Kaitsetahe? Ja riigikaitse ning kehalise õpetusest koolides.

[Bokser]

Siinsed militaarspetsialistidena peaksite te teadma, et COG võib olla erinevatel tasanditel ja ajahetkedel erinev. Näiteks üldpoliitilisel tasandil võib see vägai olla kaitsetahe (kuigi ma pole sellesse süvenenud, kas see on). Aste allpool võiks see olla mobilisatsioon. Selle õnnestumisest sõltub meie vastupanuvõime. Veel aste allpool võiks see olla näiteks manööverüksuste säilitamine (siinkohal viide kauri Gruusia brigaadi teemale). Veel allpool muutuvad COG-d üha asisemaks, COG võib olla mingi maastikuobjekt, aga ka vabalt mingi võimekus (näiteks kaudtule võime säilitamine).
Olgem ausad, et kaitsetahe läbib punase joonena kõiki neid tasandeid, sest ilma kaitsetahteta ei toimu mingit vastupanu. Mis puutub ülaltoodud COG-desse, siis see oli lihtsalt kiiresti "kirvega raiutud" ja ilma sügavama analüüsita näitena toodud loend. Kuna ma ei osale kaitseplaneerimiseprotsessis, siis ei oska mina hinnata, mis COG mingil tasandil on.

[hummel]

Mis eelkõnelejate teemaarendusse brigaadidest ja värkidest puutub, siis mina olen esmalt seda meelt, et meie RA kaitsevägi on praegu liiga väike ja mannetu, et end üldse ise kvaliteetselt sisemiselt taastoota. Eriti hull lugu on igasuguste spetsiifiliste erialadega, mida armees on juba loomu poolest väga palju ja kus iga 2. spetsialist on praktiliselt asendamatu! Tänu allüksuste ja ametikohtade üldisele vähesusele on aga ka spetsialistide kohapealset taastootmise väljaõpet väga raske kvaliteetselt korraldada.

Samuti ei piisa RA napist rivikaadrist kaugeltki kõigi vajalike SA üksuste-allüksuste lahingsuutlikuks formeerimiseks ja rakendamiseks.

Optimaalne esmane jätkusuutlik suurus võiks olla Maaväes RA u 1 korralik brigaadi ekvivalent igapäevaselt väljaõppes-teenistuses ja üldse kogu RA EKV u 7000 vormikandjat, kellest u 3500-4000 ajateenijad ja lisaks vaid u 500 tsivilisti (ametnikud ja töölised). Kuni pataljoni tasemeni ei tohiks olla üldse tsiviilisikuid RA koosseisudes.
Koguaeg peaks olema väljaõppes vähemalt 2 komplektset lahingpataljoni (jalavägi, soomusjalavägi) tänase 1 asemel + vähemalt 2/3 pataljoni suurtükiväge, pioneeriväge, õhutõrjet, lahinguteenindustoetust jms tänase 1/3 asemel. Siis tekib lõpuks ka kvaliteet ja kaadrireserv!
Tänane poole väiksem tegev-õppekoosseis on sobilik pigem paraadideks ja koostööõppuste matkimiseks. Üksustest kasvatamegi aga nii vastavalt juba aastaid välja "paraad- ja matkeohvitsere-vanemallohvitsere".

Lisaks peaks Eestis olema kõigis KRK-des 1 korralik polügoon pindalaga u 50 km2 (Kirdes on suuremgi, kuigi maastik on vilets). See ala on kindlasti võimalik meie hajaasustuse juures raske töö tulemina leida. Ebasobivad pisikesed harujutusalakesed võib aga omakorda otsapidi maha müüa. Raskem vb põhja KRK-s. Kui vaja, tuleb elanikkond riigi kulul ümber asustada nagu teedeehitusel. TsiviilInfra jääks KV-le. Kallis, aga samas on ju lõpuks kulukas ka Võrust Tapale õppustele voorimine.

Kontsentreeriks sõjalise väljaõppe läbiviimise KV kätte ja vähendaks KL omapäi õppetegevust (mille kvaliteet nagunii küsitav!) ja -koormust nagu see on asjakohaselt lahendatud Soomes. Sealt saaks säästa ka ressursse KV tegevuse efektiviseerimiseks. Kõik kompaniist suuremad üksused õpetaks ja paneks SA/RA välja eranditult KV. KL jaoks jääksid sarnaselt Soome MKJ-ga nn maakaitsekompaniid (osaliselt sissisuunitlusega) ning u poole võrra annaks siis vähendada KL juhtimisaparaati (ei teagi, kui suur see täna on). KL väljaõpe aga laias laastus KV õppekavade järgi.

Ma arvan, et nii me saaks märksa parema ja usutavama riigikaitse...

[hummel]

Kuna andmed on vabalt saadaval uurisin huvipärast järele ja leidsin ning arvestasin (noorte osa lisamata), et KL malevates on ligikaudu 250 palgalist ametikohta, peastaabis u 75 ja KL koolis 12. Kokku ilmselt u 340-350 palgalist, kellest nii u 1/3 tundusid tsivilistid (ei lugenud üle). Ilmselt pole osasid töömehi telefonilistis kirjaski.
Seda inimarvukust annaks minu eelmises posituses mainitud KL väljaõppe- ja reservväe komplekteerimise ülesannete suures osas KV-le üleviimisega ilmselt vähendada u 200-ni.

Nende 150 KL-ist likvideeritava ametkoha/palgaressursi (u 125 000-150 000 EUR) Kaitseväele ringikantimisega saaks RA Maaväkke formeerida aga juurde u 9-10 ajateenijaid reservi õpetavat kompaniid (või 2 uut komplektset pataljoni) ning mehitada juhtkonnaga u 6-8 korralikku SA reservpataljoni (või 1 reservbrigaadi)!

Täna ega lähiaegadel ei suuda KL reaalselt välja panna ilmselt vast mitte rohkem, kui u 4 SA maakaitsepataljoni ja needki on "pataljonid" pigem nime, kui võimekuse (väljaõpe, varustus, relvastus jms) poolest.

On nagu mille üle mõelda või nii!

[wambambola]

Eks rohi selle vastu ole kasvatus ja haridus. Ei ole mõtet lihtsalt probleemiga tegeleda vaid lollikindel lahendus on algusest peale ja just probleemi juure juurde minna.
Mis need võiks olla. Haridus, kasvatus jne , need on mingil määral koondatud riigikaitseõpetusse. Mul on ise plaan ühte õpetajat kooli abistama minna, eks vaatab, mis saab.

Heh, ma leidsin kuskilt nurgast ühe vana Kaitse Kodu ajakirja nr. 4 2013 ja seal mulle meeldis artikkel Eesti ja Soome riigikaitseõpetusest. Meil on põhjalikum aga neil on võimalusi rohkem. Noortele see ju meeldib ja miks mitte seda rohkem pakkuda aga see on ju raha, raha, raha ...

[Kapten Trumm]

Riigikaitseõpetus on kindlasti vajalik, kuid selle tänane korraldus antud probleemi ei lahenda ikkagi. Sest:
1. see algab liiga hilja (tavaliselt 11. klassis) kui inimestel on väärtushinnangud juba välja kujunenud (kuigi - ühte teist saab veel päästa). Enne seda on tühjus.
2. aine kohustuslikuks muutmine on konkreetse kooli direktori teha, see sõltub siis kooli juhtkonna meelsusest - nt Tallinna vene koolid venitasid selle alustamisega ikka viimase võimaluseni. Paljudes koolides pole see tänini isegi mitte kohustuslik.

Jällegi tasuks vaadata ajas tagasi - nõuka ajal oli sõjaline algõpetus lihtsalt kasvatusüsteemi kirss koogi peal, lõppaste, põhiline töö tehti ära eri laste- ja nooreorganisatsioonides suuresti kohustuslikus korras. Näiteks rivikord tehti tavaliselt selgeks 4-5. klassis ja seda propavahtu tuli mis kole. Meie koolis oli nt väga aktiivne sõjalise õpetaja ja seetõttu sai juba põhikoolis küllalt gaasimaskis ja kummiülikonnas tegutseda või õhupüssist lasta. Kas täna samamoodi on iseasi, aga päris ilma ei saa, tänane multi-kulti vastutusvõimetu ja distsipliinivaba seltskond (kelle üks näide on selle teema kangelane) on lihtsalt vastava anarhia loomulik tulemus. Homo sapiens valib võimaluse korral endale lihtsama ja mugavama võimaluse - seda tuleb arvestada ka antud teemal vaba valiku ülimuslikkuse teooria propageerimisel.

Loomulikult on koolid ja sealne mentaalsus erinev, näiteks vägagi erinevad mälestused tolleaegsest tsiviilkaitsevärgist on heaks kinnituseks - see oli juba vanasti nii. Siiski ma arvan, et kui me tahame saada kodanikke, kes vajadusel kõhkluseta relva võtaks oma maa ja rahva kaitseks, mitte ei kinnitaks seda ainult Kamina PR-uuringutes, siis praegune süsteem just ülearu tõhus pole.

Meil on põhjalikum aga neil on võimalusi rohkem

Minu arvamus asjast on, et praegusest korraldusest on ideaali pikk maa minna. Jällegi - koolid on erinevad, aga läbivalt võiks välja tuua selle teema nõrga rahastamise ministeeriumi poolt (kuigi meedias deklareeritakse hirmsalt meie tublidust kaitsekuludes), mistõttu on üsna tavaline, et õpilased saavad varustust sisuliselt armee prügikastist ja see pole taaskord eriti hea promo. Olen seda meelt, et õppeks vajalik nänn peab olema sama hea kui teenistusse minnes. Kui ma nüüd silma ette manan oma kooli sõjalise ja tsiviilkaitse klassi, siis siin polegi midagi võrrelda, omaaegne varustatus nt õppevahendites oli ikka mäekõrguselt parem.

[Tschy]

Riigikaitseõpetus on kindlasti vajalik, kuid selle tänane korraldus antud probleemi ei lahenda ikkagi. Sest:
1. see algab liiga hilja (tavaliselt 11. klassis) kui inimestel on väärtushinnangud juba välja kujunenud (kuigi - ühte teist saab veel päästa). Enne seda on tühjus.
2. aine kohustuslikuks muutmine on konkreetse kooli direktori teha, see sõltub siis kooli juhtkonna meelsusest - nt Tallinna vene koolid venitasid selle alustamisega ikka viimase võimaluseni. Paljudes koolides pole see tänini isegi mitte kohustuslik.

Muutmaks aine koolides kohustuslikuks, tekib minul kaks küsimust:

!. Kas meil jaguks üldse piisavalt kvalifitseeritud õpetajaid?
2. Mille arvelt?

Neil väikestel ähmudel on juba praegu koolitööd palju ja päevad pikad, seega lisada eriti kuskile pole. Seega tuleks lõigata mõnest teisest ainest tükk. Mis alalt soovitad?

Kuna 11. klass liiga hilja, siis panen põhikooli õppekava:
1) I kooliaste – 1.–3. klass;
2) II kooliaste – 4.–6. klass;
3) III kooliaste – 7.–9. klass

Põhikooli riiklik õppekava:
(3) Põhikooli kohustuslike õppeainete nädalatundide arv I, II ja III kooliastmes on järgmine:
1) eesti keel / vene keel või muu õppekeel: 19 11 6
2) kirjandus: 0 4 6
3) eesti keel teise keelena: 6 12 12
4) A-võõrkeel: 3 9 9
5) B-võõrkeel: 0 3 9
6) matemaatika: 10 13 13
7) loodusõpetus: 3 7 2
geograafia: 0 0 5
9) bioloogia: 0 0 5
10) keemia: 0 0 4
11) füüsika: 0 0 4
12) ajalugu: 0 3 6
13) inimeseõpetus: 2 2 2
14) ühiskonnaõpetus: 0 1 2
15) muusika: 6 4 3
16) kunst: 4,5 3 3
17) tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus:4,5 5 5
18) kehaline kasvatus: 8 8 6

Siit lähtub ka vene koolide suur vastupunnimine - eesti keel teise keelena on mahukas...

[Kapten Trumm]

RKÕ-d annavad täna enamasti kaadrisõjaväelased, reservohvitserid või KL aktivistid. Neid ka tegelikult ministeerium tasapisi koolitab. Parematesse koolidesse on õpetajate konkurss.
Mis seda RKÕ mahtu puudutab, siis ega Sa kärbsest elevanti tee, RKÕ auditoorse maht on ainult 35 tundi (st nominaalsel õppeaastal 1 tund nädalas).
Pealegi kus on asi ehitatud valikainena, on enamasti ka alternatiivne valik (olen näinud nt kodundust) - kuidas seda jõutakse?

Tegelikult on küsimus ju sügavam, kui meie uute ühiskonnaliikmete kvaliteet on kõva mingis testis, kuid nõrk enda, riigi ja armee vahelises seoses, siis pole ju ka patt nädalas 1 tund bioloogiat või teist võõrkeelt tegemata jätta. Olen ikka jätkuvalt seda meelt, et patriotism pole seen, mis ise kasvab, vaid selleks on ikka teatud kasvatusprogrammid vajalikud. Nimetage seda ajupesuks või kuidas tahes, aga kui seda ikka süsteemselt ei tee, siis ei maksa ka imestada taoliste saagade üle, mille probleem on jätkuvalt selles, et meie passi omavad uued kodanikud omavad väga udust seost mõistetaga "kodumaa", "kodanikukohus" jne.

[tommy]

Riigikaitseõpetusest.....
http://www.postimees.ee/2085838/riigika ... s-koolides

[Tschy]

RKÕ-d annavad täna enamasti kaadrisõjaväelased, reservohvitserid või KL aktivistid. Neid ka tegelikult ministeerium tasapisi koolitab. Parematesse koolidesse on õpetajate konkurss.
Mis seda RKÕ mahtu puudutab, siis ega Sa kärbsest elevanti tee, RKÕ auditoorse maht on ainult 35 tundi (st nominaalsel õppeaastal 1 tund nädalas).
Pealegi kus on asi ehitatud valikainena, on enamasti ka alternatiivne valik (olen näinud nt kodundust) - kuidas seda jõutakse?

Tasapisi ja siin-seal konkurents... nojaa.... Kui me räägime kohustuslikust ainest, siis see tähendab ka, et igas väikseimaski koolis peab keegi seda õpetama, onju?

Pealegi kus on asi ehitatud valikainena, on enamasti ka alternatiivne valik (olen näinud nt kodundust) - kuidas seda jõutakse?

Valikaine - Riiklikus õppekavas õppesisult määratlemata nädalatundide kasutamise otsustab kool. Kui on aega ja võimalust, palun väga. enamasti kulub seeaga teiste ainete mahu suurendamiseks, et joonel püsida. (I astmes matemaatika ja eesti keel, II matemaatika ja A-võõrkeel, III matemaatika....). Aja ülejäämisel -üllatus-üllatus- informaatika!

probleem on jätkuvalt selles, et meie passi omavad uued kodanikud omavad väga udust seost mõistetaga "kodumaa", "kodanikukohus" jne.

Ei julgeks öelda, et see oleks suurem probleem kui teistes riikides. Avatud maailma rõõmud!

[Kapten Trumm]

Ei julgeks öelda, et see oleks suurem probleem kui teistes riikides. Avatud maailma rõõmud!

Ma ei ole ikkagi seda meelt, et me peame kõike lääne poolt tulevat patsifismiläbu võtma kui mingit progressi ja paratamatust.
Kui soovitakse taolisi "henry"'-sid vähendada, siis tuleb lihtsalt tegutseda, thats it.
Usu mind, korralikult läbi viidud kursuse läbinud õpilase senised linnalegendidel põhinevad hoiakud muutuvad üllatavalt tihti.

Tasapisi ja siin-seal konkurents... nojaa.... Kui me räägime kohustuslikust ainest, siis see tähendab ka, et igas väikseimaski koolis peab keegi seda õpetama, onju?

Panustage ressursse....
Küsin vastu, et kui õpetamas käiv KV-lane (kes on kahtlemata laste silmis autoriteet sel alal) saab 1 tund nädalas tehes 30 eurot kuus miinus maksud, siis 30 km kaugusele seepärast oma kulul just ei sõida. Aga tarifitseeritakse üldjuhul neid inimesi just nii - noorempedagoogi, paremal juhul vanempedagoogi tunnimäär ja kogu lugu. Unustades tihtipeale selle, et selle tariifiga õpetajad on üldjuhul täiskoormusega, mitte ei sõida 45 minutiks kuskilt kohale...

[Kapten Trumm]

Riigikaitseõpetusest.....
http://www.postimees.ee/2085838/riigika ... s-koolides

12p siitpoolt

[Sho]

18) kehaline kasvatus: 8 8 6
Siin ongi reserv riigikaitseõpetuse jaoks.

Ma ei ole ikkagi seda meelt, et me peame kõike lääne poolt tulevat patsifismiläbu võtma kui mingit progressi ja paratamatust.
Eks ta ole.. teised pole jälle seda meelt, et peaks võtma kõike ida poolt tulevat militarismiläbu kui mingit progressi.

Kui soovitakse taolisi "henry"'-sid vähendada, siis tuleb lihtsalt tegutseda, thats it.
Väga ohtlik lähenemine. Siit on ainult kukepea kaugusel tõdemus, et kui soovitakse "Kapten Trumme" vähendada, siis tuleks vaid lihtsalt tegutseda.

[Kapten Trumm]

Eks ta ole.. teised pole jälle seda meelt, et peaks võtma kõike ida poolt tulevat militarismiläbu kui mingit progressi.
Väga ohtlik lähenemine. Sealt on kukepea selleni, et militarismiläbu vastastel avaneb peagi võimalus tunda idanaabri reakoosseisu grupiviisiliselt, sügavalt ja vaseliinita ning et Sho peal seda ellu viia on vaja vaid 2 meest ja jupp nööri- ja tuleb lihtsalt tegutseda. Võibolla isegi nii, et jäetakse maiuspalana kõige viimaseks, enne on naisest ja lastest sedasi üle käidud ja sealt ettekujutus tekkinud, mis edasi juhtuma hakkab.

Siin ongi reserv riigikaitseõpetuse jaoks.
Kas ainult? Reserve on ju veelgi ja kehalisest kaugelt tõsisemaid (võetud esimese otsinguga leitud gümnaasiumi õppekavast):
Valikkursus „Kirjandus ja film"
Valikkursus „Rahvaluule"
Valikkursus „Suurbritannia maakonnalugu”
Valikkursus „Suurbritannia maalugu” I
Valikkursus „Vene keel ja kirjandus I“
Valikkursus „Vene kultuur ja traditsioonid - 1“
Valikkursus "Karjääriõpetus"
Loetelu jätkub...

[Sho]

Valikkursus „Suurbritannia maakonnalugu”
Valikkursus „Suurbritannia maalugu”

Väga huvitavad ja vajalikud kursused. Ma võtaks need.

Üheks reserviks olekski sinna valikkursuste nimekirja lisada ka "Riigikaitseõpetus".
Seal saaks kõik soovijad järele proovida selle Kapten Trummi soovitatud progressi ja paratamatuse kahe mehe ja jupi nööri näol, sügavalt ja vaseliinita.
Ning kuna me asume ida ja lääne vahel, siis kõlbaks tutvustada ka Briti politsei soovitus oma töötajatele.
Kui teid hakatakse vägistama..
1. Tehke suuline hoiatus.
kui see ei aita..
2. Sooritage ametirelvast hoiatuslask õhku.
kui see ka ei aita..
3. Lõdvestuge ja katsuge nautida.

[Kapten Trumm]

Seal saaks kõik soovijad järele proovida selle Kapten Trummi soovitatud progressi ja paratamatuse kahe mehe ja jupi nööri näol, sügavalt ja vaseliinita
See ei ole minu soovitatud progress. Ma soovitan ikka kauneid kunste, metroseksuaalsuse propageerimist ja poistele valida kodundust+lilleseadet, see ihaldusväärne vaseliinita protseduur võib sedasi kiireminigi saabuda. Et nimetatud protseduur (Sho-l näib ses vallas kogemusi keskmisest enim olevat) aga ei oleks nii ebameeldiv, võib soovitada näiteks mõne langevarjumärgiga BMD ilmumisel ise need püksid maha ära lasta, ehk heidetakse armu ja allpool kirjeldatud shtõk-nozhi protseduur jääb vahest ära.

3. Lõdvestuge ja katsuge nautida.
Ennist unustasin lisada, et idanaabri lõunapiirkondadest pärit reakoosseisuga ei pruugi see asi sugugi naudinguga lõppeda.
Tavaliselt lõpetatakse sealses kultuuris taolised juhtumid ikka shtõk-noshiga "bez shuma", et pärast keegi ei kaebaks, pärast on inglise kultuuriloost suht ükskõik.