetus sätib end reziimi "kogu varusid" ja kui nüüd see organism külvata üle kiiresti imenduvate süsivesikutega (suhkrud, jahud jne), on tulemuseks mühinal kasvavad päästerõngad kere ümber, sealt edasi tervise allakäik, füüsilise aktiivsuse langus veelgi ja tulemuseks on see, mis täna olemas on. Närviline ja stressirohke elu paneb inimesi sööma.

Vaatan täna enda koolis käivaid lapsi, siis tegelikult paistab see kooli juhtkondade soov upitada end riigieksamite pingereas ja veel sajas pingereas laste pealt välja, meenutades enda kooliaegu...no ei olnud sellist närvipinget ja edukompleksi siis...võibolla sellest peakski õppima ja võibolla (just võib-olla) ülalnimetatud probleemid taanduvad ka siis.

[mx77]

Vaatan täna enda koolis käivaid lapsi, siis tegelikult paistab see kooli juhtkondade soov upitada end riigieksamite pingereas ja veel sajas pingereas laste pealt välja, meenutades enda kooliaegu...no ei olnud sellist närvipinget ja edukompleksi siis...võibolla sellest peakski õppima ja võibolla (just võib-olla) ülalnimetatud probleemid taanduvad ka siis.

Nõrk kool oli siis. Ma õppisin tollases 1.KK-s (praegune GAG) eriklassis ja press oli ikka väga karm.

[Actual]

No ilmselgelt olid postituse autoril kõrvatagused alles märjad ja hüva rüüpe voorused ei ole veel pärale jõudnud..

Võrdluseks toonasest õllekvaliteedist- oli vist aasta 88, kui esimest korda raudse eesriide tagant välja sain, Saksamaale ja Tšehhi. Ja kui koduse Saku pruulikoja toodanguga oli probleeme pooleliitrise pudelitäiega(no ei läinud rohkem keresse) siis Saksas ja Tšehhis ep saanud arugi, kui teine liiter(ehk siis neli kodust "normi") otsa sai. Ja tuli uue järgi minna. Vaat selline vahe...

Ma oma teismelise põlvest nii 14-15-16 vanusest mäletan, et klassivendadega 3-4-kesi sai parmudel lastud kast õlut poest osta, 1-2 pudelit parmule vaevanägemise eest, ja ülejäänu kulistas noortekamp kenasti ja kiiresti keresse, on veel meelde jäänud, et 6 pudelit märjukest tegi juba üsna purju ja sammu sakiliseks. Mingil põhjusel ei ole enam ammu suutnud lühikese ajaga kuute pudelit naha vahele ajada, purju jäämiseks piisaks vähemastki - eks vanust ka ja pole aega ega tahmist purju jäädagi.
Lisaks on veel meeles, et toonane toodang raibe ei tahtnud üldse säilida, 2-3 päeva suvesoojas ja kinnisesse pudelisse tekkis sade. Tänapäeval nimetatakse seda vist "elusaks õluks" ökoloogiline, tervislikum ja kallim lux toode
Ega see sade muidugi noorust takistanud, sette sai läbi marlisideme kenasti eemaldada ja vedelik tegi purju ikka.
Ma ei mäleta toonase alkoholi kvaliteeti, noor inimene tarbis kõike rohkem kui vaja või sobinuks ja võrdlusbaas ju ka puudus

[Kapten Trumm]

Nõrk kool oli siis. Ma õppisin tollases 1.KK-s (praegune GAG) eriklassis ja press oli ikka väga karm.

Sõbrakene, see kool, mille mina medaliga lõpetasin, oli enne reorganiseerimist riigieksamite pingereas esimeses kümnes (kuid ei olnud nn eliitkool).
Minu vanem laps käib muide tänase Eesti nr 1 koolis.
Niiet ära lahmi. Olen piisavalt kursis, mis ja kuidas.

[mx77]

Nõrk kool oli siis. Ma õppisin tollases 1.KK-s (praegune GAG) eriklassis ja press oli ikka väga karm.

Sõbrakene, see kool, mille mina medaliga lõpetasin, oli enne reorganiseerimist riigieksamite pingereas esimeses kümnes (kuid ei olnud nn eliitkool).
Minu vanem laps käib muide tänase Eesti nr 1 koolis.
Niiet ära lahmi. Olen piisavalt kursis, mis ja kuidas.

Ma ei mäleta, et nõuka ajal oleks mingeid pingeridu tehtud?

[Kapten Trumm]

Minu mõte oli selles, et sai küll koolis käidud vähese/väiksema stressiga ja see ei seganud sisse saamast ülikooli, kus 7 inimest kohale konkurss oli.
Tõsi, minu kool asus provintsis ja taolisi pealinna nabapunnitajaid, kes iga hinna eest pidid "eliiti" saama sealkandis niiväga polnud.
Olen oma last vaadates mõelnud, et kas see "eliit" ikka ära tasub, kui tulemuseks on varakult rikutud närvid ja vahest tubli inimene saab ka "tavalisemas" koolis kah mis vaja.
Et viimati kasvabki lapsest mingi egomaniakk, kelle arust kõik ümber tema naba tiirleb.
Kunagi oli hea meel, et näe sai katsetel sisse, aga praegu olen mõtlema hakanud, et kas see ikka oli hea mõte.
Küll aga on näha, et mingi iga hinna eest punnitamine progetakse lastesse justnimelt koolis sisse ja lastel pole aega laps ollagi.
Las need edukompleksis vaevlejad, kes elavad laste peal oma enda puudjääke välja, kisklevad seal omavahel ihaldusväärsete kohtade pärast ja kui kool kukub pingereas ühe koha, teevad direktorile pisduleid, et polegi nii eliitne kui nad vajaksid.